2-03-311/20
Ärakiri
Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtukoosseis
Kohtunik Reet Laasmaa
Otsuse tegemise aeg ja koht
20. veebruar 2006.a. Tallinn
Tsiviilasja number
2-03-311/20 (end. 2/3/20-8294/01)
Tsiviilasi
VGi hagi OM vastu 107 600 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja VG(elukoht XXX); kostja OM(elukoht XXX,XXX) volitatud esindaja AM..
Kohtuistungi toimumise aeg
26. jaanuar 2006. a
Rahuldada osaliselt VG hagi OM vastu 107 600 krooni saamiseks. Välja mõista OM VG kasuks 106 800 (ükssada kuus tuhat kaheksasada ) krooni põhivõlga. Kohtukulude jaotus Kohtukulud riigilõivuna summas 7 000 krooni jätta OM kanda.
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata 30 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtusse kohtuotsuse teatavaks tegemise päevast 20.02.2006.a. Hagi aluseks olevad asjaolud ja hageja nõue. Tallinna Linnakohtule 23.11.2001.a. esitatud hagiavalduse kohaselt laenas hageja kostjale 15.10.2001.a. 6 000 (kuus tuhat) USA dollarit, millise summa kostja kohustus hagejale tagastama nädala
pärast, kuid pole seda siiani teinud. Laenu võtmise kohta koostas kostja omakäelise võlakohustuse. Kuna kostja hoidub kõrvale kohustuse täitmisest, on hageja sunnitud pöörduma kostja vastu hagiga kohtusse. Hagejale on teatavaks saanud asjaolu, et kostja on võlgu paljudele isikutele, mistõttu kostjalt vabatahtlikku laenu tagastamist hageja ei looda. Hagi esitamise päeva seisuga moodustab kostja võlgnevus hageja arvestuse kohaselt 107 600 krooni, arvestades eesti krooni kurssi USA dollari suhtes, mis seisuga 22.11.2001.a. oli
Vastavalt TsK § 272 lg. 1 sättele annab laenulepingu järgi üks pool teisele poolele omandisse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa või võrdse koguse sama liiki asju tagastama. Eeltoodut aluseks võttes palub hageja välja mõista kostjalt hageja kasuks võlgnevus summas 107 600 krooni ning kohtukulud jätta samuti kostja kanda. Kostja vastuväited hagile Kostja oma kirjalikus vastuses hagile ning ka kohtuistungil hagi ei tunnista ning palub see kohtul jätta rahuldamata järgmistel põhjendustel. Kostja on seisukohal, et hagile lisatud võlakiri ei kajasta tegelikku olukorda. Kostja kirjaliku vastuse kohaselt hagile võttis kostja 14.03.2001.a. hagejalt tasuna dokumentide vormistamise eest 5 000 USD, mille kohta on 14.03.2001.a. koostatud allkiri. Vastavalt kostja 16.05.2001.a. allkirjale kohustus viimane kostjale tasuma veel 5 000 USD teostatud tööde eest kuni 22.06.2001.a. Hageja seda kuni käesoleva ajani teinud ei ole, järelikult võlgneb hageja kostjale 5 000 USD. Veel 17 500 krooni (1 000 USD) on võetud kostjale kuuluva firma OÜ nimelt samuti töö eest. Kostja väidete kohaselt oli kostja poolt koostatud 15.10.2001.a. võlakiri, mille hageja esitas kui 26.06.2001.a. väljastatud. Kuupäeva osas on võlakirjal tehtud parandused, kuid mitte kostja poolt. Kostja on seisukohal, et kogu summa 6 000 USD on saadud hagejalt mitte laenuna vaid teatud tööde eest. Maakohtu otsuse põhjendused ja kohaldatav seadus. