2-04-899/15 - Võlaõigus - Muud - Tallinna Ringkonnakohus - lahend.ee

Asjaolud OÜ Veinimaailm ja Baltic Relax OÜ sõlmisid 01.10.2002 koostöölepingu eesmärgiga arendada kasulikku koostööd Eesti veinikultuuri arendamisel. Hageja esitas 02.10.2003 kostjale arve nr 235 summas 51 500 krooni Prantsusmaa Veinireisi paketi eest tasumiseks. Pooled sõlmisid 27.01.2004 kokkuleppe protokolli, mille kohaselt kandis hageja Prantsusmaa veinireisi majutus- ja transpordikulud ja kostja reklaami ja reisi korraldamise kulud. Vastastikuse tasaarvelduse tulemusena jäi kostja võlgnevus hagejale 28 190 krooni. Kostja esitas hagejale 02.02.2004 arve 490 krooni, 01.03.2004 arve 490 krooni, 01.04.2004 arve 490 krooni, 15.04.2004 arved 15 090 krooni, 19 635 krooni ja 6000 krooni. Kostja esitas 15.04.2004 hagejale pretensiooni kolme arve (kogusummas 1470 krooni) tasumiseks ja 19.05.2004 pretensiooni kuue arve (kogusummas 42 195 krooni) tasumiseks. Kostja esitas 16.02.2005 hagejale tasaarvestamise avalduse. Avalduse kohaselt arveldas kostja oma nõude (arvetel 43, 70, 100, 111, 112 ja 113 näidatud teenuste eest) hageja nõudega osaliselt tasa. Hageja nõue Kostja jättis täitmata 27.01.2004 kokkuleppest tuleneva maksekohustuse. Pärast vastastikkuseid tasaarvestusi võlgneb kostja hagejale 28 190 krooni. Hageja on kostjale maksetähtaja määramisega kahel korral vastu tulnud, s.o nõustunud makse tasumisega esmalt 20.04.2004, seejärel 22.05.2004. Kostja peab rahalise kohustuse täitmisega viivitamise eest maksma viivitusintressi seadusjärgse intressi määras 6,93 krooni päevas. Kostjal pole hageja suhtes tasaarvestatavat nõuet. Kostja arved on esitatud pahauskselt ja eesmärgiga hoida kõrvale oma kohustuse täitmisest. Hageja palus kostjalt välja mõista võlgnevuse ja viivised kokku 33 609,35 krooni. Kostja vastuväited Kostja tunnistas 27.01.2004 kokkuleppest tuleneva rahalise kohustuse olemasolu. Kostja ei täitnud kohustust põhjusel, et hagejal oli täitmata rahaline kohustus kostja ees. Hageja jättis tasumata kostja arved nr 43, 70, 100, 111, 112 ja 113. Kostja on vastastikused nõuded tasaarvestanud. Vastuhagi põhjendused Kostja palus vastuhagis hagejalt välja mõista 42 195 krooni. Hageja jättis tasumata 01.10.2002 koostöölepingu alusel osutatud teenuse eest arved nr 43, 70 ja 100 kogusummas 1470 krooni. Sarnaselt hagis märgitud Prantsusmaa veinireisiga toimus poolte koostöö ka Tšiili veinireisi korraldamisel. Pärast Prantsusmaa veinireisi sõlmiti kulude kohta kokkulepe. Tšiili reisi järel hageja sellega ei nõustunud ning kostja kulusid ei hüvitanud. Arved nr 111 ja 112 esitati Tšiili veinimõisate külastuse, veinide degustatsiooni, söögi ja majutuse organiseerimise eest. Kostja äripartnerid osutasid reisil osalenutele teenuseid, mille eest tasus kostja oma panusega vastastikustesse koostöölepetesse. Arve nr 113 esitati hagejale veinifestivalil osalemise tasu hüvitamiseks ja järgmise reisi ettevalmistamise eest. Kostja esitas hagejale arved nädal pärast reisilt naasmist, mis ei ole hinnatav pahas usus käitumisena. Pooled arveldasid Prantsusmaa reisi kulud pärast selle

