Kohtulahend

.a. OÜ ja UP`i vahel sõlmitud notariaalse ostu-müügilepingu punkti 2.1 järgi müüs OÜ UP`ile hoones kolmanda korruse ruumid kuni ; kuni ; kuni ; kuni . Nimetatud lepingu punkt 4.1.2. kohaselt kinnitas OÜ , et lepingu objektiks olevat mõttelist osa kasutavad üürnikud ilma üürilepinguteta. Peale ostu-müügilepingu sõlmimist käis UP mitmel korral LI poolt kasutatava korteri ukse taga ja palus võimalust korter üle vaadata ning üürnikuga vestelda. U P ei avatud ühelgi korral korteri ust. Arvestades asjaolu, et senised .a. sõlmitud ostu-müügilepingu järgsete korterite (kokku 11 korterit) üürnikud ei olnud kohustatud eelmisele omanikule (OÜ r) maksma lisaks kõrvalteenusele üüri, siis oli korteriühistus välja kujunenud praktika, et üüriarved esitati korteriühistu poolt otse üürnikele, mitte korteri tegelikule omanikule. võlgnes hageja kommunaalteenuste eest 3960,55 krooni, mis oli tekkinud mitme kuu tasumata võlana. Ajavahemikul .a. kuni .a viibis UP väljaspool . .a. märkas UP`i vend M P , et L Ipoolt kasutatava korteri aknast tulevad suured leegid ja must suits. M P kutsus välja tuletõrje. Tulekahju tagajärjel jäi korter elektrita, akendeta ning ukseta. Naastes .a. nägi UP, et temale kuuluvas ja LIpoolt kasutatava korteri akendel puuduvad klaasid, aknaraamid on söestunud ja maja välissein on tugevalt tahmunud. Lähemal korteriga tutvumisel selgus, et korteril puudus ka uks, korteri koridor ja kahest toast üks tuba olid täielikult söestunud, juhtmed ja plastikesemed olid sulanud ning ühes toas (tubasid eraldas tavaline puidust laudsein) olid tugevad põlengu jäljed, lagi tahmunud ning põrand ja seal olnud esemed läbi vettinud. Lisaks korterile oli maja kolmas korrus tahmunud ja kõikidel korrustel oli tugev põlengu tagajärjel tekkinud spetsiifiline kõrbenud lõhn. Korteris ei viibinud mitte kedagi. Veekahjustusi olid saanud ka LIpoolt kasutatava korteri all olevad korterid. Korteriühistu juhatuse liikmelt A N `ilt sai UP teada, et LI asukoht on teadmata, kontaktandmeid ei olnud ning L I koos korterit kasutanud poeg R I ja elukaaslane J B olid lahkunud ja nende kohta puudusid kontaktandmed. Arvestades asjaolu, et korter oli põlengus täielikult hävinud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks, ning arvestades vajadust muuta vähemalt maja üldilme taas korrektseks, asus UP otsima võimalusi talle kuuluva omandi korrastamiseks. Saadud erinevate firmade hinnapakkumiste tulemusel selgus, et korterisse jäänud prahi ja põlengu tagajärgede puhastamise maksumuseks kujuneb orienteeruvalt 10 000 -15 000 krooni. Kuna põlengu tagajärjel puudus korteril ka uks, siis tellis U P korterile tulekindla ukse, mille maksumuseks kujunes 6300 krooni. Augusti keskel ( . ja vahel) ühe südaöö paiku teatati UP’ile, et vaidlusalusest korterist jookseb alumisele korrusele vett, korteri uks aga on suletud ja arvatavasti viibib korteris J B . Asjaolude kontrollimisel selgus, et keegi on vahepeal paigutanud korterile ukse ja selle avamise seestpoolt blokeerinud. Koputustele ja kõnele ei vastatud, kuid korterist oli aeg-ajalt kuulda liikumist. Hoidmaks ära suurema kahju tekkimist majaelanikele ja vajadusega peatada veejooks, siseneti korterisse. Korteri avamisel selgus, et ujutuse oli tekitanud tõenäoliselt J B `i poolt avatud veetoru, mis oli täitnud korteris asuva vanni ja vesi valgus mööda põrandat jätkuvalt alumistele korrustele. Korteris viibis joobes olev JB. Veejooks peatati ning vann tühjendati. JB`il paluti lahkuda ning UP leppis temaga kokku aja, mil on võimalik asjadele järele tulla. Vastavalt kokkuleppele ilmus JB koos oma tuttavaga ja pisikese kaubikbussiga .a õhtul kell 19 maja juurde. JB laadis kõik vähegi materiaalset väärtust omavad säilinud asjad kaubikule ning kirjutas LIesindajana alla vara üleandmis-vastuvõtmisaktile. UP`ile teadaolevalt ei olnud LIselleks ajaks naasnud. a UP lasi paigaldada LIkasutuses olnud korterile ette raudukse, mis lukustati. Pärast seda tellis UP prügikonteineri ja korraldas korteri puhastamise.. Ühte tuppa oli JB jätnud tahmunud ja kõrbenud lõhnaga riideesemed, mis pandi kõik suurde kotti ning asetati ukse juurde koridori.

