Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

Asjaolud 25.10.2005 esitas HL hagi EL vastu 45 000 krooni saamiseks. Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 06.11.2005. Kostja vastust mõistliku tähtaja jooksul ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. OÜ K poolt hagejale esitatud dokumentaalsetest tõenditest (t lk 7-14): arvetest, teatisest ja garantiikirjast nähtub, et hageja ja OÜ K vahel oli võlasuhe. Tartu Maakohtu 06.10.2004 määrusega on lõpetatud OÜ K (pankrotis) pankrotimenetlus raugemise tõttu. Äriseadustiku § 187 lg-te 1 ja 2 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed, kes on oma kohustuse rikkumisega tekitanud kahju osaühingule, tekitatud kahju hüvitamise eest solidaarselt. Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud kahju hüvitamist osaühingule võib nõuda ka osaühingu võlausaldaja, kui ta ei saa oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Tallinna Linnakohtu 29.09.2005 otsusest kriminaalasjas 1-250/05 nähtub, et kostja on pannud toime OÜ K juhatuse ainuliikmena KarS § 201 lg 2 p-de 2 ja 3 kvalifitseeritava kuriteo ja on seega tekitanud oma kohustuse rikkumisega kahju osaühingule ÄS § 187 mõistes. OÜ K pankrotimenetlus on lõpetatud raugemise tõttu, kuna OÜ-l K puudus vara. Seetõttu ei saa hageja oma nõudeid rahuldada osaühingu vara arvel. Hageja nõuab kostjalt ÄS § 187 lg-te 1 ja 2 alusel kahju 45 000 krooni hüvitamist. Võlaõigusseaduse § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kahju hüvitanud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 45 000 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne TsMS alates 01.01.2006 kehtiva redaktsiooni jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud TsMS sätestatut.

Vastavalt TsMS § 60 lg 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 3 150 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 (kuni 31.12.2005 kehtinud redaktsioonis) kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kuna hageja ei ole tõendanud õigusabikulude summas 2 500 kandmist ega vastava kohustuse tekkimist tulevikus, ei rahulda kohus hageja taotlust õigusabikulude väljamõistmiseks kostjalt. TsMS § 468 lg 1 p 2 kohaselt tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks.

Viivi Villemson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.