2-05-21303/1 - Võlaõigus - Muud kindlustuslepingud - Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja - lahend.ee

2-05-21303 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358. Hageja nõue ja selle põhjendused 30.11.2005.a. esitas Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS hagi V.J`i vastu 10 600,96 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus 01.12.2002.a Harjumaal Maardus Muuga teel liiklusõnnetus, milles kostja pimedal ajal valgustamata teel olles ei kasutanud helkurit või laternat ja olles alkoholijoobes, põrkas kokku Martin Raudla juhitud ja AS`ile Hansa Liising Eesti kuuluva sõiduautoga Opel Corsa, reg nr 539 MCZ. Harju Politseiprefektuuri Ida-Harju Politseiosakonna 02.12.2002.a kiirmenetluse otsusega on tuvastatud kostja poolt liikluseeskirja § 22 ja § 25 nõuete rikkumine ning sellega liiklusõnnetuse ja varalise kahju põhjustamine. Sõiduk Opel Corsa oli sõiduki kasutaja Leo Raudla poolt hageja juures kindlustatud täisväärtuskindlustusega, mida tõendab kindlustussertifikaat nr 515996. Vastavalt kindlustuslepingu lahutamatuks osaks olevate Seesam Rahvusvaheline Kindlustuse AS`i liisingvara kindlustamise sõidukikindlustuse tingimuste punktile 1.1 on sõidukikindlustuse eesmärgiks hüvitada õnnetusjuhtumi tagajärjel kindlustusobjektile tekkinud otsene varaline kahju ja muud kulud vastavalt tingimustele. Tingimuste punkti 4.1.1 kohaselt hüvitatakse kindlustuse alusel kahju, mis on tekkinud kindlustusobjektile kokkupõrkel liikuva või liikumatu objektiga, kaasaarvatud otsasõidul kodu- või metsloomale. Hageja hüvitas vastavalt kindlustuslepingule sõiduki Opel Corsa remondikulud summas 10 600,96 krooni. Kostja tekitas õigusvastaselt ja süüliselt kahju AS Hansa Liising omandile ja Leo Raudla ning Martin Raudla valdusele. Seega on kostjal kohustus tekitatud kahju hüvitada. Kostja ei ole hagejale kahju hüvitanud. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 10 600,96 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 05.01.2006.a kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude isiklikult allkirja vastu kätte 07.12.2005. Kostja käesolevaks ajaks vastust kohtule ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus.

2-05-21303 Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 1043 kohaselt peab teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt seadusele. VÕS § 1045 lg 1 p 5 järgi on kahju tekitamine õigusvastane eelkõige siis, kui see tekitati kannatanu omandi või sellega sarnase õiguse või valduse rikkumisega. VÕS § 492 lg 1 järgi läheb kindlustusandjale tema poolt hüvitatava kahju ulatuses üle kindlustusvõtjale või kindlustatud isikule kolmanda isiku vastu kuuluv kahju hüvitamise nõue. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Tulenevalt VÕS § 128 lg 2 on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja saamata jäänud tulu. VÕS § 128 lg 3 täpsustab, et otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132 lg 3 kohaselt, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 10 600,96 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõiv summas 1 050,00 krooni haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudelt, mille tasumisest hageja on vabastatud, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse TsMS § 64 lg 1 alusel.