Korter puhastati põlenud tehnikast ja JBi poolt korterisse jäetud väärtust mitteomavatest asjadest. Prügikonteineri telllimine ja äraviimine maksis 2500 krooni. Septembri keskpaigas ilmus LI UP`i juurde ja süüdistas teda oma vara hävimises. UP`i selgitustele, et LIon vastutustundetult käinud ümber üüritud esemega ning selle tagajärjel on tekkinud kahju, mille eest vastutab üürnik, mitte üürileandja, vastas L I , et tema toimunud põlengu eest ei vastuta. UPteavitas L I asjaolust, et JB on kõik vähegi varalist väärtust omavad esemed korterist ära viinud ja mõned allesjäänud riided on pandud kotti ning L I on soovi korral võimalik need kätte saada. LIvastavat soovi ei avaldanud. .a. tasus UP täielikult LIvõlgnevuse korteriühistu ees summas 2984,80 krooni. .a. paigaldas AS UPtellimusel põlenud korterile uued aknad, tööde maksumuseks kujunes 8323,48 krooni. .a müüs UP notariaalse ostu-müügilepingu alusel LIkasutuses olnud korteri , J M ’ele. UP on seisukohal, et LIpoolt kasutatavasse korterisse alaliselt elama asumisega ei olnud JB käsitletav ajutise elanikuna. Vastavalt enne .a. kehtinud elamuseadusele (ES) rikkus LIkorteri omanikult nõusolekut küsimata kolmanda isiku korterisse elama võtmisel ES §-i 48 lg. 2 sätestatut. Põlengu tekkimise korteris põhjustas L I poolt seaduse ja lepinguga sätestatud hoolsuskohustuse jäme rikkumine ning ebaseaduslikult kolmandale isikule korteri kasutamise võimaldamine. Arvestades asjaolu, et LIpoolt UP`i vara õigustamatult kasutama volitatud isiku tegevuse tagajärjel tekitati olulist kahju UP`ile ja pandi korduvalt ohtu teistele isikutele kuuluva vara säilimine, tuleb UP`i käitumine üürisuhte erakorralisel ülesütlemisel lugeda hädaseisundis käitumiseks. Võttes arvesse LI viibimist välismaal, UP`i poolt tehtud jõupingutusi põlengus allesjäänud vara säilimiseks, tuleb lugeda U. P `i erakorraline käitumine õiguspäraseks. LIväited, et UP on hävitanud ja rikkunud LIvara, on alusetud ja tõendamata. Pärast tulekahju oli LIkasutuses olnud korterisse juurdepääs piiramatul hulgal isikutel, kuna korteril puudus uks ja lukustatus vähemalt 1,5 kuu jooksul. Lisaks viibis peale tulekahju korteris mitmel korral JB, kes võttis vähegi väärtust omavad asjad endaga kaasa. Eeltoodu alusel palub U. P jätta L. I hagi rahuldamata. Vastuhagi .a esitas UP vastuhagi LIvastu. Vastuhagi kohaselt toimus .a. LIpoolt kasutatavas UP`ile kuuluvas eluruumis tulekahju, mille tagajärjel hävisid täielikult korteri üks tuba ja koridor. Teine tuba sai märkimisväärseid tule- ja veekahjustusi. Tulekahju toimumise põhjuseks oli tõenäoliselt LIkoos elava JB’i poolt tulega hooletu ümberkäimine. Tulekahju tagajärjel jäi korter elektrita, akendeta ja ukseta. Asjaolu tõttu, et korter oli põlengus täielikult hävinud ja muutunud kasutamiskõlbmatuks ning arvestades vajadust muuta maja üldilme korrektseks, asus UP otsima võimalusi talle kuuluva korteri korrastamiseks. AS-lt saadud kirjaliku hinnapakkumise järgi korterisse jäänud prahist ja põlengu tagajärgede puhastamise maksumuseks kujuneb 10 000 – 15 000 krooni. Prügikonteinerite tellimine ja äraviimine läks maksma 2849 krooni. Kuivõrd põlengu tagajärjel puudus