OÜ Vagula Teenus (likvideerimisel) hagi OÜ Vagula Kalamajand vastu 285 591 krooni nõudes
Pooled ja nende esindajad
hageja OÜ Vagula Teenus (likvideerimisel), registrikood 10299904, asukoht Järvere küla Sõmerplau vald Võru maakond, esindaja advokaat Rene Varul; kostja OÜ Vagula Kalamajand, registrikood 10952598, asukoht Saturni 3 Tallinn, esindaja advokaat Marko Paabumets
Kohtuistungi toimumise aeg
31.jaanuar 2006
RESOLUTSIOON
Rahuldada OÜ Vagula Teenus (likvideerimisel) hagi OÜ Vagula Kalamajand vastu. Välja mõista OÜ-lt Vagula Kalamajand OÜ Vagula Teenus (likvideerimisel) kasuks 253 000 (kakssada viiskümmend kolm tuhat) krooni ja kohustada OÜ-d Vagula Kalamajand maksma see Sõmerpalu valla arveldusarvele nr 10402006969005 AS-is SEB Eesti Ühispank. Välja mõista OÜ-lt Vagula Kalamajand OÜ Vagula Teenused (likvideerimisel) kasuks viivitusintress summas 32 591 (kolmkümmend kaks tuhat viissada üheksakümmend üks) krooni. Menetluskulude jaotus Välja mõista OÜ-lt Vagula Kalamajand OÜ Vagula Teenused (likvideerimisel) kasuks menetluskulu 30 000 (kolmkümmend tuhat) krooni. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
Hagiavalduse kohaselt onn hageja nõue ja selle põhjendused järgmised. OÜ Vagula Teenus ja OÜ GlobexBaltic, praeguse ärinimega OÜ Vagula Kalamajand, sõlmisid 22. detsembril 2003 Võru notar Laine Kaupi büroos ehitise müügilepingu, mille alusel andis hageja üle kostjale omandi inkubatsioonihoonele Sõmerpalu vallas Järvere külas Võrumaal. VÕS § 208 lg l kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Ehitise müügilepingu p 2.2 kohaselt kohustus kostja tasuma kogu ostuhinnast 345 000 krooni hiljemalt 1. veebruariks 2004 Sõmerpalu valla (kolmas isik) arveldusarvele. 10 000 krooni oli tasutud lepingu p 2.1 kohaselt enne lepingu sõlmimist. 1. veebruariks 2004 on kostja müügilepingus kokkulepitud müügisumma, 355 000 krooni, tasunud vaid osaliselt, 102 000 krooni ulatuses, so varasemalt tasutud 10 000 kroonile lisaks kanti õigeaegselt üle 92 000 krooni. Seega on kostja rikkunud müügilepingus sätestatud kohustust ja tal on kohustus veel tasumata müügisumma, 253 000 krooni, maksmiseks hagejale. Hageja on müügilepingust tulenevad kohustused täies ulatuses täitnud ning andnud kostjale üle nii müügiobjekti omandi, kui ka ehitise valduse. Vastavalt VÕS §-ile 101 lg l p l võib võlausaldaja (hageja) võlgniku (kostja) poolse kohustuse rikkumise korral nõuda kohustuse täitmist. VÕS § 108 lg l kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg l kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi. Müügilepingu punktis 2.3 leppisid pooled kokku, et müügisummade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,019% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Kostja on 253 000 krooni tasumisega viivituses alates 1. veebruarist 2004 kokku 541 päeva, mis on rahalises väärtuses 0,019x541x253 000=26 006 krooni. Menetluse kestel esitas hageja avalduse viivise nõude suurendamiseks (tl 82-83). Hageja suurendas hagi eset viivise nõude osas 32 591 kroonini. Viivis on arvestatud perioodi eest 2. veebruarist 2004 kuni
15.detsembrini 2005, so müügisumma maksmisega viivitatud 678 päeva eest. Neil asjaoludel palub OÜ Vagula Teenus (likvideerimisel) lõppkokkuvõttes hagis OÜ Vagula Kalamajand vastu VÕS §-de 101 lg l p l; 208 lg l alusel:
1.Mõista OÜ-lt Vagula Kalamajand OÜ Vagula Teenused (likvideerimisel) kasuks välja tasumata müügisumma 253 000 krooni ulatuses ja kohustada OÜ-d Vagula Kalamajand maksma see Sõmerpalu valla arveldusarvele nr 10402006969005 AS-is SEB Eesti Ühispank.
