Tsiviilasi nr 2-03-311
Tsiviilasja number
2-03-311
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Tiit Kollom (eesistuja), Ülle Jänes ja Ulvi Loonurm
Otsuse tegemise aeg ja koht
18.05.2007 Tallinnas
Tsiviilasi
Vassili Gladõševi hagi 107 600 krooni saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 20.02.2006 otsus
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
Olga Malkina apellatsioonkaebus
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja Vassili Gladõšev; kostja Olga Malkina
Olga
Malkina
vastu
Jätta Harju rahuldamata.
Maakohtu
20.02.2006
otsus
muutmata
ja
apellatsioonkaebus
Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võivad pooled vandeadvokaadi vahendusel esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse kättetoimetamisest. Asjaolud Tallinna Linnakohtule 23.11.2001 esitatud hagiavalduse kohaselt laenas Vassili Gladõšev Olga Malkinale 15.10.2001 6 000 (kuus tuhat) USA dollarit, millise summa kostja kohustus hagejale tagastama nädala pärast, kuid ei ole seda siiani teinud. Laenu võtmise kohta koostas kostja 15.10.2001 omakäelise võlakohustuse. Hageja on sunnitud pöörduma kostja vastu hagiga kohtusse, kuna kostja hoidub kõrvale kohustuse täitmisest. Samuti on hagejale teatavaks saanud asjaolu, et kostja on võlgu paljudele isikutele, mistõttu kostjalt ei ole alust oodata vabatahtlikku laenu tagastamist. Hagi esitamise päeva seisuga moodustas kostja võlgnevus hageja arvestuse kohaselt 107 600 krooni, arvestades Eesti krooni kurssi USA dollari suhtes, mis 22.11.2001 seisuga oli 17,80 EEK. Vastavalt TsK § 272 lg-le 1 annab laenulepingu järgi üks pool teisele poolele omandisse raha või liigitunnustega piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa või võrdse koguse sama liiki asju tagastama. Tuginedes TsK § 173 lg-le 1, §-le 174 ja § 272
lg-tele 1 ja 2, palus hageja Vassili Gladõšev mõista kostjalt Olga Malkinalt hageja kasuks välja laenulepingust tulenev võlgnevus 107 600 krooni. Kostja hagi ei tunnistanud ja vaidles sellele vastu. Hagile lisatud võlakiri ei kajasta tegelikku olukorda. Kostja võttis 14.03.2001 hagejalt tasuna dokumentide vormistamise eest 5 000 USD, mille kohta on 14.03.2001 koostatud allkiri. Vastavalt hageja 16.05.2001 allkirjale kohustus viimane kostjale tasuma veel 5 000 USD teostatud tööde eest kuni 22.06.2001. Hageja seda kuni käesoleva ajani teinud ei ole, järelikult võlgneb hageja kostjale 5 000 USD. Veel 17 500 krooni (1 000 USD) on võetud kostjale kuuluva äriühingu OÜ P nimelt samuti töö eest. Kostja väitel on kogu summa 6 000 USD saadud hagejalt mitte laenuna, vaid töövõtutasuna. Kahe kohustise ühinemise eesmärgil koostas kostja 15.10.2001 võlakirja, mille hageja esitas kui 26.06.2001 asemel väljastatu, kuigi kostja kirjutas võlakirja 16.05.2001 [dokumendi] asemel. Kuupäeva osas on võlakirjal tehtud parandused, kuid mitte kostja poolt. Maakohtu otsus Harju Maakohus rahuldas hagi 20.02.2006 otsusega osaliselt ja mõistis Olga Malkinalt Vassili Gladõševi välja 106 800 krooni põhivõlga. Otsuse põhjenduste kohaselt puudub pooltel vaidlus selles, et kostja on hagejalt saanud 6 000 USD, samas on vaidluse esemeks asjaolu, kas kostja sai hagejalt antud summa teatud tööde tegemise eest või laenuks. Tulenevalt võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse §-st 11 kohaldatakse võlasuhtele, mis on tekkinud enne
2(4)