korteril ka uks, tellis UP AS-st augusti keskel tulekindla ukse, mille maksumuseks kujunes 6300 krooni ning millele lisandus ukseava parajaks tegemine ning ette valmistamine summas 1500 krooni. .a allkirjastasid UP ja üürniku LI esindaja JB üleandmis-vastuvõtmisakti, mille kohaselt JB võttis kaasa kõik LIkuuluvad materiaalset väärtust omavad asjad. Üleandmis-vastuvõtmisaktiga kinnitas LIesindaja JB LIsoovi lugeda üürisuhe lõppenuks ning LIpoolt korteri kasutamine lõppenuks. .a . tasus UP täielikult LIvõlgnevuse korteriühistu ees summas 2984,80 krooni. .a paigaldas AS vastavalt UP`i ja OÜ vahel sõlmitud suulisele käsundile OÜ tellimusel põlenud korterile aknad. Tööde kogumaksumuseks kujunes koos paigaldusega 8323, 48 krooni.

.a müüs UP notariaalse ostu-müügilepinguga varasemalt LIkasutuses olnud `ele

asuva korteri J M

Vastavalt enne .a kehtinud elamuseaduse (ES) § 35 kohaselt oli üürnikul lisaks perekonnaliikmetele õigus majutada kolmandaid isikuid vaid juhul, kui oli olemas üürileandja kirjalik nõusolek. Üürileandja kirjalik nõusolek oli vajalik ka ES § 48 lg. 2 nimetatud ajutise elaniku majutamiseks. Seega UP on seisukohal, et LIpuudus õigus majutada JBki UP`ile kuuluvas korteris. .a. sõlmitud üleandmis-vastuvõtmisaktiga kinnitasid UP ja LIesindaja sisuliselt, et korter on UP`ile üle antud ning et LIesindaja JB on võtnud kaasa kõik LIkuuluvad esemed. Kaudselt kinnitas LIesindaja JB aktile allakirjutamisega, asjade kaasavõtmisega ning korterist lõplikult lahkumisega oma soovi lugeda üürisuhe lõppenuks. UP on veendunud, et sisuliselt said mõlemad pooled aktile allakirjutamise tähendusest ja õiguslikest tagajärgedest ühtemoodi aru. Akt tähedas ka seda, et pooled lugesid üürisuhte lõppenuks ning L. I esindaja JB kinnitas, et tal ei ole ka mingisuguseid pretensioone. Põlengu tekkimise korteris põhjustas LIpoolt seaduse ja lepinguga sätestatud hoolsuskohustuse jäme rikkumine ning ebaseaduslikult kolmandale isikule korteri kasutamise võimaldamine. Seega LIpoolse tegevusega korteri kasutamisel on UP`ile tekitatud olulist varalist kahju, mis seisneb eelkõige korteri väärtuse vähenemises seoses korteri seisukorraga ning parendamiseks tehtud kulutustes. .a koostas Kinnisvarabüroo korteri eksperthinnangu. Arvestades võrdlusmeetodit määrati korteri keskmiseks hinnaks 175 000 krooni. .a toimunud ostu-müügitehinguga võõrandas UP varem LIkasutuses olnud korteri J M `ele hinnaga 165 000 krooni. .a. koostas ja tõestas notar M O korteri ostu-müügitehingu, mille kohaselt UP müüs LIkasutuses olnud korteriga samal korrusel asuva ja praktiliselt sama suure korteri hinnaga 195 000 krooni. Sellest tulenevalt hindab UP oma varalise kahju suuruseks 60 456 krooni, millest 30 000 krooni moodustab korteri vääruse vähenemine, 10 000 krooni on korteri tühjendamise, tööriistade ostmise ja rentimise, prügikottide jms kulu, 2849 krooni on prügikonteinerite tellimise kulu, 2984 krooni on LIvõlgnevuse tasumine, 8323 krooni akende valmistamise ja paigaldamise kulu ning 6300 krooni on ukse ja lukkude paigaldamise kulu. Eeltoodu alusel palub UP LIvälja mõista varaline kahju summas 60 456 krooni. Samuti palub UP tunnistada LIja tema