lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/2-04-473/3

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudTallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium · 28.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Kohtuasja number
2-04-473/3
Asja liik
Tsiviilasi
Menetlusliik
Hagimenetlus
Kuulutamise aeg
28.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1398
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tsiviilasja number

2-04-473

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. veebruar 2006. a, Tallinn

Kohtukoosseis

Eesistuja Ülle Jänes, liikmed Valdo Lips ja Ande Tänav

Tsiviilasi

AS K&P hagi OÜ H. L. (endine ärinimi OÜ T. I.) vastu võlgnevuse 1 128 273 krooni väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Linnakohtu 07.07.2005 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

OÜ T. I. apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

09. veebruar 2006. a, avalik kohtuistung

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja AS K&P esindaja adv K. U.-T., kostja OÜ H. L. esindaja adv L. G.

RESOLUTSIOON

Tühistada Tallinna Linnakohtu 07.07.2005 otsus ning saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus rahuldada. Ringkonnakohtu otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest alates.

Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue

1.AS K&P esitas 07.05.2004 Tallinna Linnakohtule hagi ja palus OÜ-lt T. I. välja mõista võlgnevus 1 128 273 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 25.07.2003 töövõtulepingu nr 306, mille kohaselt hageja pidi ehitama hotelli asukohaga Tallinnas Toompuiestee 19. Kostja kohustus tööde eest tasuma pärast tööde teostamise graafikus näidatud tööde vastuvõtmist. 25.03.2004 tööde vastuvõtu aktiga nr 9/306 andis hageja kostjale üle ajavahemikul 01.03.2004 kuni tööde üleandmiseni teostatud üldehitustööd maksumusega 6 169 386 krooni, mille kostja ka allkirjastas. Kostjale esitatud arves nr 24110 palus hageja tasuda 5 041 113 krooni hiljemalt 07.04.2004 ja 1 128 273 krooni hiljemalt 19.04.2004. Kostja jättis arve summas 1 128 273 krooni tasumata. Hageja palus nimetatud summa kostjalt välja mõista. Kostja vastuväited
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
2.Kostja ei vaielnud hageja nõudele sisuliselt vastu, kuid leidis, et hagi esemeks olev nõue

lõppes seoses nõude tasaarvestamisega 10.09.2004. Tasaarvestatavateks nõueteks olid kostja viivisenõue 1 190 000 krooni ja hinna alandamine 20 000 krooni, kuna hageja ei andnud üle projektdokumentatsiooni 4 eksemplaris, ning hageja 6679, 40 kroonine nõue ja töövõtutasu 1 128 273 krooni. Valmis ehitis koos ehitise ülevaatuse aktiga tuli kostjale üle anda 10.04.2004. Ehitise ülevaatuse akt valmis 27.04.2004, kostja sai selle kätte 29.04.2004. Töövõtulepingujärgset tööd ei saanud lugeda valminuks kuni 27.04.2004, kuna puudus ülevaatusakt. Seega oli kostjal alus viivisenõude esitamiseks perioodi 11.04.-27.04.2004 eest. Hageja ei tõendanud, et ülevaatusakti ei vormistatud kuni 27.04.2004 seetõttu, et kostja oleks keeldunud seda alla kirjutamast. Kostja võttis hotelli vastu 12.04.2004, asudes seda reaalselt kasutama. Ka peale seda ei pakkunud hageja kordagi ülevaatuse akti kostjale allkirjastamiseks. Seega oli hageja ülevaatuse akti üleandmisega viivituses alates 12.04.2004. Seisuga 10.04.2004 ei saanud kostja hotelli vastu võtta, kuna see ei olnud valmis. Puuduste tõttu keeldus kostja töö vastuvõtmisest. Kuna tasaarvestus on kehtiv, tuleb jätta hagi rahuldamata. Esimese astme kohtu otsuse põhjendused