toimumist; sama pidi kokkuleppe kohaselt toimuma Tšiili reisi puhul. Seda kokkulepet hageja ei täitnud. Hageja ei esitanud pretensioone kostja arvetele ega vastuväiteid kostja tasaarvestuse avaldusele. Kostja on oma nõude hageja nõudega osaliselt tasaarvestanud; vastuhagi on kogu nõude ulatuses esitatud nõuetes edasise ebaselguse vältimiseks. Hageja seisukoht vastuhagi suhtes Hageja vastuhagi ei tunnistanud. Hageja oli Tšiili veinireisi korraldajaks; kostja pole tõendanud reisil osalenute ja hageja huvides kulude kandmist. Hageja pole sõlminud kostjaga mingeid kokkuleppeid, millest saaks tekkida kostjal hageja suhtes nõudeõigus. Ükski külastatud veinimõisatest ei esitanud hagejale reisil ega pärast seda teavet mõisate külastuse tasulisuse kohta. Kostja pole esitanud hagejale reisi hinna kalkuleerimisel teavet veinimõisate külastamise kulude kohta; seda tasu pole reisi hinna sisse kalkuleeritud. Kostja osalus Tšiili reisi korraldamises tasuti kostja seadusjärgsele esindajale tasuta reisikoha võimaldamisega. Reklaamiteenuse osutamise koostöö oli kostja vastuhagis märgitud ajaks lõppenud ja kostja mingit teenust hagejale ei osutanud. Hageja osales arves nr 113 näidatud festivalil kostja palvel ja viimase boksis eesmärgiga reklaamida vaidlusalust Tšiili reisi. Osalustasus kokkulepe puudus. Hageja pole korraldanud reisi marsruudil Hispaania-Portugal. Kostja rikkus hea usu põhimõtet. Pooled pole sõlminud mingeid kokkuleppeid, mis annaksid aluse kulude hüvitamise nõudele hageja suhtes. Maakohtu otsuse põhjendused Harju Maakohus rahuldas Baltic Relax OÜ hagi osaliselt ja mõistis OÜ-lt Veinimaailm Baltic Relax OÜ kasuks välja 31 778,90 krooni. Kohus rahuldas OÜ Veinimaailm hagi osaliselt ja mõistis Baltic Relax OÜ-lt OÜ Veinimaailm kasuks välja 34 725 krooni. Kohus otsustas tasaarveldada vastastikused põhjendatud nõuded ja luges Baltic Relax OÜ täitmata kohustuseks OÜ Veinimaailm ees 2946,10 krooni. Kohus jättis kohtukulud kummagi poole enda kanda. Puudub vaidlus, et vaidlusalune Prantsusmaa veinireis korraldati koostöös. Kirjalikku lepingut pooled reisi korraldamisele eelnevalt ei sõlminud. Pärast reisi sõlmiti kokkuleppe, milles kajastati poolte tehtud kulutuste suurus ja jaotus. Ühiselt reisi korraldamine on seotud vastastikkuste õiguste ja kohustustega, sh kulutuste tegemise ja vastutusega. Seega tekkis poolte vahel võlaõigusliku iseloomuga õigussuhe. Vaidlust ei ole, et suhte käigus tekkinud varalised õigused ja kohustused fikseeriti 27.01.2004 vastastikkuse kokkuleppe protokollis. Hageja esitatud täitmisnõude põhjendatuse hindamiseks tuleb tuvastada, kas kostja 16.02.2005 tasaarvestusavaldus lõpetas vaidlusaluse võlasuhte või mitte. Kostja ei vaidlustanud hagejal 27.01.2004 sissnõutavaks muutunud nõude (passiivnõue) olemasolu. Pooltel on vaidlus kostjal sissenõutavaks muutunud vastunõude (aktiivnõude) olemasolus. VÕS § 198 järgi toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele; seega eeldab tasaarvestuse toimumine üksnes tasaarvestada sooviva isiku tahteavaldusest, passiivnõude omaniku nõusolek ei ole vajalik. Hageja väidab, et kostjal puudub nõue hageja vastu. VÕS § 200 lg 4 järgi ei saa tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Osundatud sätte mõte on selles, et tasaarvestamisele kuuluvad üksnes selged nõuded. Hinnates tõendeid kogumis leidis kohus, et kostjal puudus tasaarvestatud ulatuses aktiivnõue ning kostja tasaarvestuse tahteavaldust tuleb lugeda üksnes osaliselt lubatavaks. Kostja nõue, mis põhineb 01.10.2002 koostöölepingul (arved nr 43, 70 ja 100) on tasaarvestamiseks