pereliikmed asuva korteri kasutamise õiguse kaotanuks, üürilepingu kirjalikult lõpetatuks ja LIaadressilt lõplikult lahkunuks seisuga .a. Kohtukulud palub UPjätta LIkanda. Vastus vastuhagile LIvastuhagi ei tunnista. LIleiab, et nõue hüvitise summas 60 456 krooni saamiseks on vastuolus kahju hüvitamise eesmärke ja suurust reguleerivate võlaõigusseaduse normidega. Kahju hüvitamise eesmärgiks on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane esialgsele olukorrale ja hüvitise suuruseks on uue samaväärse asja soetamiseks tehtavad mõistlikud kulutused. Kuni korteris toimunud tulekahjuni oli korteril üle 20 aasta vanune puust uks. Vastuhagis on UP esitanud 6300 krooni suuruse nõude korterile paigaldatud tulekindla raudukse eest. Samuti on ta vastuhagis esitanud 8323,48 krooni suuruse nõude korteri kahele aknale paigaldatud PVC-aknapakettide eest, kuid varem olid korteris üle 20 aasta vanused puust raamidega aknad, millest tulekahjus hävis ainult üks. Vastuhagis on esitatud 12 849 krooni suurune nõue pärast tulekahju korteri tühjendamise, tööriistade ostmise, rentimise, prügikonteinerite tellimise jms. UP on selle summa tõendamiseks esitanud vaid AS-i poolt .a koostatud hinnapakkumise, kuid puuduvad dokumendid tööde läbiviimise kohta ja konkreetse suma tasumise kohta. UP on esitanud nõude 2984 krooni saamiseks, mis tuleneb LIkommunaal- ja hooldusteenuste võlgnevuse tasumist -, -, , i- ja eest. LIvõlgevus seisuga.a moodustas 2174,05 krooni, millele lisandus augustikuu arve 406,85 krooni. Tegelikult oli LIalates poolest võetud õigus korteri

kasutamiseks. Vastuhagis on esitatud ka 30 000 kroonine nõue korteri väärtuse vähenemise arvel, mis on välja toodud ostu-müügi hinnavahena vaidlusaluse ja samas majas asuva korteri nr. võrdlusel. LIviibis.a –.a väljaspool piire ning tal puudus võimalus tulekahju tagajärgede kõrvaldamiseks. Tagasipöördumise päevaks oli temalt võetud üldse võimalus korterisse pääsemiseks ning ta oli kaotanud kogu temale kuuluva vara, mis oli enamuses UP`i poolt omavoliliselt korterist välja visatud või antud üle kõrvalistele isikutele. UP`i seisukoht, et üürilepingu ülesütlemine toimus LIkoos elanud JBile korteri kohese vabastamise nõude esitamisega, on väär, kuivõrd üürilepingu sellisel viisil ülesütlemine ei vasta seaduses sätestatud nõuetele. Samuti ei olnud JB LIperekonnaliige, vaid ta elas vaidlusalusel pinnal LIhoolealusena, omamata LIseadusliku esindaja või volituse alusel tegutseva isiku õigusi. Seega tuleb lugeda, et UP`i poolt pärast.a tehtud hoiatused on vastuolus VÕS § 325 nõuetega ja on seega tühised. Kolmas isik UPi .a. esitatud taotluse alusel, seoses eluruumi võõrandamisega.a., kaasas kohus.a. määrusega protsessi kolmanda isikuna kostja poolel eelnimetatud korteri uue omaniku Jana Mätas’e . .a. võõrandas JM notariaalse ostu-müügilepingu alusel eluruumi IS’ile. .a. määrusega kohus kõrvaldas protsessist kolmanda isikuna kostja poolel JM’e ja kaasas protsessi kolmanda isikuna kostja poolel I S’i. .a. istungil kolmas isik I S selgitas, et ta on korteri heauskne ostja ja kasutab nimetatut korterit ise seal elamiseks. Täiendavat midagi lisada ei ole ja palus asja arutada