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada osaliselt, ja seda alljärgnevail põhjendustel. Vaidlus puudub pooltel selles, et kostja on hagejalt saanud 6 000 USD, samas on vaidluse esemeks asjaolu, et kostja sai hagejalt antud summa teatud tööde tegemise eest ja mitte laenuks. Võlasuhtele, mis on tekkinud enne 1. juulit 2002.a. kohaldatakse enne VÕS jõustumist kehtinud seadust, tulenevalt Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11. Varemkehtinud TsK §-i 173 lg. 1 sätte kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt lepingu sätetele ning sama seaduse §-i 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustuse täitmisest ei ole lubatud. Asja materjalides olevast 15.10.2001.a. koostatud kirjalikust allkirjast (vt. tlk. 7) nähtub veenvalt asjaolu, et kostja OM on sellega võtnud endale kohustuse tasuda hagejale 6 000 USD. Kostja ei ole oma allkirja osundatud dokumendil vaidlustanud. Kostja selgitus kohtule, et ta sai hagejalt selle rahasumma teatud tööde tegemise eest, ei ole asjas tõendamist leidnud. Kostja vastuväide, et ka hageja võlgneb talle 6 000 USD, ei ole asjas samuti tõendamist leidnud ning kohus käsitleb seda vastuväidet kui paljasõnalist. Tsiviilasi on kohtu menetluses olnud alates 23.11.2001.a. ning kostjal on soovi korral olnud oma vastuväidete tõendamiseks kohtu arvates küllaldaselt aega esitada hageja vastu vastuhagi või avaldus nõuete tasaarvestamiseks. Kumbagi võimalust pole kostja kasutanud oma õiguste kaitseks, seega vaidleb ta hagile vastu, omamata selleks kohtu arvates seaduslikku alust. Asjaolu, et kostja allkirjal 15.10.2001.a. on tekstis tuvastatud ülekirjutus, ei muuda olematuks asjaolu, et kostja on selle allkirja andmisel hageja ees oma võlga tunnistanud. Hageja poolt koostatud allkirja tekst (vt. tlk. 86), mille kohaselt ta kohustub kostjale välja maksma 5 000 USD, ei ole hageja poolt allkirjastatud, kuigi ekspertiis tuvastas, et hageja on selle teksti omakäeliselt koostanud. Antud dokument käesolevas vaidluses kohtu arvates aga õiguslikku tähendust ei oma, kuna kostja hageja vastu mingeid nõudeid vastuhagina ega ka avaldust vastastikuste nõuete tasaarvestuseks käesolevas menetluses kohtule esitanud ei ole. Seega kõik kostja sellekohased vastuväited tuleb jätta tähelepanuta, kuna need ei tugine kohtulikele tõenditele. Tunnistjate T i ja K kohtule antud ütlused käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust ei oma ning need jätab kohus tähelepanuta. Kostja ei ole vaidlustanud Eesti Panga kurssi USD suhtes seisuga 23.11.2001.a. summas 1 USD = 17.80 krooni, kuid kostja esindaja juhtis kohtuistungil kohtu tähelepanu aritmeetilisele veale hagihinna
arvestamisel hageja poolt – 6 000 USD x 17.80 EEK= 106 800 krooni. Hageja on hagi esitanud kostja vastu summas 107 600 krooni, milline summa on ilmselt ebaõige eeltoodud aritmeetilist tehet aluseks võttes. Juhindudes TsK §-i 273 sättest on poolte-vaheline tehing sõlmitud kirjalikus vormis, seega on seadusest tulenevat vorminõuet käsitletavas õigussuhtes järgitud. Asjas uuritud tõendeid aluseks võttes leiab kohus, et hageja on kostja vastu esitanud kohtule põhjendatud hagi ning see kuulub rahuldamisele osaliselt summas 106 800 krooni. Kostja kanda tuleb jätta ka hageja kohtukulud riigilõivuna summas 7 000 krooni ning välja mõista antud summa kostjalt hageja kasuks. Kohtunik Reet Laasmaa (allkiri) 20.02.2006.a. Ärakiri õige.
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.