piisavalt selge. Pooled sõlmisid kokkuleppe, millest tuleneb hageja õigus kasutada tasu eest kostja elektroonilisi reklaami- ja infokanaleid. Leping sõlmiti tähtajata, st suunati korduvate kohustuste täitmisele (kestvusleping). Vaidlust lepingu sõlmimise ja sellest kohustuse tekkimise üle ei ole. Hageja ei toonud esile ega esitanud tõendeid, mis kinnitaks võlasuhte lõppemist ülesütlemisega või muul seadusest tuleneval alusel. Kostja teenuse kasutamine on lepingu järgi hageja õigus, mitte kohustus; selle valikuline kasutamine ei mõjuta iseenesest maksekohustust. Reklaamiteenuse kasutamist tõendab muuhulgas hageja esitatud vastastikkuse kokkuleppe protokoll. Pooled ei ole sõlminud hageja maksekohustust muutvat kokkulepet. Seega on kostja nõue 1470 krooni ulatuses arvetes näidatud perioodidel tekkinud ning hageja suhtes sissenõutav. Arvestades eeltoodut luges kohus hageja nõude kostja nõudega 16.02.2005 avaldusega tasaarvestatuks 1470 krooni ulatuses. Tasaarvestatavad nõuded lõpevad alates tasaarvestuse olukorra tekkimisest. Hageja põhinõue on põhjendatud 26 720 krooni ulatuses. Kostja nõue Tšiili veinireisi korraldamisel tehtud kulutuste hüvitamiseks (kokku 34 725 krooni, arved 111 ja 112) ei ole tasaarvestuse aktiivnõudeks piisavalt selge. Pooled ei pidanud vajalikuks vormistada vastastikuseid õigusi ja kohustusi ning võtsid sellega riisiko seadusest tuleneva tasaarvestuse piirangu rakendumises. Vaidlusalustes võlasuhetes saab hageja kostja kulude hüvitamise nõudele esitada sisulisi vastuväiteid. Kostjal puudub tasaarvestuse õigustus ning nõue kuulub kaitsmisele hagi esitamisega. Kostja tõendas vastuhagi põhjendatuse ning hageja suhtes vastunõude olemasolu osaliselt. Kostja nõue, mis põhineb koostööl Tšiili veinireisi korraldamisel, on põhjendatud ja tõendatud. Hinnates tõendeid kogumis leidis kohus, et Tšiili reisi korraldamisel lähtusid pooled omavahelistes suhetes Prantsusmaa reisi korraldamisega sarnasest praktikast. Kostja väide kokkuleppel Tšiili reisi ühisest korraldamisest on tõendatud reisile eelnenud perioodil poolte elektroonilise kirjavahetusega (tl 45-52, 76, 78-79, 209). Puudub vaidlus, et 2004 kevadel korraldatud Tšiili veinireisi kestel külastati veinimõisaid ja tarbiti seal osutatud teenuseid. Kostja väide, et hageja klientide veinimõisate külastus Tšiilis toimus kostja kulul, on kooskõlas kostja ja AS Tridens vahel 05.02.2004, kostja ja V & S Eesti AS vahel 12.02.2004, kostja ja AS Budampex vahel 26.02.2004, kostja ja AS Valior vahel 09.03.2004, kostja ja osaühingu Balen vahel 09.03.2004 ning kostja ja AS Altia Eesti vahel 09.03.2004 sõlmitud kokkulepetega (tl 53-59), samuti Vina Tarapaca veinimõisa 2005 aprilli (tl 77), Santa Rita veinimõisa 2006 mai (tl 163), veinimõisa Terra Mater 2006 mai (tl 164), veinimõisa Montes Winery 2006 mai (tl 165), veinimõisa Vina Millaman 2006 juuni (tl 166) ja Cono Sur Winery 2006 mai kirjadega (tl 167). Sama asjaolu kinnitavad osaühingu Balen kirjale lisatud tõendid (lk 233-236), AS Tridens vastus määrusele (tl 238), AS Budampex, AS Altia Eesti ja V & S Eesti AS teatised (tl 245, 247, 249). Osundatud lepingutest tuleneb, et lepingute pooled võtsid endile ja täitsid teineteise suhtes rahalise iseloomuga kohustusi. Seda ei väära asjaolu, et rahas arvlemist ei toimunud. Ka juhul, kui kostja äripartnerid osutasid teenust kostjale tasuta, ei laiene see soodustus ilma sellekohase kokkuleppeta hagejale. Kostja osalust reisi korralduses kinnitab muuhulgas hageja väide, et külastatud veinimõisates ei esitatud hagejale tasunõudeid. Majandus- ja kutsetegevuses osutatavad teenused on eelduslikult tasulised ning hagejal puudus alus eeldada veinimõisate poolt turistidele tasuta osutatavat teenust. Kohus ei nõustunud hagejaga selles, et kostja saab nõuda hagejalt üksnes kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamist. Kostjal on oma majandustegevuses õigus ärikasumile. Hageja ei kummutanud kostja väiteid ja tõendeid selle kohta, et Tšiili veinireis korraldati koostöös kostjaga.