järgnevalt ilma tema osavõtuta. Kohus rahuldas taotluse. Menetluse käik Hageja jääb haginõude ning vastuhagile esitatud vastuväidetes toodud seisukohtade juurde, palub hagi rahuldada ja jätta vastuhagi rahuldamata. Hageja märgib, et üürilepingu ülesütlemine ei toimunud võlaõigusseaduses sätestatud korda järgides. UP`i väide, et üleandmisaktiga kinnitas LIesindaja JB üürniku soovi üürisuhe lõppenuks lugeda, on vastuolus seadusega ning on meelevaldne väide. Üleandmis-vastuvõtmisakti ei saa üürisuhte küsimuse lahendamisel võtta aluseks ka seetõttu, et JBil ei olnud volitust LIesindamiseks. Istungil tuvastatud asjaoludel lõppes LI.a augustis faktiline üürisuhe UP`iga, kuna LIei pääsenud enam üüritud korterisse, kuid üürileping ei lõppenud. LIpalub kohtul tunnistada korteri üürilepingu seadusvastast lõpetamist UP`i poolt.a ja LIõigust sellele korterile tol momendil. Selline otsus on LI oluline linnalt elamispinna taotluse põhjendamisel ja rahuldamise nõudmisel, samuti UP`i poolt LI tekitatud kahjunõude rahuldamisel. LIpalub UP`ilt välja mõista tekitatud varaline kahju summas 26 244 krooni. LIei nõustu UP`i väitega, et .a olevat JB hageja esindajana võtnud korterist kõik materiaalset väärtust omavad esemed. Üleandmis-vastuvõtmisaktist ei selgu, millistest esemetest on nimelt jutt, kellele need esemed kuulusid ja millisest korterist need võeti. Asjade korterist võtmisel ja üleandmisel puudusid ka manukad. Kahju hindamisel on LIlähtunud olukorrast, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevaid asjaolusid ei oleks esinenud. Hageja palub lisaks varalise kahju hüvitamisele UP`ilt välja mõista ka ühekordse hüvitusena temale tekitatud mittevaraline kahju, kuna hageja on jäänud ilma korterist ja aastate jooksul kogutud varast ning on kuni käesoleva ajani, omamata kodu ja leidmata lahendust uue eluaseme leidmisel, sunnitud elama tuttavate juures. Seega on langenud hageja üldine heaolu ja elukvaliteet. Mittevaralise kahju suuruseks on hageja nimetanud 3 756 krooni Kostja jääb vastuväidetes toodud seisukohtade juurde ning palub jätta hagi rahuldamata ja rahuldada vastuhagi. Kostja väidete kohaselt puudus tal teave, et LIon kehtiv üürileping. Kuivõrd UP`il puudus reaalne vajadus vaidlusaluse eluruumi kasutamiseks, ei võtnud ta tarvitusele

mingisuguseid meetmeid LIväljatõstmiseks. LIpoolt üüritavas korteris elas alaliselt JB, kelle korteris viibimise ajal toimus .a tulekahju. LIoli JBi hooldaja ja tema ülesandeks oli JB`i eest hoolitsemine. LI viibis ära ajavahemikul .a - .a, selle aja jooksul oli tema hoolealune üksinda. UP on seisukohal, et hoolimata äraolekust säilisid LInii üürnikule kui hooldajale seadusega ettenähtud kohustused, mis jäid täitmata. Seisuga .a ei olnud LIkahe kuu vältel korteris käinud, kommunaalteenuste eest oli tasumata alates .a. Kuivõrd korter oli põlenud ja muutunud elamiskõlbmatuks, puudus UP`il igasugune alus eeldada, et korterit kasutatakse üürniku poolt ka edaspidi. Kostja on seisukohal, et JB`il kui korteris põlengu põhjustanud ja teises kohas registreeritud elukohta omaval isikul oli korteri kasutamise keelamine seaduspärane ja mõistlik. UP tunnistab, et üürilepingu