3.Tallinna Linnakohus rahuldas hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1 128 273 krooni. Kohtuotsuse kohaselt ei ole võimalik hageja nõuet kostja nõudega tasaarvestada, sest tasaarvestamise aluseks olevad asjaolud on kohtus vaidlustatud juba neli kuud enne tasaarvestuse teate hagejale esitamisest. Hageja väitel tasaarvestas kostja nõude, mida tal ei ole olemas, mistõttu see ei ole kehtiv. Tallinna Linnakohtu menetluses on hageja nõue, milles ta palub tuvastada, et hotell valmis 10.04.2004, kostja jättis hotelli üleandmisevastuvõtmise kohustuse sellel kuupäeval nõuetekohaselt täitmata ning tunnustada, et kostja poolt 29.04.2004 pooltevahelisest töövõtulepingust taganemine on kehtetu (tl 251). Asja menetlemise käigus teatas kostja 09.09.2004 hagejale töövõtulepingujärgse hinna alandamisest ja tasaarvestuse tegemisest. Kostja väitel tulenes tasaarvestatav nõue asjaolust, et ehitis ei olnud valmis 10.04.2004 ja kostjal tekkis õigus viivisele summas 1 190 000 krooni. Kuna projektdokumentatsiooni ei antud üle 4 eksemplaris, vähendas kostja töövõtulepingujärgset hinda 20 000 krooni võrra.
4.Õige ei ole kostja vastuväide, et hageja ei ole vaidlustanud tasaarvestuse aluseks olevaid asjaolusid. Eelnimetatud tsiviilasjas palub hageja tuvastada, et ehitis oli valmis 10.04.2004. Kostja tasaarvestus viivise osas tulenes otseselt sellest, kas ehitis valmis 10.04.2004 või mitte. Pooled ei soovinud käesoleva tsiviilasja menetlust peatada kuni eelnimetatud tsiviilasjas kohtulahendi jõustumiseni, milles tuvastatakse ehitise valmimise fakt, kuid sellest oleneb võimaliku tasaarvestatava nõude tekkimine kostjal. Kostja vastuhagi ei esitanud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. Kostja tunnistas, et jättis hagejale tasumata teostatud tööde eest esitatud arvest 1 128 273 krooni, mistõttu tuleb nimetatud summa kostjalt välja mõista. Apellatsioonkaebuse põhjendused
5.Kostja palub apellatsioonkaebuses kohtuotsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ning kohtukulud hageja kanda. Otsuse tegemisel rikkus kohus oluliselt protsessinorme ja kohaldas ebaõigesti materiaalõigusnorme, mis tõi kaasa ebaõige kohtuotsuse. Kohus oleks pidanud käesoleva asja menetluse peatama, kui ta leidis, et antud tsiviilasja raames ei ole võimalik tuvastada tasaarvestuse sisulisi aluseid, kuna need kuuluvad tuvastamisele teises menetluses, mitte jätma sel alusel hagi rahuldamata. Apellant leiab, et antud asjas ei oma õiguslikku tähendust asjaolu, kas hotell oli valmis 10.04.2004 või mitte. Tasaarvestuse aluseks ei olnud teises menetluses arutatav ehitise valmimine, vaid

dokumentatsiooni üleandmata jätmine ja sellest tulenev leppetrahv. Kohus ei tuvastanud, et tasaarvestus oleks tühine ega omaks õiguslikke tagajärgi või et tasaarvestuse aluseks olev leppetrahv oleks ülemäärane. Kohus ei kontrollinud sisulisi tasaarvestuse aluseid. Tasaarvestus oli juba toimunud ja seda pole kohus tühiseks tunnistanud. Kohtu väited VÕS § 200 lg 4 osas on ekslikud. Kohus oleks pidanud tegema VÕS § 186 p 2 kohase õigusliku järelduse, et kostja kohustus on tasaarvestavas osas lõppenud. Hagi rahuldamata jätmine põhjusel, et kostja ei esitanud vastuhagi, on seadusevastane. Kohus ei põhjendanud, miks oleks pidanud kostja vastuväited esitama vastuhagina. Kohus jättis ebaõigesti kajastamata I. J. ja Ü. L. ütlused. Vastus apellatsioonkaebusele