Veinimõisate külastused tuleb lugeda veinireisina müüdud turismireisi oluliseks osaks ning kostjal on õigus saada sellelt tulu. Hagejal puudus koostöösuhe veinimõisatega; külastused tehti kostja lepingute alusel. Hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks poolte kokkulepet hagejale tasuta teenuse osutamiseks. Poolte kulutused ja arveldused määrati pärast ühiselt korraldatud Prantsusmaa reisi kokku vastastikkuse kokkuleppe protokolliga. Arvestades VÕS § 76 lg 2 järgi poolte praktikat, oli kostjal alus eeldada, et ka pärast Tšiili reisi kooskõlastavad pooled rahalised kulutused ja tasaarvestavad vastastikused nõuded. Hageja keeldumine sellest ei ole kooskõlas hea usu põhimõttega. VÕS § 6 lg 2 alusel võib kohus tuginedes hea usu põhimõttele jätta seaduse või lepingu kohaldamata. Hea usu põhimõte on võlaõiguse kõrgeimaks normiks, millest tulenevad pooltele kaudsed kohustused, sh koostöö ja teise poole huvidega arvestamine. Hea usu põhimõttele tuginedes ei aktsepteerita formaalset nõudeõigust kui see tekitab ilmselt ebaõiglase tagajärje. Tuginedes hea usu põhimõttele on kostjal hageja suhtes kulude hüvitamise nõue sõltumata sellest, et hageja hoidis pärast reisiks kulutuste tegemist kulude hindamisest ja jaotusest kõrvale. Kostja osaluse hüvitamata jätmine poleks kostja suhtes õiglane; kostja arved esitati teenuse sisu hinnates mõistlikus ulatuses, hageja ei tõendanud tasunõude ülemäärasust. Hageja pidi kostja panusega reisipaketi hinna kalkuleerimisel arvestama. Kostja vastunõue arvel nr 113 märgitud teenuste tasu nõudes ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata. Kostja ei esitanud tõendeid, millest saaks järeldada poolte kokkulepet festivalil osalemise tingimustes ja kulude kandmises. Seda ei kinnita ka poolte käitumine (praktika). Põhistamata on Hispaania-Portugali reisi ettevalmistamise kulude nõue. Kostja arvest ega vastuhagist ei selgu, milles ettevalmistamine seisnes ning millised olid sellega seonduvad kulud. Pooled tegid koostööd ja hageja tarbis ja vahendas selle raames kostja teenuseid 2004 kevadeni. Kostja esitas arved 15.04.2004, mis on tasunõude esitamisel mõistlik aeg. Arvestades eeltoodut on kostja vastunõue enne hagi esitamist tasaarvestusega lõppenud summas 1470 krooni, põhjendatud 34 725 krooni ulatuses ja põhjendamata 6000 krooni ulatuses. Hagejal oli esitatud viivitusintressi nõude perioodil õigus viivisele kogusummas 5531,35 krooni, millest hageja esitas nõude summas 5058,90 krooni, mis tuleb rahuldada. Arvestades eeltoodut on hageja nõue kostja vastu põhjendatud kogusummas 31 778,90 (26 720+5058,90 krooni) ja kostja vastunõue hageja vastu summas 34 725 krooni. Kohus jättis tähelepanuta hageja väited, mis on seotud kostja raamatupidamise korraldamisega. Nõude kajastamine majandusaasta aruandes/või selle kajastamata jätmine, ei oma võlaõigusliku kohustuse olemasolu tuvastamisel õiguslikku tähendust. Apellatsioonkaebuse põhjendused Baltic Relax OÜ palus apellatsioonkaebuses otsuse osaliselt tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta rahuldamata vastuhagi summas 34 725 krooni. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ning rikkus oluliselt menetlusõiguse norme. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väidetega vastuhagi tõendamatuse osas. Kohus jättis hindamata hageja väited, et kostja ei tõendanud oma väiteid organiseerimisteenuse osas, samuti, et tal oleks rahaline nõue hageja vastu ning millisel õiguslikul alusel vastav nõue põhineb.