lõpetamine ei olnud vormistatud õiguslikult korrektselt, kuid selle põhjuseks oli asjaolu, et temale teadaolevalt puudus üürileping ning üürnikku ei olnud korteris olnud juba 2 kuu vältel ja korteris aastaid koos LIelanud JB oli korterist asjad minema viinud. UP ei nõustu LIpoolt esitatud varalise kahju suurusega. UPmärgib, et hageja poolt esitatud äravisatud vara loetelu sisaldab valeandmeid. Korteri üks tuba oli täielikult hävinenud ja seega ei pea kostja võimalikuks, et ühes säilinud toas ja kööginurgas olid tulest ja veest kahjustamata säilinud kirjutuslaua tool, kirjutuslaud tumbaga, väike viini diivan, 2 pesumasinat, kahepoolne riidekapp, kiiktool, ühekohaline kušett, professionaalne föön tooliga, nurgakapp ja pakendis 80 l boiler. Samuti on LIesitanud valeandmeid santiaartehnika kohta. OÜ .a teatise kohaselt on LItasunud sanitaartehniliste seadmete eest kokku vaid 2030 krooni, mitte 7040 krooni nagu ta ise väidab. LIon esitanud kohtule andmeid esemete kohta, mida tegelikult ei ole hävitatud, on teinud fotosid, millelt nähtub, et professionaalne föön koos tooliga on seismas koridoris. UP märgib, et kui LIoli võimalus eseme fotografeerimiseks, siis oli tal ka võimalus selle säilitamiseks. Fotodelt on ka näha üheinimese kušetti, mis on terve ning maja seina ääres seismas vanni ja pesumasinat. Seega on LInõue kušeti, fööni, vanni ja pesumasina osas põhjendamatu, kuivõrd nimetatud esemed olid talle kättesaadavad ja terved. UP`i jaoks ei ole usaldusväärsed ka andmed 700 kroonise lõhnaõli, 1500 krooni väärt olevate rullikeeratud vööde ja 1000 krooni väärt olevate mokassiinide osas, kuivõrd LIon väidetavalt töötu. Arvestades asjaolu, et LIkasutuses olnud korteri uks ei olnud peale tulekahju lukustatav ning tema elukaaslane ja hooldatav JB viis kaubikuga samuti asju ära, ei ole teada, millises ulatuses üdse on LI’le kahju tekkinud. Vastuhagi osas ei ole LIsisuliselt eitanud üürivõlgnevuse nõuet summas 2984,60 krooni. UP on seisukohal, et LIpoolt talle tekitatud kahju ületab olulises määras LIväidetavalt tekitatud kahju. UP on nõus täieliku tasaarvestusega, kui kohus peaks tuvastama, et ta on LItegelikkuses kahju tekitanud. Kohtukulude katteks palub UP LIvälja mõista vastuhagi esitamisel tasutud riigilõivu summas 4500 krooni. Kohtuotsuse põhjendused Kohus loeb tuvastatuks, et korteri põlengu hetkel .a. ja ka ,a, oli poolte vahel kehtiv eluruumi üürileping tähtajaga .a. ning kumbki pool ei olnud kuni kostja UP’i poolt .a. korteri edasi müümiseni üürilepingut kehtivalt üles ütelnud. Tegemist oli kestvuslepinguga ja alates .a. kehtima hakanud võlaõigusseaduse (VÕS-i) 195 lg.1 kohaselt lepingupool ütleb lepingu üles ülesütlemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele. VÕS § 325 lg.1 ja 2 kohaselt võivad eluruumi üürilepingu pooled lepingu üles öelda ülesütlemisavaldusega, mis on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Üürileandja ülesütlemisavaldus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid: üüritud asi; üürilepingu lõppemise päev; ülesütlemise alus ja ülesütlemise vaidlustamise kord ja tähtaeg. VÕS § 325 lg.5 kohaselt on nõuetele mittevastav ülesütlemisavaldus tühine.