2.Mõista OÜ-lt Vagula Kalamajand OÜ Vagula Teenused (likvideerimisel) kasuks välja müügisumma tasumisega viivitamisest tekkinud viivitusintress summas 32 591 krooni.
2 (6)
Kolmas isik hageja poolel, Sõmerpalu vald, on toetanud hageja nõuet (tl 85-87). Hageja on esitanud hagi tõendamiseks kirjalikud tõendid.
KOSTJA VASTUVÄITED
Kostja vaidleb kirjalikus vastuses hagile vastu, viidates järgmistele asjaoludele (tl 49-50). Kostja leiab, et hagiavaldusest ei selgu, millisele õiguslikule alusele tuginedes nõuab hageja müügisumma väljamõistmist enda kasuks ja millistest õigusnormidest tulenevalt palub hageja kohtul kohustada OÜ-d Vagula Kalamajand maksma see Sõmerpalu valla arveldusarvele. Vastavalt hageja ja kostja vahel 22. detsembril 2003 notariaalselt sõlmitud ehitise müügilepingu punktile 2.2 kohustus ostja ostuhinnast 345 000 krooni tasuma müüja nõusolekul Sõmerpalu valla kontole. Hagis palub hageja aga ostuhinna välja mõista enda kasuks. Kostja on seisukohal, et hagejal puudub õigus nõuda müügihinna väljamõistmist enda kasuks, samuti nõuda kostjalt müügihinna Sõmerpalu Vallavalitsuse arveldusarvele tasumise kohustamist. TsMS § 5 lg l p l, 2 kohaselt algatab kohus tsiviilasja isiku avalduse alusel, kes kohtus oma õiguse või vabaduse kaitset taotleb, samuti selle isiku esindaja avalduse alusel. Kohus algatab tsiviilasja teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitset taotleva isiku avalduse alusel, kui õigus teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitseks on temale antud seadusega. Hagist ei selgu, milliste hageja õiguste ja vabaduste kaitset hageja hagis märgitud nõuet esitades taotleb. Kostja leiab, et hagejal puudus õiguslik alus esitada nõue müügihinna väljamõistmiseks hageja kasuks ja kostja kohustamiseks müügihinna maksmiseks Sõmerpalu valla arveldusarvele. Kostja ei välista võimalust, et hageja saanuks esitada kostja vastu nõude müügilepingu punktist 2.2 tuleneva kohustuse täitmiseks, mitte aga müügihinna väljamõistmiseks enda kasuks. Kostja ei ole oma väidete kohta tõendeid esitanud. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD PÕHJENDUSED, TEHTUD
JÄRELDUSED
Kohus leiab, et hagi on tõendatud ja kuulub rahuldamisele, arvestades järgmiste kohtu tuvastatuks loetud asjaolude, esitatud põhjenduste, tehtud järeldustega.
1.Ehitise müügilepinguga (tl 12-25) on tõendatud järgmised asjaolud. OÜ Vagula Teenus müüjana ja OÜ GlobexBaltic ostjana, sõlmisid 22. detsembril 2003 Võru notari Laine Kaupi büroos ehitise müügilepingu. Lepingu p 1.1 kohaselt oli lepingu esemeks Järvere külas Sõmerpalu vallas Võru maakonnas asuv ehitis koos selle oluliste osade ja päraldistega. Lepingu punktide 2.1, 2.2 kohaselt lepiti kokku, et müüja müüb lepingu eseme ostjale hinnaga 355 000 krooni, millest ostja on müüjale tasunud enne lepingu sõlmimist 10 000 krooni. Ostja kohustus tasuma ostuhinnast 345 000 krooni müüja nõusolekul Sõmerpalu valla kontole nr 10402006969005 AS-s SEB Eesti Ühispangas hiljemalt 1. veebruaril 2004. OÜ GlobexBaltic praeguseks ärinimeks on OÜ Vagula Kalamajand (tl 81). Nende asjaoludega loeb kohus tõendatuks, et poolte vahel on sõlmitud müügileping.
