Võlaõigus › Muud

tasumise tähtaega kuni 22.05.2004, kuid kostja ei ole kohustust täitnud. VÕS § 8 lg 2, § 76 lg 1 ja § 108 lg 1 alusel palus hageja kostjalt enda kasuks välja mõista põhivõla 28 190 krooni ning VÕS § 101 lg 1 p 6, § 113 lg 1 alusel ka VÕS § 94 lg-st 1 ja § 113 lg-st 1 tuleneva seadusjärgse viivisintressi võla tasumisega viivitatud 52 päeva eest (kuni 13.07.2004), s. o 360,45 krooni. Kokku palus hageja kostjalt välja mõista 28 550,45 krooni. Hageja vaidles vastu kostja tehtud tasaarvestusele, kuna leidis, et kostjal ei ole nõuet hageja vastu, seega puuduvad poolte vahel tasaarvestust võimaldavad suhted. Kostja vastuväited Kostja tunnistas hagi osaliselt, kuid esitas kohtumenetluse käigus (17.02.2005 eelistungil) 16.02.2005 dateeritud tasaarvestuse avalduse, millega tasaarvestas hageja võlanõudega oma nõude hageja vastu summas 42 195 krooni. Kostja võttis omaks, et ta ei ole tasunud hagejale 27.01.2004 sõlmitud kokkuleppes märgitud summat 28 190 krooni. Võla tasumata jätmise põhjusena nimetas kostja pooltevahelist suulist kokkulepet hiljem tekkinud kostja nõuete tasaarvestamiseks kõnealuse haginõudega. Analoogilistel tingimustel korraldasid pooled 27.0308.04.2004 veinireisi Tšiilisse, mille eest reisijad tasusid täies ulatuses hagejale, kuid kostja maksis veinimõisate külastuste, majutuse, toitlustuse ja logistika eest. Tulenevalt pooltevahelisest 01.10.2002 koostöölepingust pidi hageja samuti tasuma igakuist liikmemaksu kostja internetiportaalis reklaami avaldamise eest. Eeltoodu kohta hagejale esitatud arved nr 43, 70, 100, 111, 112 ja 113 kogusummas 42 195 krooni on tasumata ning kostja leidis, et tal on õigus nõue hageja vastu tasaarvestada, mis katab täielikult hageja nõude tema vastu. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Tallinna Linnakohus rahuldas hagi 07.09.2005 otsusega ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla 28 550,45 krooni. Otsuse põhjenduste kohaselt on kostja TsMS § 116 tähenduses omaks võtnud, et ta võlgneb hagejale 27.01.2004 vastastikuse kokkuleppe protokolli järgi 28 190 krooni. Hagis märgitud võla olemasolu tuleb seega lugeda tõendatuks. Pärast kokkulepitud võla tasumise tähtaja 20.04.2004 möödumist esitas kostja hagejale korraga arved nr 43, 70, 100, 111, 112 ja 113. Kohus ei aktsepteerinud kostja tasaarvestust nõudesummas 42 195 krooni, kuna sellist nõuet hageja vastu kohtu menetluses ei olnud ja kohus ei või teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. Tasaarvestuse oleks kostja saanud teha ainult vastuhagi lahendamise korras. Eeltooduga seoses ei oma hagi läbivaatamisel tähendust kostja väited, et hageja ei ole tema arvetele vastuväiteid esitanud ega kirjadele vastanud. Tšiili veinireisiga seotud kulud ei kuulu läbivaatamisele antud asja raames, sest sellekohast nõuet ei ole kohtule esitatud. Koos põhivõlaga on põhjendatud kostjalt hageja kasuks VÕS § 101 lg 1 p 6 ja § 113 lg 1 alusel välja mõista seadusjärgne viivis 360,45 krooni võla tasumisega viivitamise eest 22.05.2004 kuni 13.07.2004. Apellatsioonkaebuse nõue ja põhjendused Kostja palub tühistada Tallinna Linnakohtu 07.09.2005 otsuse ning teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Kui ringkonnakohus ei pea võimalikuks asja ise esmakordselt sisuliselt arutada, tuleb asi saata uueks arutamiseks linnakohtule. Kostja palub hagejalt kohtukuluna välja mõista riigilõivu ja tasu õigusabi eest.