Poolte seletustest nähtub, et kumbki pooltest ei ole teisele poolele kirjalikku ülesütlemisavaldust teinud. Seega tuleb jätta rahuldamata hageja nõue tunnustada kostja poolt üürilepingu seadusevastast lõpetamist a. augustis ja kuna kostja UP ei ole alates .a enam mainitud korteri omanik, ei saa tunnistada tema suhtes ka hageja LIõigust korterit kasutada. Kuna kostja UP ei olnud üürilepingut üles ütelnud, siis jääb rahuldamata ka vastuhagi nõue tunnistada hageja LIkorteri kasutamisõiguse kaotanuks alates .a. ega ka alates .a. Hageja LIelukaaslase ja hooldatava JB’i poolt allakirjutatud üleandmise-vastuvõtu akti ei saa käsitada kui üürilepingu lõpetamise kokkulepet, sest viimane ei olnud üürnik, tal puudusid hageja LIvolitused üürilepingut lõpetada ja tähendatud akt kinnitab üksnes materiaalset väärtust omavate esemete korterist vastuvõtmist ning ei märgi midagi üürilepingu lõpetamisest. Hageja LInõuab kostjalt UP’ilt varalise kahju hüvitamist 26 244 krooni ulatuses, mis koosneb korterisse jäänud asjade ja esemate väärtusest. Hageja arvates on kostja talle kahju tekitanud sellega, et viskas nimetatud asjad korterist välja ja toimetas prügimäele. Hageja ei süüdist kostjat, et too oleks nimetaud asjad omastanud. Kohus leidis, et kostja UP’i süü hagejale LI’le kahju tekitamises ja kahju ise ei ole tõendatud ning hageja LI varalise ning mittevaralise kahju nõue tuleb jätta rahuldamata. Kostja UP ei olnud süüdi selles, et korteris toimus tulekahju. Tõendatud on, et korteri üks tuba ja koridor põles söestumiseni, teine tuba koos seal olnud asjadega sai tulekahjus kõrvaltoas ja koridoris toimunud tulekaju ja kustutuse käigus samuti kannatada. Tõendatud on, et kostja UP’i ettepanekul hageja LI elukaaslane JB viis mikrobussiga põlengujärgsest korterist .a. ära asjad ja esemed, mis viimase arvates omasid mingit materiaalset väärtust. Sellise ettepaneku tegemist ja JB i poolt asjade äraviimist tõendab üleandmisvastuvõtmise akt ja tunnistaja M P ning A N ütlused. Tõendatud on, et hageja LI viibis korteri juures .a. algul, nägi ja pildistas korteris olnud ja sealt välja konteinerisse ja elamu koridori toimetatud asju ja esemeid, kuid ta ei tundnud nende äraviimise või hoiustamise vastu reaalset huvi. See nähtub poolte seletustest ning tunnistaja M P ning A N ütlustega ja hageja esitatud fotodega, kus näiteks ta on pildistanud professionaalset juuksuritooli ja mööbliesemeid konteineris, milliste väärtuse hüvitamist ta hagis nõuab. Hageja LI huvipuudus tõendab, et asjad ja esemed, mis korteri korrastamisel sealt välja toimetati, ei omanud hageja jaoks enam väärtust, s.o. olid praktiliselt kasutamiskõlblikud. Seega ei ole kostja UP hagejale LI’le kahju tekitanud. Hageja LIei ole näidanud, missuguse õigusvastase käitumisega kostja UP talle väidetavalt mittevaralist kahju tekitas. Mittevaraline kahju seisneb eelkõige hingelises valus ja kannatustes. Korteri kasutuskõlbmatuks muutumine toimus kostjast UP’ist mitteolenevatel põhjustel ja kostja ei ole selles süüdi. Seega korteris elamise jätkamise võimatusega ehk elukoha kaotusega tekkida võinud hingelist valu ja kannatust ei põhjustanud kostja UP. Nagu kohus eespool tuvastas, olid korterisse jäänud esemed muutunud kasutamiskõlbmatuiks ja hageja LIei tundnud nende äravõtmise vastu reaalset huvi. Seetõttu ka nimetatud asjade prügimäele toimetamine kostja UP’i poolt ei saanud hagejale LI’le tekitada hingelist valu ja kannatusi. Seega hagejale LI’le mittevaralise kahju tekkimine kostja UP’i märgitud tegevusega ei ole tõendatud. Kostja UP’i vastuhagi koosneb kahest osast: korteri kahjustamisega tekitatud kahju hüvitamise nõue ja hageja LI eest korteriühistule tasutud kommunaalkulude hüvitamise nõudest. Viimane nõue tuleb 2580,90 krooni ulatuses, millises ulatuses hageja LI võlgnevust kinnitas (tlk. 101), rahuldada VÕS §-de 292 lg.1 ja 1041 alusel, sest kostja UP täitis hageja LI eest tema kohustuse.

