lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-165-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.02.2006

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-165-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.02.2006
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1616
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
TsK § 173TsK § 397TsMS § 330 lg 4Avalduste esitamise tähtajadTsMS § 692 lg 1Kassatsiooni korras kohtuotsuse tühistamise alusedTsMS § 95Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvusTsÜS § 95 lg 1Teatamiskohustus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (1)

lahend.ee
2-09-33685/24Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus06.09.2010

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Menetlusosalised ja nende esindajad Riigikohtus Asja läbivaatamise kuupäev Istungil osalenud isikud

Eesti Vabariigi nimel 3-2-1-165-05 Tartu, 15. veebruar 2006. a Eesistuja Tambet Tampuu, liikmed Peeter Jerofejev ja Villu Kõve M.T hagi N.P vastu 103 000 krooni saamiseks. Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/81/2005 M.T kassatsioonkaebus Kassaator M.T (xxxxxxxxxxx) ja vastustaja N.P (xxxxxxxxxxx)

16. jaanuar 2006. a Kassaator M.T. Juures viibis tõlk Lüüli Lomp. Istungit protokollis sekretär Ragne Rebane. Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 31. mai 2005. a otsus ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada M.T kassatsioonkaebuselt 15. juulil 2005. a tasutud kautsjon 1030 (üks tuhat kolmkümmend) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Hagiavalduse kohaselt volitas hageja 28. oktoobril 1997. a sõlmitud notariaalse volikirjaga kostjat müüma hagejale kuuluva kahetoalise korteri ja ostma hagejale ühetoalise ahiküttega korteri. Kostja töötas maaklerina kinnisvarabüroos I OÜ. Pooled sõlmisid suulise käsunduslepingu. Kostja müüs
3.novembril 1997. a hageja korteri, kuid ei ostnud hagejale teist korterit ega tagastanud müügist saadud raha 103 000 krooni. Hageja palus tsiviilkoodeksi (TsK) §-de 173 ja 174 alusel kostjalt välja mõista kahju 103 000 krooni.
2.Kostja ei tunnistanud hagi. Ta sõlmis hagejale kuuluva korteri ostu-müügilepingu I OÜ töötajana ning raha korteri müügist sai kinnisvarabüroo omanik S.D. Kostjal endal hagejaga võlasuhet ei ole.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 4. märtsi 2004. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja 103 000 krooni. Kostja seletus hagejale kuuluva korteri müügist saadud 103 000 krooni sularahas laekumise kohta S. D on vastuolus tunnistaja I.P ütlustega, mille järgi müügitehingu juures viibis
3.novembril 1997. a hoopis S. D abikaasa A.D. 28. oktoobril 1997. a vormistatud volikirjast ilmneb, et hageja volitas enda nimel müüma vaidlusalust eluruumi ja ostma uut eluruumi kostjat kui füüsilist isikut, mitte aga kui kinnisvarabüroo töötajat. Korteri ostu-müügilepingus on selgesõnaliselt kirjas, et kostja on hageja nimel vastu võtnud summa 103 000 krooni, mida kostja tõendas oma allkirjaga. Kostja ei vaielnud sealjuures vastu, et tema ei ole hagejale seda raha üle andnud ega ostnud uut korterit, kuna kostja arvates pidi asjaga tegelema S. D. Linnakohus leidis, et kostja ei ole täitnud kohustust, milleks teda volitati. Vastavalt tehingu tegemise ajal kehtinud TsK § 173 lg-le 1 ja §-le 174 tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud.
4.Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada linnakohtu otsuse täies ulatuses ja teha uus otsus. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus tegi 31. mail 2005. a otsuse, millega tühistas linnakohtu otsuse ja saatis asja uueks läbivaatamiseks Tallinna Linnakohtule. Linnakohus on jätnud tuvastamata pooltevahelise õigussuhte. TsK §-d 173 ja 174 fikseerivad "pacta sunt servanta" (lepinguid tuleb täita) põhimõtte ja on sellisena hagi rahuldamise õigusliku alusena ebapiisavad. Kohustused võivad tuleneda lepingust, lepingu mittekohase täitmisega (lepingu rikkumisega) tekitatud kahjust, aga ka alusetust vara omandamisest, kui leping, mille alusel vara omandati, tehinguna hiljem ära langeb. Need erinevad alused võivad omada erinevat mõju kostja õiguslikule positsioonile ja mõjutada tõendatavaid asjaolusid. Hageja nõude alus on õiguslikus mõttes ebaselge.
6.Tsiviilkoodeksi § 394 lg 1 kohaselt kohustub käsunduslepingu järgi üks pool tegema teise poole arvel ja nimel teatavaid juriidilisi tegusid. Kui käsundi täimine jääb lõpule viimata, siis tuleb hagi rahuldamise õigusliku alusena kõne alla TsK § 397 p 3, mille kohaselt volinik on kohustatud volitajale üle andma kõik käsundi järgi saadu, või sama paragrahvi p 4, mille kohaselt volinik on kohustatud hüvitama volitajale kahju, kui see on tekitatud voliniku süül. Kostja väidab, et käsunduslepingut ei sõlminud hageja mitte temaga, vaid I OÜ-ga, kus kostja ajutiselt maaklerina töötas, ning hageja ülesannet teise korteri ostmiseks pidid täitma teised töötajad. Temale tehti üksnes tööalaselt ülesandeks tegeleda hageja korteri müügiga. Korteri müügist saadud raha võtsid ostjalt vastu teised I töötajad. Selle tuvastamiseks, kas hageja sõlmis käsunduslepingu kostjaga või kinnisvarabürooga, kus kostja töötas, on linnakohus otsustavaks pidanud asjaolu, et volikirja hageja korteri müügiks, sellest saadud raha vastuvõtmiseks ja uue korteri ostmiseks oli hageja andnud nimelt kostjale. Seda tehes on linnakohus ekslikult samastanud volituse andmise käsunduslepingu sõlmimisega. Selleks, et käsundit täita, s.t teha volitaja nimel tehinguid kolmandate isikutega, on reeglina vaja välja anda volikiri. Käsundi ja volituste vahel tuleb teha vahet. Kui käsundiandja annab käsundi täitmiseks volikirja juriidilise isiku töötajale, siis see ei välista veel, et käsundusleping ise oli sõlmitud juriidilise isikuga. Seega pidanuks linnakohus hindama ka teisi tõendid, kontrollimaks kostja vastuväiteid, ning nendega mittearvestamist põhjendama.
7.Hagiavalduses on hageja märkinud, et kohtus kostjaga I OÜ-s. Ta ei sõlminud eellepingut, usaldades kinnisvarabürood, sest vormistas ametlikult volikirja notari juures. Hageja kinnitas kriminaalasjas tunnistajana ülekuulamisel antud ütlusi (linnakohtu toimiku lk 50). Kriminaalasjas ülekuulatuna on hageja väitnud, et ta läks oma probleemiga I, kus kohtus S. D, kes esitles end firma perenaisena. Oma soovi avaldamise peale esitles S. D talle kostjat kui tema maaklerit, öeldes et hageja probleemiga hakkab tegelema viimane ning et hageja peab vormistama viimasele volikirja.
8.Hageja enda sellised seletused viitavad kostja vastuväidete põhjendatusele selle kohta, et tema ei olnud käsunduslepingu pooleks. Selliste tõendite olemasolul pidanuks kohus protsessi kolmanda isikuna kostja poolele kaasama ka I OÜ, kes praegu tegutseb ärinime OÜ S all, sest kohus ei saa otsustada isiku õiguste ja kohustuste üle (praegusel juhul õigussuhte olemasolu või puudumise üle), keda ei ole protsessi kaasatud. Kostja vastuväidete kontrollimine nõuab asjaolu tuvastamist, kas hageja sõlmis käsunduslepingu kostja või I OÜ-ga. Samal põhjusel ei saa ringkonnakohus ka ise uut