Hagejal puudub kostjaga kokkulepe vastuhagis märgitud väidetavate kulutuste hüvitamiseks. Kostja ei tõendanud kulutuste reaalset kandmist. Kostja ei esitanud ühtegi uut tõendit pärast Tallinna Ringkonnakohtu 28.02.2006 otsuse tegemist, mille kohaselt tuleb kostjal tõendada tasaarvestuse nõude olemasolu, suurus ja alus. Ka esitatud arvetes olevad summad peavad olema tõendatud. Kohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustunud hageja väidetega teenuste osutamise puudumise osas. Hageja oli kogu menetluse kestel seisukohal, et poolte vahel puuduvad kokkulepped väidetavate kulutuste hüvitamiseks seoses Tšiili reisiga. Kuna hagejal puuduvad kostja ees rahalised kohustused, ei ole neid ka võimalik tasaarvestada. Reisid organiseeris hageja, tasudes nii lennupiletite kui ka kohalike majutuste, transpordi ja muude teenuste eest. Kostja ei vaidlustanud nimetatud väidete tõendamiseks hageja esitatud tõendeid. Vaidluse puudumist selles osas möönis kostja ka varasemas apellatsioonkaebuses. Kohus jättis nimetatud väidetele ja tõenditele hinnangu andmata. Reisi organiseerimise algusest oli teada, et veinimõisate külastamine pidi olema tasuta. Ükski külastatud veinimõis ei esitanud reisil ega hiljem reisi korraldanud hagejale teavet, et mõisate külastus oleks tasuline. Sellist teavet ei esitanud ka kostja. Infot ega kokkulepet muude kulutuste ja nende võimaliku kandmise kohta enne reisi ega selle toimumise ajal ei olnud. Reisil osalejate sihtgrupp oli veinikaubandusega tegelevad ettevõtjad ning kaugemaks eesmärgiks koostöösuhete arendamine veinitootjatega. Kohus hindas vääralt tõendeid. Väär on kohtu järeldus, et veinimõisate külastus toimus kostja kulul. Kostja poolt kolmandate isikutega sõlmitud koostöölepingud, mõisate kinnitused külastuse toimumise kohta ja kostja koostööpartnerite vastused ei tõenda teenuse osutamist ega seda, et teenuse osutamine toimus kostja kulul ning et hageja oleks kohustatud need kulud hüvitama. Kostja koostöölepingud kolmandate isikutega ei tekita hagejale õigusi ega kohustusi. Kostja esitatud tõendid kinnitavad, et hagejal puuduvad rahalised kohustused nii kostja kui kolmandate isikute ees. Kostja ei saa ilma õigusliku aluseta suunata oma koostööpartneritega sõlmitud lepingutest tulenevaid võimalikke nõudeid lepingupooleks mitteoleva hageja vastu. Veinimõisad ega tõendites viidatud kolmandad isikud hagejale rahalisi nõudeid esitanud ei ole. Tehingulise aluse puudumise tõttu ei saa kolmandate isikutega sõlmitud koostöölepingust tulenevad kohustused hagejale üle kanduda üksnes seadusest tulenevatel alustel. Ühtki sellist seadusest tulenevat alust ei esine. Kohus neile väidetele hinnangut ei andnud. Kostja väitis, et sai nimetatud teenused kohapeal tasuta. Isegi kui eeldada, et veinimõisate külastus toimus kostja kulul, ei tähenda see, et kulud tuleb hüvitada hagejal. Kohus ei selgitanud välja kohustuse tekkimise õiguslikke aluseid ega põhjendanud, miks ta leidis, et kulud tuleb jätta hageja kanda. Kohus ei viidatud ühelegi materiaalõiguse normile, mille alusel selline kohustus tekkida võiks. Kostja ei esitanud tõendeid selle kohta, et ta kandis teenuse osutamisel kulutusi. Kostja ei arvestanud, et kui veinimõisate külastus oleks olnud tasuline, tulnuks selle eest tasuda külastusel osalenud füüsilistel isikutel. Kostja ega kohus ei märkinud, millisel õiguslikul alusel loetakse teenuse saajaks hagejat kui reisibürood. Reisil osales ja tarbis veinimõisate teenuseid ka kostja juhtkond. Kostja oli algusest peale teadlik kogu reisiga seonduvast ning sellest, et vastuhagi rahuldamise korral maksab hageja kinni ka kostja juhtkonna veinimõisate külastuse, mis tegelikult oli tasuta. Kostja juhatuse liige Jaanus Lajal osales reisipaketi koostamisel, kuid ei teinud ühtegi viidet võimalikele lisakuludele.