Asjaolu, et hageja LI alates .a. isiklikult korterit kuni tagasitulekuni ei kasutanud, ei võta temalt kui üürnikult kohustust tasuda üürilepingu järgsed kohustused korteriühistu eest, s.o. tasuda korteri kommunaal- ja hoolduskulusid, sest üürileping kehtis. Korteri väärtuse languse ja korteri kahjustamisest tingitud kulutuste hüvitamise oas kehtib VÕS § 334 lg.2, mille kohaselt üürnik vastutab üüritud asja kahjustamise eest, mis toimub ajal, kui asi oli üürniku valduses, kui ta ei tõenda, et kahjustamine toimus asjaoludel, mis ei tulenenud temast või isikust, kellele ta asja kasutamise üle andis. Kohus loeb tuvastatuks, et tulekahju põhjustas hageja LI äraolekul tema elukaaslane ja hooldusalune JB.. See on tõendatud Tallinna Tuletõrje ja Päästeameti kirjade ja materjalidega, millest nähtub, et tule tõenäoline põhjus oli korteris viibinud purjus JBi poolt hooletu ümberkäimine lahtise tulega, ning tulekahjus sai kannatada ka JB, kes viidi kiirabiga haiglasse. Et tegemise oli hageja LI elukaaslasega ja ta elas korteris hageja LI loal, tõendavad tunnistajd A . N , T V ja T B . Seega on hageja LI põhimõtteliselt VÕS § 334 lg..2 alusel vastutav korteri kahjustamise eest. Kostja UP’i poolt näidatud korteri kahjustamisest tingitud korteri väärtuse languse 30 000 krooni loeb kohus tõendatuks sellega, et kostjal õnnestus korter põlengujärgses seisundis, koos paigaldatud uue ukse ja uute akendega, müüa J M ’ele 165 000 kr. eest, ca kuu aega hiljem müüs ta aga samas majas asuva samasuguse planeeringuga ja sama suure kahjustamata korteri 195 000 krooni eest. Tõendatud oli ka vajadus paigaldada tulekahju käigus kahjustada saanud ukse ja kõlbmatuks muutunud akende asemele uued ja nende maksumus kokku 14 623 krooni. Kostja on ka tõendanud oma kulutused seoses korteri põlengujärgsete koristustöödega. Samas jätab kohus vastuhagi selle nõude rahuldamata, tuginedes VÕS §-le 140 lg.1 ja kostja UP’i poolt vastuhagi esitamise eesmärgile ja tema positsiooniga selles suhtes. Kohus leiab, et kahju hüvitamine täies ulatuses on hageja LI suhtes (äärmiselt) ebaõiglane, arvestades asjaolu, et tulekahju tekkimise ajal viibis ta seoses ema haiguse ja hilisema surma ning matustega, s.o. tema ärasõit ja elukaaslase ja hooldatava JB’i järelevalveta jätmine oli tingitud tungivatest edasilükkamatutest ja inimlikel mõistetavatest põhjustest. Kohus arvestab siinjuures ka seda, et hageja on pikaajaliselt töötu. Kohus arvestab selle nõude täielikul rahuldamata jätmisel ka seda, et kostja UP’i eemärk, milleks ta vastuhagi esitas, on hageja LI haginõuete täieliku rahuldamata jätmisega kohtu poolt saavutatud: ta on korduvalt kinnitanud, et vastuhagi ajendas teda üksnes hageja LIhagi, ning ta on hagejale korduvalt teinud ettepanekuid mõlemapoolsetest haginõuetest loobumisega asja lõpetamine. Seega jätab kohus hageja LI haginõuded rahuldamata terves ulatuses ja rahuldab kostja UP’i vastuhagist üksnes rahalise nõude 2580,90 krooni ulatuses. Kohtukulud jätab kohus poolte endi kanda Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaldatakse enne 01.01.2006.a alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMs § 61 lg 1 p 1 alusel mõistab kohus poolele, kelle kasuks otsus tehti, teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni 5% hagi rahuldatud osast hagejale või kuni 5% hagi rahuldamata jäetud

osast kostjale. Kuna hagi on jäetud rahuldamata ja vastuhagi on rahuldatud osaliselt, jätab kohus kohtukulud poolte endi kanda. Taimi Kollom Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.