Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Määruse tegemise aeg ja koht
27. veebruar 2006.a Pärnu
Tsiviilasja number Tsiviilasi
2-05-15325 M V avaldus kindlaksmääramiseks
kaasomandi
kasutuskorra
Menetlusosalised ja nende esindajad
Avaldaja M V, lepinguline esindaja advokaat M M Asjast puudutatud isik: J V lepinguline esindaja advokaat A N
Kohtuistungi toimumise aeg
9. veebruar 2006.a
Määrata Pärnu linnas asuva kinnistu (edaspidi kinnistu) ja sellel olevate hoonete kasutamise kord ning kaasomanike M V, 3/8 m.o kaasomandi omanik, ja J V’i, 5/8 m.o kaasomandi omanik, (edaspidi koos nimetatud kaasomanikud, eraldi nimetatuna kas kaasomanik või nimeliselt initsiaali ja perekonnanimega) vahelised õigused ja kohustused kindlaks alljärgnevalt:
2-05-15325
2-05-15325 Mõlemad pooled on menetluses esitanud oma ettepanekud kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks – M. V ettepanek tl 21-24 ja J. V ettepanek tl 27-28. Asja läbivaatamise eelistungil, mis jätkus vahetult kohtuistungiga, esitas kohus omapoolse kompromisslepingu projekti (tl 68-69), silmas pidades ka TsMS § 477 lg 4 sätteid, mille kohaselt ei ole kohus hagita asjade läbivaatamisel seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega menetlusosaliste hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Ometigi põhines kohtu ettepanek mõlema poole ettepanekutel, kuivõrd nendes oli hulgaliselt ühiseid seisukohti. Avaldaja M V nõustus kohtu kompromisslepinguga, kui selles teha järgmised parandused: 1) punkt 7, mis kõlas esialgselt „Kaasomanikud ei paigalda kinnistule elektripaigaldisi, mille tarbimisvõimsus ületab 0,5 kW või mis oma olemuselt kuuluvad koos kasutamisele ja mille ühine kasutusvõimsus ületab 0,5 kW. Selline tegevus on lubatud vaid tingimusel, et need paigaldised on vajalikud kinnistu tavapäraseks kasutamiseks ja kaasomanik ühendab need vooluvõrguga läbi eraldi voolumõõtja. Sellisel juhul tasub paigaldistega seotud kulud vastav kaasomanik.“, asendada sõnastusega: „M. V kasutuses olevasse tuppa eraldiseisev voolumõõtja, mille näitude alusel tasub M V J V`ile M V poolt kasutatud elektrienergia eest.“ ning sellest tulenevalt 2) kustutada kompromisslepingu punktist 11 1. lauses sõnad, mis on pärast koma (käsitlesid punktis 7 (kompromisslepingus ekslikult viidatud p 6) toodud erandit kinnistuga seotud elektrienergia maksete kohta). Puudutatud isik J V nõustus põhimõtteliselt kohtu kompromissettepanekuga ja avaldaja parandustega selles, v.a ettepaneku osa, mis puudutab kinnistul asuva elamu köögi ühiskasutust (kohtu esitatud kompromisslepingu punkt 2 kohaselt peaks elamus asuvad ruumid, v.a kaks tuba (jagatuna suurem J V kasutusse ja väiksem M V kasutusse), olema kaasomanike ühiskasutuses). J V asus seisukohale, et ta on nõus oma kuludega tooma vee ja kanalisatsiooni teise kaasomaniku tuppa, samuti viima sinna pistikupesa elektripliidi jaoks. Samuti on võimalik ehitada köögist köetavale ahjule suu M V tuppa. Seda kõike selleks, et köök jääks J V ainukasutusse, kuivõrd M V viibib kinnistul vaid väga väikese osa ajast aastas, ent J V`ile on P elukohaks. M V nõustus ka köögi kasutamise osas temapoolse etteteatamisega kokkuleppeks teise kaasomanikuga. Kohus leiab, et antud asjas tuleb kinnistu ja sellel asuvate hoonete kasutamiskord kindlaks määrata kohtu kompromissettepanekus esitatud tingimustel, tehes selles avaldaja poolt viidatud parandused. Lisaks tuleb köögi kasutusaeg M. V harva kinnistul viibimist arvestades määrata igakordse mõistliku etteteatamisena M. V poolt teisele kaasomanikule ning anda M. V`le tähtaeg (milleks peaks mõistlik olema 2 kuud määruse jõustumisest) punktis 7 nimetatud voolumõõtja paigaldamiseks). J V’i põhjendused köögi tema ainukasutusse jätmiseks ei ole veenvad ega mõistlikud. Köök on spetsiifilise kasutusotstarbega ruum, mis on ja peaks olema ette nähtud eelkõige söögi valmistamiseks ja sellega kaasnevateks toiminguteks (nõude pesemine vms). Antud juhul puudub lisaks vaidlus selles, et maja köetakse vaid köögis asuvast ahjust ja pliidist, mille suud avanevad kööki ning seega on köögil ka kütmiskoha otstarve. Seda silmas pidades ei saa lugeda mõistlikuks J. V soovi lükata teine kaasomanik nii toidu valmistamiseks, söömiseks kui ahju kütmiseks ainult oma kasutuses oleva toa piiresse. Selle võimaldamiseks elektrijuhtmestiku vedamine, pistiku paigaldamine, vee- ja kanalisatsiooni ühendamine ja uue ahjusuu ehitamine on seotud suurte kulutuste ja ümberehitamistega, mis kohtu hinnangul ei ole otstarbekad ega kaalu üles M. V õigust privaatsele elutoale, kus puuduvad vahetud toidulõhnad ja toanurgas või ahju ees ladustatud puud. On õige (selles puudub vaidlus), et muude ruumide ühiskasutuse korral ei ole kaasomanike kasutuses olevate tubade pindala vastavuses nende kaasomandi suuruste suhtele (5:3, toad on 22,1m2 ja 17,6m2, mis on suhe ca 4,45:3,55). Samas on J. V`il teise kaasomaniku
3 (4)
2-05-15325 vähest kinnistul viibimist jällegi eelis enamuse ajast kinnistu omal äranägemisel kasutamiseks ja lisaks tasutakse punkti 11 kohaselt mõlema kaasomaniku poolt kinnistu samaaegsel kasutamisel hooldus- ja kommunaalteenuste eest võrdselt, vaatamata omandiosade erinevale suurusele. Selline õigus/hüvitis on kohtu hinnangul piisav, kompenseerimaks tubade suurusest tingitud ebakõla omandiosade suhtes. Muus kohtu poolte esitatud kompromisslepingu osas peale köögi kasutamise menetlusosaliste vahel sisuline vaidlus puudus ning kohus ei pea vajalikuks neid siinkohal täiendavalt käsitleda, vaid kehtestab kompromisslepingus sätestatud korra. Menetluskulud Kuna kohus sisuliselt rahuldas avaldaja nõuded ega pidanud põhjendatuks J. V’i vastuväiteid, siis on antud asjas õiglane menetluskuludeks olnud asja läbivaatamiskulud (postikulud ja kutse kättetoimetamise kulud) summas 28.60 krooni J. V’ilt TsMS § 172 lg 1 ning kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 alusel (mida tuleb vastavalt TsMS rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldada) välja mõista. Menetlusosalised kohtukulude nõudeid ei esitanud.
Toomas Talviste Kohtunik
4 (4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.