2.Hageja on oma nõude õiguslikul põhjendamisel viidanud sellele, et kostja on rikkunud müügilepingust tulenevat kohustust, tasuda täielikult ostuhind, ja hagejal on sellega seoses õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist. Kostja, vaidlustamata müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumist ja ostuhinna osalist tasumata jätmist, leiab, et hagejal ei ole alust nõuda kohustuse täitmist enda kasuks kuna lepingus on kokku lepitud selle kohustuse täitmine kolmanda isiku, Sõmerpalu valla, kasuks ja hageja õigusi ei ole rikutud. Sõmerpalu vald aga
3 (6)
ei saa kohustuse täitmist nõuda kuna müügilepingus ei ole selles kokku lepitud. Kostja esindaja leiab, et viiviste nõue võib olla põhjendatud (tl 4-9, 49-50, 62-65, 85-87, 94-99). Nende poolte väidetega seoses leiab kohus järgmist.
3.VÕS § 208 lg l kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. Seega pidi poolte müügilepingu kohaselt hageja müüjana üle andma kostjale ostjana olemasoleva asja, ehitise, ning võimaldama omandi ülemineku ostjale, ostja aga pidi tasuma ostuhinna rahas ja võtma asja vastu. TsMS § 231 lg 2, 4 kohaselt poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks. Omaksvõtt on faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka poole muudest avaldustest. Hagiavalduse kohaselt on hageja müügilepingu täitmiseks üle andnud kostjale omandi ja valduse inkubatsioonihoonele Sõmerpalu vallas Järvere külas Võrumaal. Kostja ei ole täitnud müügilepingut nõuetekohaselt, tasudes kokkulepitud müügisumma vaid osaliselt, so kokku 102 000 krooni ulatuses, kostja poolt on müügihinnast tasumata 253 000 krooni (tl 4-9). Kostja kirjalikust vastusest ja kostja esindaja seletustest kohtus nähtub, et kostja ei ole neid hagiavalduses toodud faktilisi asjaolusid vaidlustanud (tl 49-50, 62-65, 85-87, 94-99). Seega tuleb eeldada, et kostja on need väited õigeks võtnud ning need hageja poolt väidetud asjaolud ei vaja tõendamist.
4.Hageja on esitanud hagiavalduses põhjendused tema nõude tasaarvestamisega seoses, viidates järgmistele asjaoludele. Hageja on pöördunud võlasumma koheseks sundtäitmiseks Võru kohtutäituri Taive Peedosaare poole. Kostja aga saatis 31. märtsil 2005 Sõmerpalu Vallavalitsusele, mitte hagejale, põhjendamatu kahju hüvitamise nõude seoses Sõmerpalu Vallavalitsuse tegevusega erinevate objektide enampakkumiste läbiviimisel. Samast kostja avaldusest nähtuvalt on kostja teostanud tasaarvestuse kostja väidetava kahju hüvitamise nõudega Sõmerpalu Vallavalitsuse vastu ja hageja müügilepingust tuleneva nõudega kostja vastu. Seega on kostja tasaarvestanud oma väidetava nõude Sõmerpalu Vallavalitsuse vastu ja mitte hageja vastu. Selline tasaarvestus ei vasta aga seadusele, mistõttu on selline tasaarvestus põhjendamatu ega saa hagejale kaasa tuua mingeid õiguslikke tagajärgi. Seega on kostja leidnud, et kostja müügilepingust tulenev kohustus on tasaarvestuse teostamisest Sõmerpalu