Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (arve nr 10220034799018) või Hansapangas (arve nr 221013921094), viitenumberiga 3100057358.

MENETLUSE KÄIK

Kohtule 29.06.2005.a esitatud hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled Q-GSM liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale mobiilsideteenust. Kostja ei täitnud oma lepingulist kohustust hageja ees nõuetekohaselt ja võlgneb tasumata arvete eest hagejale 8231,42 krooni. Hageja palub hagiavalduses kostjalt välja mõista võlgnevus 6888,43 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 4114,71 krooni ja viivis 4114,71 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista tasutud riigilõivu 700 krooni ja õigusabikulu katteks 411,57 krooni. Kostja on esitanud kohtule kirjaliku vastuse hagile, milles palub kohtul vähendada viivist ning taotleb võlgnevuse tasumist maksegraafiku alusel. Kohus määras eelmenetluses eelistungina korraldava kohtuistungi. Istungil vähendas hageja esindaja viivise nõuet 2772,72 kroonini. Hageja esindaja taotles välja mõista kostjalt võlgnevusena kokku 6888,43 krooni ning otsuse täitmist maksegraafiku alusel. Hageja esindaja palus hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Kohus saatis kostjale kohtukutse ilmumiseks eelistungile, mille kostja on isiklikult kätte saanud 09.01.2006.a. Kostja istungile ei ilmunud ega teatanud kohtule mitteilmumise seaduslikust takistusest. Kostjat on hoiatatud, et eelistungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002.a, kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist kehtinud seadust. Hagi rahuldamise materiaalõiguslikus aluseks on kuni 01.07.2002.a kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Sama seaduse § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel hüvitamiseks viivist. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 6888,43 krooni.

TsMS § 445 lg 1 alusel võib kohus poole taotlusel kindlaks määrata otsuse täitmise viisi ja korra. Kostja on kirjalikus vastuses hagile tunnistanud hagi osaliselt ja palunud viivist vähendada ning taotlenud võlgnevuse tasumist 1000 krooni suurustes osades. Hageja esindaja on istungil taotlenud võlgnevuse väljamõistmist kostjalt igakuiselt kaheksa kuu jooksul 1000 krooni kuus. Kohus leiab, et võlgnevuse väljamõistmine kostjalt maksegraafiku alusel on põhjendatud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg-st 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse ja TsMS § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu summas 411,57 krooni, mis on 5 % hagi rahuldatud osast. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 1111,57 krooni. Kostjalt kuulub TsMS § 52 p-st 5 ja § 54 lg-st 4 juhindudes asja läbivaatamiskuluna riigituludesse väljamõistmisele postikulu 131,30 krooni, mis seisneb pooltele kohtuotsuse ja hagimaterjalide kättetoimetamise kulus. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse kohtumaja nimetus, kohtuotsuse number ning toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.