Hilisemad arved koostas kostja, mitte teenust osutanud veinimõisad. Hageja ei ole kunagi näinud külastatud veinimõisate hinnakirju, nende poolt kostjale esitatud arveid ega kostja sooritusi. Kostjal ei ole võimalik tasuta saadud teenuse eest koostada ise arveid, kostja kinnitas, et ta teenuste eest ei maksnud. Kohus andis tõenditele vastuolulise ja ebaõige hinnangu. Kohus rikkus TsMS § 442 lg-t 8, kuna ei märkinud otsusesse ühtegi materiaalõiguse normi, mida ta otsust tehes kohaldas. VÕS § 76 lg 2 ei ole iseseisvaks võlasuhte tekkimise aluseks, vaid reguleerib juba olemasoleva kohustuse täitmist. Enne viidatud põhimõtte rakendamist tuleb tuvastada kohustuse olemasolu ning millisel alusel see põhineb. Poote vahel puudus organiseerimisteenuse osas võlasuhe. On üldteada ja tavaline, et reiside maksumused koostatakse enne reisi ning selle tasuvad reisist osavõtvad inimesed. Iga üksiku reisipaketi maksumus (väljamüügihind kliendile) kujuneb välja vastavalt eeldatavatele kulutustele. Isegi kui reisi käigus selgub, et tekib lisakulutusi, kogutakse need summad osavõtvatelt inimestelt, mitte reisikorraldajalt tagantjärele. Ei ole loogiline, et tagantjärele esitatakse rahalisi nõudeid, mis muudavad reisihinna oluliselt kallimaks, kuid mida reisil osalejatelt sisse nõuda ei saa ja millest enne reisi toimumist juttu ei olnud. Kohus nimetatud väidetele hinnangut ei andnud. Ebaõige on vastuhagi rahuldamisel viidata VÕS § 6 lg-s 2 sätestatud hea usu põhimõttele, millele tuginedes on võimalik jätta kohaldamata seadus või leping. Viidatud säte on kohaldatav alles siis, kui tuvastatakse kohustuse olemasolu, mida ei ole võimalik hea usu printsiibi eiramise tõttu realiseerida. Kostja hagejale teenuseid ei osutanud ja esitas arved organiseerimisteenuse eest alles pärast reisi toimumist. On arusaamatu, millise metoodika alusel oleks hageja saanud arvestada kostja panust reisipaketi hinna kalkuleerimisel, kui väidetav panus selle rahalises vääringus ilmnes alles pärast reisi. Reisikorraldamise tava kohaselt kalkuleeritakse reisipaketi maksumus välja enne reisi toimumist. Kohus märkis, et ei nõustu hagejaga selles, et kostja saab hagejalt nõuda üksnes kolmandate isikute huvides tehtud kulutuste hüvitamist; hageja ei esitanud tõendeid, mis kinnitaks kokkulepet hagejale tasuta teenuse osutamiseks. Vastuhagi esemeks oli kostja poolt väidetavalt organiseerimiseks tehtud kulutuste hüvitamise nõue. Tegemist ei olnud hageja väite, vaid kostja vastuhagi aluseks oleva asjaoluga, mida tuli tõendada kostjal. Hageja esitas vastuväited hagi aluseks olevale asjaolule – kui kostja tegi kulutusi, tuleb tal nende olemasolu ja suurust tõendada. Hageja väitis, et talle ei ole teenuseid osutatud. Seega ei pidanud hageja tõendama poolte kokkulepet selle kohta, et talle pidi teenuseid osutama tasuta. Sellist negatiivset asjaolu oleks väga raske tõendada. See ei välista kostja tõendamiskoormist. Kostjal tuli esmalt tõendada teenuse osutamist, alles seejärel on võimalik hinnata selle rahalist väärtust. Vastus apellatsioonkaebusele OÜ Veinimaailm ei nõustunud apellatsioonkaebuse väidetega ja palus jätta selle rahuldamata. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Kolleegium, ära kuulanud hageja ja tutvunud asja materjalidega leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas, millega maakohus rahuldas osaliselt vastuhagi ja tasaarvestas vastastikused nõuded. TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kuna maakohtu otsust ei ole edasi kaevatud OÜ Baltic