Vallavalitsuse vastu lõppenud. Kuid kostja ei ole hagejale endale esitanud tasaarvestuse avaldust ning hageja nõue kostja vastu on kehtiv. Sellega seoses leiab kohus järgmist. Kostja ei ole käesolevas asjas esitanud vastuväidet hagile viitega hageja nõude tasaarvestamisele. Kostja esindaja on kinnitanud, et tasaarvestuse vastuväidet ta ei esita (tl 62-65). Seega on TsMS §-s 231 lg 2, 4 alusel hageja väited selle kohta, et hageja nõue ei ole tasaarvestatud, kostja poolt õigeks võetud ja neid ei ole vajalik täiendavalt tõendada. Hageja poolt esitatud tõenditest nähtuvalt on kostja esitanud tasaarvestamise avalduse Sõmerpalu vallale (tl 26-29). Hagejale sellise tasaarvestuse avalduse esitamine ei ole tõendatud. Kohtuotsuses eespool on loetud tuvastatuks, et Sõmerpalu vallal ei ole õigust nõuda lepingu täitmist. Seega ei ole Sõmerpalu vallal nõuet kostja vastu ning ei ole võimalik kostja nõuet, kui see ongi olemas, Sõmerpalu valla vastu, VÕS §-s 197 lg 1
4 (6)
sätestatut arvestades, tasaarvestada hageja nõudega. VÕS § 198 kohaselt toimub tasaarvestus avalduse tegemisega teisele poolele. Hagejale kostja poolt tasaarvestamise avalduse esitamine ei ole tõendatud, seega ei ole hageja nõuet kostja vastu alust tasaarvestada. Neil asjaoludel on hageja nõue kehtiv.
5.VÕS §-s 82 lg 1, 2, 7 on sätestatud järgmist. Kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kui kohustuse täitmiseks on ette nähtud tähtaeg või kui see on määratletav lepingu alusel, tuleb kohustus täita selle tähtaja kestel, kui lepingust või asjaoludest ei tulene, et täitmise tähtpäeva võib määrata võlausaldaja. Kohustus muutub sissenõutavaks, kui võlausaldajal on õigus nõuda kohustuse täitmist. Kui lepingust ei tulene teisiti, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist kohustuse täitmise tähtpäeva või kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumisel. Lepingu punktides 2.1, 2.2 on kokku lepitud, et ostuhinna kohustuse täitmine toimub hiljemalt 1. veebruaril 2004 ja tasumisega viivitamise korral on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist. Seega on müügilepingust tulenev ostuhinna tasumise ja viiviste tasumise kohustus muutunud alates 2. veebruarist 2004 sissenõutavateks.
6.VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. Kohtuotsuses eespool on tuvastatud, et kostja on jätnud ostuhinnast 253 000 krooni tasumata, seega on kostja võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmisega rikkunud kohustust. VÕS §-de 101 lg 1 p 1; 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist ja kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. Kuna hageja ja kostja on müügilepingu pooled ja kostja on ostjana rikkunud müügilepingust tulenevat raha maksmise kohustust ning jätnud osa ostuhinnast tasumata, siis on hagejal võlausaldajana õigus nõuda õiguskitsevahendina kostjalt, kui võlgnikult, müügilepingust tuleneva kohustuse, ostuhinna tasumise, täitmist.
