Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

MENETLUSE KÄIK

Kohtule 29.06.2005 esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 8209,52

krooni. 03.10.2005.a esitasid pooled kohtule kokkuleppe kinnitamiseks, mida kohus ei kinnitanud, kuna kokkulepe oli puudustega. Nimetatud kokkuleppes tunnistab kostja võlgnevust ja hageja kohtukulusid, kostja nõustus need hagejale tasuma maksegraafiku alusel. 16.02.2006.a esitas hageja taotluse asi lahendada kirjalikus menetluses ja palub kohtul teha hagi õigeksvõtul põhinev kohtuotsus. Taotluse kohaselt jõudsid pooled tasumise osas kokkuleppele ja sõlmisid vastava kokkuleppe, mille esitasid kohtule kinnitamiseks. Hageja oli kostja vastu esitanud Harju Maakohtusse kaks hagiavaldust, siis kinnitati tsiviilasjas nr 2-10637/05 sõlmitud kokkulepe ekslikult teises asjas. Hageja ja kostja on kokku leppinud, et kostja tasub võlgnevuse summas 9320 krooni igakuiselt maksegraafiku alusel alates 30.09.2005 1000 krooni, 15.10.2005-15.01.2007 500 krooni ja 15.02.2007 320 krooni. Kostja on käesolevaks hetkeks tasunud hagejale võlgnevusest 3500 krooni. Hageja palub hagi rahuldada täies ulatuses ja välja mõista kostjalt põhivõla jääk summas 604,76 krooni ja viivisvõlg summas 4104,76 krooni ning kohtukulud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440 lg-le 1, mille kohaselt rahuldab kohus hagi, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks. Kooskõlas TsMS § 444 lg-ga 1 võib kostja õigeksvõtul põhinevast tagaseljaotsusest kirjeldava osa välja jätta. Põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus märgib, et vastavalt TsMS § 448 lg 3 kui kirjeldava või põhjendava osata otsust soovitakse täita väljaspool Eesti Vabariiki, võib pool nõuda kohtult otsuse täiendamist kirjeldava ja põhjendava osaga ka pärast käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tähtaja möödumist. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Kostja võttis omaks hagi ja nõustus tasuma hagejale võlgnevuse ja kohtukulud. Tulenevalt eeltoodust on kohus seisukohal, et hageja poolt esitatud hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kostja hagi omaksvõtu korral kuulub kostjalt väljamõistmisele võlgnevus ja hageja kohtukulud. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-ga 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 700 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 410,48 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. TsMS § 54 lg 4 alusel kuuluvad kostjalt väljamõistmisele riigituludesse ka kostjale hagiavalduse ja selle lisade ning pooltele kohtuotsuse ärakirja kättetoimetamise kulud summas 93,30 krooni. Vastavalt kehtiva TsMS § 468 lg 1 p-le 1 tunnistab kohus hagi õigeksvõtul põhineva otsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Kai Härmand Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.