Relax hagi OÜ Veinimaailm vastu rahuldamise osas, siis kolleegium maakohtu otsust selles osas ei kontrolli. Vastuhagi 42 195 krooni saamiseks alusena tõi kostja välja alljärgnevad asjaolud. Hageja jättis tasumata 01.10.2002 koostöölepingu alusel osutatud teenuse eest arved nr 43, 70 ja 100 kogusummas 1 470 krooni. Maakohus leidis, et nõue 1 470 krooni saamiseks oli põhjendatud ja kuulus hageja nõudega tasaarvestamisele. Eeltoodud summa osas ei ole pooled kohtuotsust vaidlustanud. Arve nr 113 summas 6 000 krooni esitati hagejale veinifestivalil osalemise tasu hüvitamiseks ja järgmise reisi ettevalmistamise eest. Maakohus seda nõuet ei rahuldanud ja selles osas ei ole otsust vaidlustatud. 15.04.2004 arved nr 111 ja 112 summas 34 725 krooni esitas kostja hagejale Tšiili veinimõisate külastuse, veinide degustatsiooni, söögi ja majutuse organiseerimise eest. Eeltoodud teenuste eest pidi kostja väidete kohaselt hageja tasuma sarnaselt Prantsusmaa veinireisi korraldamisega. Pooled arveldasid Prantsusmaa reisi kulud kokkuleppe alusel pärast reisi toimumist. Kostja äripartnerid osutasid reisi organiseerimiseks kostjale teenuseid, mille eest tasus kostja oma panusega vastastikustesse koostöölepetesse. Selle nõude osas maakohus rahuldas vastuhagi ja hageja on apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse vaidlustanud. Järelikult tuleb kolleegiumil kontrollida Tšiili reisi korraldamise eest esitatud nõude summas 34 725 krooni väljamõistmise seaduslikkust ja põhjendatust. VÕS § 3 sätestab võlasuhte tekkimise alused, mille kohaselt võib võlasuhe tuleneda lepingust, kahju õigusvastasest tekitamisest, alusetust rikastumisest, käsundita asjaajamisest, tasu avalikust lubamisest või muust seaduses sätestatud alusest. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab hageja esitama hagi aluseks olevad asjaolud ja TsMS § 373 lg 3 järgi kohaldatakse vastuhagile hagiavalduse kohta sätestatut. Kostja on väitnud, et koostöös hagejaga organiseeriti 2004. aastal reis Tšiili koos veinimõisate külastustega ja degustatsioonidega. Asja materjalidest nähtuvalt on pooled eelnevalt teinud koostööd reisi organiseerimisel Prantsusmaale. Prantsusmaa reisi järgselt on 27.01.2004 sõlmitud vastastikuse kokkuleppe protokoll, mille punktis 4 sõlmiti kokkulepped Tšiili veinireisi korraldamise kohta. Kokkuleppest ei tulene, millised kohustused olid reisi organiseerimisel pooltel ja millised kulud tuli kanda. Kokkuleppe kohaselt said mõlemad osapooled Tšiili reisile ühe tasuta koha. Kohtule esitatud e-kirjavahetuse kohaselt tegid pooled reisi ettevalmistamisel koostööd (lk 4552, 185). Kirjavahetusest ei tulene poolte kokkuleppeid rahaliste suhete kohta. Kolleegium leiab, et kostja väide, mille kohaselt oli poolte vahel kokkulepe, et hageja tasub kulude eest kostjale pärast reisi toimumist, on tõendamata. Kostja on oma nõude põhistamiseks esitanud hagejale 15.04.2004 esitatud arve nr 111 summas 15 090 krooni ja nr 112 summas 19 635 krooni. Arvetel oleva kirjelduse järgi on kostja soovinud hagejalt igas veinimõisas korraldatud veinidegustatsioonide, mõisate külastuste, lõuna- ja õhtusöökide ja majutuste eest täpsete summade hüvitamist. Kusjuures arvetel on välja toodud tasumisele kuuluv iga veinimõisa kaupa arvestusega Tšiili peesodes. Samas ei ole vaidlust selles, et reisist osavõtjatele olid veinimajades osutatud teenused tasuta ja tõendatud ei ole ka see, et algselt oleks need pidanud kuuluma tasumisele. Kostja seaduslik esindaja Jaanus Lajal on olnud reisi organiseerimisel teadlik tehtavatest kulutustest, kuid pole tulenevalt asjas esitatud tõenditest kordagi avaldanud hagejale, et veinimajade külastuste eest tuleb kostjale tasuda või et kostja peab tegema veinimajade külastamiseks kulutusi. Reisi toimumiseks vajalikud kulud lennukipiletitele, majutusele, transpordile ja muule sarnasele on kandnud hageja. Eeltoodu tõttu leiab kolleegium, et kostja ei ole tõendanud, et poolte vahel oleks olnud kokkulepe kulude kandmise ja jagamise kohta. Kostja poolt väljatoodud asjaolud poolte kokkuleppe ja kulude suuruse kohta on vastuolulised. Ainuüksi kostja poolt esitatud arved ei ole kohustuse tekkimise aluseks, sest kostja ei ole tõendanud poolte vahel õigussuhte olemasolu, millest tulenevalt arvetel toodud kohustus on tekkinud.