need ei tugine kohtulikele tõenditele. Tunnistajate I. T ja I. K ütlused käesolevas vaidluses õiguslikku tähendust ei oma ning kohus jättis ka need tähelepanuta. Kostja ei ole vaidlustanud Eesti Panga ametlikku USA dollari kurssi Eesti krooni suhtes 23.11.2001 seisuga (1 USD = 17,80 EEK), kuid kostja esindaja juhtis kohtuistungil kohtu tähelepanu aritmeetilisele veale hagihinna arvutamisel hageja poolt: 6 000 USD x 17,80 EEK = 106 800 krooni. Hageja on kostja vastu hagi esitanud 107 600 krooni nõudes, milline summa on ilmselt ebaõige eeltoodud aritmeetilist tehet aluseks võttes. Apellatsioonkaebus Kostja palub tühistada Harju Maakohtu 20.02.2006 otsuse ja jätta Vassili Gladõševi hagi Olga Malkina vastu rahuldamata. Apellatsioonkaebuse põhjenduste kohaselt oleks arvestamisele kuulunud asjaolude ja tõendite kohaselt hagi tulnud jätta rahuldamata. Hageja esitas kohtule võlakirja selle kohta, et kostja kohustub tasuma 6 000 USD teise, varasema võlakirja vastu. Seejuures selle varasema võlakirja kuupäev oli kellegi poolt (ilmselt mitte kostja poolt) võltsitud. Kohtu määratud ekspertiis tegi kindlaks, et võlakirjas oli varasem kuupäev 16.05.2001 asendatud ülekirjutamise teel kuupäevaga 26.06.2001. Kuna võlakirja esitas hageja, on ilmne, et võlakirja võltsimises ei saanud osaleda kostja, vaid seda tehti hageja poolt või hageja huvides. Seega oli hageja tahteks saada kostjalt raha 26.06.2001 võlakirja alusel, mida tal kohtule esitada ei olnud. Kohustus oleks muutunud VÕS § 82 lg 7 mõttes sissenõutavaks ainult 26.06.2001 võlakirja esitamisel. Kohus, rikkudes TsMS § 277, võttis hagejalt vastu võltsitud dokumendi, tunnistas selle tõendiks ja rahuldas hagi sisuliselt ainult võltsitud tõendi põhjal. Esimese astme kohus jättis alusetult tähelepanuta kostja seletuse selle kohta, et poolte vahel oli partnerlus- ehk koostöösuhe, mitte laenusuhe. Kohtule esitatud 04.04.2001 pooltevahelisest lepingust ja vastastikustest võlakirjadest ilmneb, et poolte vahel olid koostöösuhted ja vastastikused kohustused. Kohtule esitatud võlakiri kujutab endast kostja kohustust teostada teatavad toimingud poolte ühiste klientide kasuks, mille suhtes hagejal ei olnud kostjale pretensioone. Vastus apellatsioonkaebusele Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja leiab, et apellatsioonkaebuse väited on ümber lükatud vaidlustatava kohtuotsusega, mille järeldustega hageja nõustub. Ringkonnakohtu otsuse põhjendused Ringkonnakohus leidis, et kaebuse rahuldamiseks puudub alus. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja poolt 15.10.2001 hagejale antud võlaallkiri tõendab poolte vahelist laenulepingut, mille kohaselt kostja kohustus hagejale tasuma 6000 USD-d. Nimetatud võlaallkirjas kinnitab kostja oma kohustust tasuda hagejale ülalmärgitud summa. Nimetatud allkirja ei muuda tühiseks ega oma kohustuse seiskohalt tähtsust, kas kohustuse tekkimise kuupäev oli 26.06.2001 või 16.05.2001. Võlaallkiri, kujutab endast kirjalikku laenulepingut ja vastavalt selle andmise ajal kehtinud TsK §-le 272 lg.1 oli laenulepingu tunnuseks asjaolu, et üks pool annab teisele poolele raha või liigitunnustega
3(4)
piiritletud asjad, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Sama paragrahvi lg.2 kohaselt leotakse laenuleping sõlmituks raha või asjade üleandmise momendist, ja lg. 3 kohaselt võisid pooled iga võla, mis on tekkinud muust alusest, vormistada laenulepinguna. Sel juhtumil kohaldatakse laenu reguleerivaid sätteid. TsK § 276 lg.2 sätestas, et laenajal on õigus laenulepingut vaidlustada selle rahatuse pärast, kui ta tõendab, et ta raha või asju laenutajalt tegelikult üldse ei saanud või sai väiksemas koguses, kui lepingus tähendatud. Nagu kohus õigesti tuvastas, on juba kostja õigeksvõtuga tõendatud, et kostja hagis näidatud rahasumma kostjalt sai, ja märgitud võlaallkiri tõendab, et kostja kohustus hagejale selle tagastama. Seega langeb ära küsimus laenu rahatusest ja sellest et laenulepingut ei sõlmitud. Asjaolu, kas võlaallkirjas viidatakse kostja kohustuse tekkimise aluse kuupäevana 26.06.2001 või 16.05.2001, ei oma asjas tähtsust, kuivõrd võlaallkiri anti pärast nimetatud kuupäevi, s.o. 15.10.2001, ja selles kohustus kostja hagejalt saadud raha tagastama. Tulenevalt TsK §-st 272 lg. 3 võisid pooled oma varasematest õigussuhtest tekkinud kohustused vormistada laenulepinguna. Seega tuleb jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
Tiit Kollom
Ülle Jänes
Ulvi Loonurm
4(4)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.