Apellatsioonkaebuse kohaselt on kohus alusetult jätnud tähelepanuta kostja vastuväited ja dokumentaalsed tõendid ning kohaldamata tasaarvestust sätestavad VÕS §-d 197 ja 198. Kostja väitel reguleeris 27.01.2004 tasaarvestuse kokkulepe ka Tšiili veinireisist tulenevaid nõudeid, kuna kokkuleppe punktis 4 oli viide selle reisi korraldamisele. Järelikult oleks kohus pidanud arvestama kostja tasaarvestuse avaldust, kuna kostja vastunõue oli suurem kui hageja nõue tema vastu. Kostja tasaarvestas Tšiili veinireisi korraldamisest tuleneva nõude hageja vastu hageja nõudega, mis tulenes reisi korraldamisest Prantsusmaale. Riigikohtu 24.01.2005 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-156-04 ja 10.05.2004 otsusest tsiviilasjas nr 3-2-1-58-04 tuleneb, et tasaarvestuse tegemiseks kohtumenetluses ei ole vaja esitada vastuhagi, vaid piisab tasaarvestuse avalduse esitamisest, mida kostja on ka teinud. Seega on ekslik kaevatava otsuse seisukoht, et tasaarvestus sellisel viisil ei ole lubatud, kuna vastavat nõuet ei ole menetluses. Kostja esitatud dokumentaalsed tõendid kinnitasid tasaarvestuse aluseks oleva nõude olemasolu. Arved nr 43, 70 ja 100 kajastavad kostja nõuet hagejale reklaami eest tasumiseks ajavahemikus 2004. a. veebruarist aprillini summas 490 krooni kuus. Arved nr 111 ja 112 on esitatud külastuse, veinide degustatsiooni, toitlustamise ja majutuse organiseerimise eest Tšiili veinireisi ajal. Kostja organiseeris hagejale teenused veinimõisate Eesti esindajate vahendusel, tasudes neile omapoolsete teenustega. Tasumist tõendavad kohtule esitatud koostöölepingud vastavate äriühingutega, milles märgitud summad on suuremad kui hageja nõue. Samuti esitas kostja mõnede veinimõisate faksid ja elektronkirjad, millest nähtub, et hageja nende teenuste eest ei maksnud. Hageja esitas kuludokumendid lennupiletite ja osalise majutuse kulude kandmise kohta, mida kostja ei ole kunagi vaidlustanud. Samas ei suutnud hageja tõendada, et kogu reisijatelt kogutud raha läks reisikulude katteks. Kostja hinnangul oleks hageja pidanud osa rahast temale üle kandma, sest kostja kandis osa reisi korraldamise kuludest. Vastuväited apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata ja kohtukulud apellandi kanda.

Ringkonnakohtu lahend ja selle põhjendused Kolleegium leiab, et otsus kuulub tühistamisele protsessiõigusnormide olulise rikkumise tõttu alljärgnevatel asjaoludel. Vaidlus puudub selle üle, et poolte vahel oli sõlmitud vastastikuse kokkuleppe protokoll 27.01.2004, mille kohaselt V OÜ kohustus kandma firma B.R arvele 28 190 krooni ning eeltoodud summat hagejale tasutud ei ole. Kostja vastuväidete kohaselt ei ole ta tasunud eelnimetatud summat seetõttu, et hagejal oli võlgnevus kostja ees tulenevalt Tšiili veinireisist, mis toimus peale kokkuleppe sõlmimist, so 27.03.2004- 08.04.2004. Kohtumenetluse ajal esitas kostja tasaarvelduse avalduse summale 42 195 krooni ning palus hageja nõude tasaarveldada temal oleva nõudega. Kohus asus seisukohale, et kuivõrd kostja ei esitanud vastuhagi, siis tasaarvestust teha ei saa. Kolleegium nõustub apellandiga, et linnakohtu seisukoht on ekslik. VÕS § 197 lg 1 järgi kui kaks isikut/ tasaarvestuse pooled/ on kohustatud maksma teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool / tasaarvestav pool/ oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema

kohustuse täitmist. VÕS § 198 järgi tasaarvestus toimub avalduse tegemisega teisele poolele. Tasaarvestamise lubatust kohtumenetluse ajal esitatud avalduse alusel on Riigikohtu tsiviilkolleegium käsitlenud 23.04.2004 otsuses tsiviilasjas nr 3-2-1-50-04. Nõude tasaarveldamiseks oleva aluse kohta on kostja esitanud arved, millele on viidatud ka apellatsioonkaebuses. Linnakohus on jätnud sisuliselt kostja vastuväited ja esitatud tõendid tasaarveldamise osas hindamata, millega on rikutud 01.jaanuarini 2006 kehtinud TsMS § 95 lg1 ja § 231 lg 1. Seega otsus ei vasta TsMS § 227 lg 1 nõuetele. Kolleegium leiab, et tegemist on olulise protsessiõigusnormi rikkumisega, mida ei saa kõrvaldada apellatsioonimenetluses. Kolleegium juhib maakohtu/ 01.jaanuarist 2006 on Tallinna Linnakohtu nimetuseks Harju Maakohus/ tähelepanu sellele, et eelmenetluses tuleb välja selgitada mõlema poole väited ja vastuväited ning tõendid tasaarvestuse osas. Tasaarvelduse tegemiseks tuleb nõude olemasolu ja selle suurust tõendada. Seega lasub kostjal tasaarvestamise nõude olemasolu korral tõendamiskoormus tõendada nii nõude suurust, kui ka selle alust. Ka esitatud arvetes olevad summad peavad olema tõendatud. Kuivõrd tsiviilasi tuleb saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, siis tuleb ka kohtukulude jagamine otsustada uuel läbivaatamisel.

Margo Klaar

Valdo Lips

Mare Merimaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.