Järgnevalt on kostja väitnud, et ta on kandnud kulutusi seoses teenuste osutamisega oma partneritele, kelle kaudu ta veinimõisate külastust organiseeris. Vaidlust ei ole selles, et kostja on enne reisi pöördunud veine müüvate äriühingute poole palvega osutada kaasabi Tšiili veinimõisate külastamisel ja sõlminud nende äriühingutega koostöölepingud, mille kohaselt kohustus kostja vastutasuks osutatud abi eest kirjutama oma kodulehel www.veinimaailm.ee veinimaju tutvustavad jutud ja tutvustama kodulehel veine vastavalt oma hinnakirjale kokkulepetes kokkulepitud summa ulatuses. Kostja on selgitanud kulude kandmist just sellisel viisil. Kostja on märkinud, et koostöölepingutest tulenev kohustus oli maksumuselt suurem, kui oli hagejale esitatud arvetel näidatud. Kolleegium märgib, et väide ei ole õige, kuna toimikus olevate koostöölepingute summa (lk 53-59) on 30 055 krooni. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostjal on õigus nõuda eeltoodud summa hüvitamist. Kolleegium leiab, et hageja ei ole kohustatud kostjale ka koostöölepingute alusel väidetavalt tehtud soorituste väärtust hüvitama. Eelnevalt on kolleegium tuvastanud, et poolte vahel ei olnud kokkulepet kulutuste hüvitamise kohta. Seega ei saa kostja tugineda poolte kokkuleppele. Järgnevalt tuleb kontrollida, kas kostja on toonud esile asjaolusid, millest saab järeldada, et võlasuhe on tekkinud mõnel muul VÕS §-s 3 sätestatud alusel. TsMS § 363 lg 1 p 2 järgi peab vastuhagi esitaja tooma hagiavalduses välja asjaolud. Kolleegiumi arvates ei ole kostja esile toonud asjaolusid ega esitanud tõendeid, et hageja oleks olnud kohustatud tasuma talle vastuhagis nõutud summa mõnel muul VÕS §-s 3 sätestatud alustel. Õige on apellandi väide, et hagi rahuldamine maakohtu poolt VÕS § 6 lg 2 alusel on ebaõige. VÕS § 6 lg 2 sätestab, et võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. Seega on VÕS § 6 lg-t 2 kohaldada võimalik alles siis, kui on tuvastatud kohustuse olemasolu, kuid seda kohustust ei saa realiseerida hea usu põhimõtte eiramise tõttu. Eeltoodut arvestades leiab kolleegium, et kostja vastuhagi nõue Tšiili veinireisi organiseerimisel tehtud kulutuste hüvitamiseks summas 34 725 krooni tuleb jätta rahuldamata. Kohtukulude jaotamisel tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt käesolevas asjas menetluskulude kindlaksmääramisel ja jaotamisel lähtuda enne 01.01.2006 kehtinud seadusest. Kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt tuleb seoses hagi osalise rahuldamisega välja mõista kostjalt hagejale riigilõivu 2 100 krooni ja apellatsioonkaebuse rahuldamisega 2 000 krooni. Kokku 4 100 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 järgi tuleb õigusabikulud välja mõista arvestades hagi rahuldamisel välja mõistetud summat 31 778,90 krooni ja vastuhagi rahuldamata jäetud osa 40 725 krooni, kokku 72 503,90 krooni ja välja mõista kulud õigusabile sellest 5% ulatuses, see on 3 625 krooni. Kokku tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista kohtukulu 7 725 krooni.