6.Hageja palub jätta kaebuse rahuldamata ning kohtuotsuse muutmata ja kohtukulud kostja kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
7.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osavõtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leidis, et kaevatav kohtuotsus tuleb kooskõlas TsMS § 657 lg 1 p-ga 3 tühistada ning saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Apellatsioonikohtul ei ole võimalik teha ise uut otsust, sest esimese astme kohus jättis kostja vastuväited sisulise hinnanguta ega tuvastanud seetõttu asjaolusid, mis omasid vaidluse lahendamisel tähtsust. Tagamaks pooltele õiguse tõendite hindamise osas kohtuotsust vaidlustada, tuleb asi saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule.
8.Linnakohus tõlgendas VÕS § 200 lg 4 sätteid ebaõigesti, millest tulenevalt määratles ta ekslikult vaidluse olemuse (eseme), jättes seetõttu tuvastamata asjas tähtust omavad asjaolud. VÕS § 204 lg 4 kohaselt ei saa tasaarvestav pool tasaarvestada nõuet, millele teine pool saab esitada vastuväiteid. See aga ei tähenda, et tasaarvestust saab teostada vaid poolte kokkuleppel. Tulenevalt VÕS §-st 198 toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Kui teine pool vaidleb tasaarvestava poole tasaarvestusele vastu ja esitab oma nõude tunnustamiseks (võlgnevuse väljamõistmiseks) hagi, siis on vaidluse esemeks tasaarvestava poole nõue, s.o selle olemasolu või lubatavus, mitte aga hageja enda nõude põhjendatus, kuivõrd tasaarvestus eeldab teise poole, s.o hageja, nõude tunnustamist. Sellisel juhul kohus kontrollib, kas tasaarvestava poole nõue on kehtiv ja lubatav, ning selleks ei ole kostjal vajalik esitada vastuhagi. VÕS § 200 lg 4 mõttest tulenevalt ei saa tasaarvestada nõuet, mida ei ole lubatud tasaarvestada, või nõuet, mis ei ole tegelik (olemasolev) või sissenõutav. Seetõttu ei saa hagi rahuldamist põhjendada üksnes sellega, et hageja vaidles kostja tasaarvestuse avaldusele vastu või et hageja oli varem pöördunud hagiga kohtusse tuvastamaks asjaolusid, millest sõltub kostja nõude põhjendatus.
9.Ülalmärgitu tõttu jättis kohus täitmata eelmenetluse ülesanded. Kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 164 lg 1 p 1 ja 2 kohaselt pidi kohus eelmenetluses selgitama välja hageja nõuded, kostja vastuväited ja põhjendused ning tõendid, mida protsessiosalistel on esitada oma väidete kinnitamiseks (sama kohustus tuleneb kehtiva TsMS § 392 lg 1 p-dest 1-4). Kuna kohus on ekslikult asunud seisukohale, et kostja ei saanud tasaarvestada nõuet, mille aluseks olevad asjaolud olid vaidlustatud juba enne tasaarvestusavalduse esitamist, siis jõudis ta ka ebaõigele järeldusele. Kolleegium nõustub apellandi seisukohaga, et juhul, kui kohus leidis, et teises kohtumenetluses on vaidluse all asjaolud, millest tuleneb tasaarvestava poole nõude alus (tasaarvestatava nõude olemasolu sõltub teises asjas tehtavast lahendist), oleks tulnud menetlus käesolevas asjas peatada. Siinkohal võiks kohus kaaluda nimetatud kahe tsiviilasja liitmist ühte menetlusse. Tulenevalt TsMS §-st 374, kui kohtu menetluses on ühel ajal mitu

üheliigilist hagi, milles on samad pooled, võib kohus liita hagid ühte menetlusse, kui nõuded on õiguslikult omavahel seotud või need nõuded oleks võinud esitada ühes hagimenetluses ja nende ühine menetlemine võimaldab nende kiiremat lahendamist või lihtsustab nende menetlemist. Kui kohus on seisukohal, et tsiviilasjas nr 2/230-4414/04 (endine number) tuvastamisele kuuluvad asjaolud on vahetult seotud kostja poolt tasaarvestatud nõudega (selle olemasolu või puudumisega), on otstarbekas lahendada kogu vaidlus ühes menetluses. Kostja seisukoht, et tema nõue (viivisenõue) tugineb asjaolule, et hageja oli tööde üleandmisega viivituses (akti üleandmisega viivitamine), mistõttu ei oma tähtsust objekti valmimise tuvastamine, ei ole menetluslikus osas kohtule siduv.

10.Kuna ringkonnakohus saadab asja uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule, jaotatakse menetluskulud poolte vahel asja uuel lahendamisel.

Ü.Jänes

V.Lips

A.Tänav

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.