7.VÕS §-s 80 lg 1, 2 on sätestatud järgmist. Lepingus võib ette näha või võlasuhte olemusest tuleneda, et kohustus tuleb võlausaldaja asemel täita kolmandale isikule (leping kolmanda isiku kasuks). Kolmas isik võib nõuda lepingu täitmist, kui see on ette nähtud lepinguga või tuleneb seadusest. Müügilepingus on kokku lepitud, et kostja kohustub tasuma ostuhinnast 345 000 krooni müüja nõusolekul Sõmerpalu valla kontole. Mõlemad pooled on kohtus nõustunud sellega, et müügileping on sõlmitud kolmanda isiku, Sõmerpalu valla, kasuks. Lepinguga ei ole ette nähtud, et kolmas isik võiks nõuda lepingu täitmist, ja see ei tulene ka seadusest. Kolmas isik ei olegi esitanud lepingu täitmise nõuet. Asjaolu, et lepingus on ette nähtud lepingu täitmine kolmanda isiku kasuks, kellel ei ole õigust nõuda lepingu täitmist, ei võta hagejalt müüjana, võlausaldajana õigust nõuda kostjalt ostjana, võlgnikuna lepingu täitmist. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ostuhinda enda kasuks ja selle kandmist Sõmerpalu valla kontole, kuna selline kohustus tuleneb müügilepingust. Ostuhinna osaline tasumata jätmine kostja poolt on müügilepingust tuleneva kohustuse rikkumine ja kuna hageja on müügilepingu pooleks, müüjaks, siis rikub see hageja õigusi. Kuna pooled on müügilepingus kokku leppinud ostuhinna tasumises Sõmerpalu valla arvele, siis on hagejal õigus nõuda ka selles osas kohustuse täitmist.
8.Seoses ostuhinna tasumisega viivitamisega nõuab hageja kostjalt ka viivitusintressi.
5 (6)
VÕS § 113 lg l kohaselt võib võlausaldaja nõuda võlgnikult rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, viivitusintressi. Lepingu p 2.2 kohaselt pidi kostja tasuma ostuhinna hiljemalt 1. veebruaril 2004. Kostja ei ole selleks ajaks ostuhinnast tasunud 253 000 krooni. Seega on kostja alates kohustuse sissenõutavaks muutumisest, 2. veebruarist 2004, selle summa osas viivituses. Müügilepingu punktis 2.3 leppisid pooled kokku, et müügisummade tasumisega viivitamisel on müüjal õigus nõuda ostjalt viivist 0,019% tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Hageja on nõudnud viivitusintressi perioodi eest 2. veebruarist 2004 kuni
15.detsembrini 2005, so müügisumma maksmisega viivitatud 678 päeva eest summas: 0,00019x678x253 000=32 591,46 krooni. Kostja ei ole vaidlustanud seda asjaolu, et kostja on ostuhinna tasumisega viivitanud ning seetõttu on tal kohustus tasuda viivitusintressi. Kostja ei ole vaidlustanud ka arvestatud viivitusintressi suurust. Kostja esindaja leiab, et viivise nõue võib olla põhjendatud (tl 94-99). Kohus loeb seetõttu TsMS § 231 lg 2, 4 alusel viivitusintressinõude kostja poolt õigeks võetuks. Seega on hagi tõendatud ja kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks sisse nõuda tasumata ostuhind 253 000 krooni ja kostjat tuleb kohustada maksta see Sõmerpalu valla arveldusarvele. Kostjalt tuleb hageja kasuks sisse nõuda viivitusintressid summas 32 591 krooni.
9.Hageja on esitanud menetluskulude nimekirja ja kuludokumendid ning taotleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabi kulud 18 425,70 krooni ja riigilõivu (tl 89-93). Vastavalt TsMSRS §-ile 3, kohaldatakse enne selle seaduse jõustumist 1. jaanuaril 2006 alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb lähtuda menetluskulude jaotamisel kuni 1. jaanuarini 2006 kehtinud TsMS §-des 60 lg 1; 61 lg 1 p 1 sätestatust. TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Seega on hagejal õigus taotleda seoses hagi rahuldamisega kostjalt menetluskulude väljamõistmist. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale. Hagi on rahuldatud täielikult kokku summas 253 000+32 591=285 591 krooni, millest 5% on 285 591x0,05=14 279,55 krooni. Kohus loeb seoses hagi rahuldamisega hageja vajalikuks ja põhjendatud menetluskuluks õigusabi eest 14 000 krooni, mis tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kuna hageja menetluskuluks on ka riigilõiv 15 000+1 000=16 000 krooni (tl 10, 84), siis tuleb seoses hagi rahuldamisega kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulu kokku summas 14 000+16 000=30 000 krooni.
Kohtunik:
6 (6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.