otsust teha ja selles mõttes tuleb apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

9.Asja uuel arutamisel peab linnakohus täpsustama hageja nõuet, s.o selgitama, kas ta nõuab lepingu täitmata jätmisega tekitatud kahju hüvitamist, käsunduslepingu järgi hagejale üleantavat (TsK § 397 p 2) või alusetult saadu tagastamist. Linnakohus peab ka hagejale selgitama, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 76 lg 1 järgi võib ta esitada avalduse kostja asendamiseks.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

10.Hageja esitas kassatsioonkaebuse, milles palus ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Hageja leidis, et ringkonnakohus on oluliselt rikkunud protsessiõiguse norme. Ringkonnakohus saatis asja ebaõigesti uueks läbivaatamiseks linnakohtule selleks, et linnakohus kaasaks kolmanda isikuna I OÜ. Hageja ei olnud mingites lepingulistes suhetes I OÜ-ga. Hageja sõlmis kostjaga suulise käsunduslepingu. Kostja ei olnud I OÜ töötaja. Hageja ei nõustu ringkonnakohtuga selles, et esimese astme kohus ei teinud kindlaks pooltevahelist õigussuhet. Linnakohus arvestas otsuse tegemisel hagis esitatud asjaolusid, mille kohaselt kostja ei täitnud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Ringkonnakohus rikkus TsMS § 95, kuna ei hinnanud igakülgselt ja objektiivselt kõiki asjas olevaid tõendeid. Ringkonnakohus võttis eelduseks, et kostja võib olla juriidilise isiku töötaja ainult sel alusel, et hageja ja kostja olid üks kord kohtunud I OÜ ruumides. Ringkonnakohus ei ole oma otsust põhjendanud TsMS § 330 lg-s 4 ja § 231 lg-s 4 sätestatud nõuete kohaselt.
11.Kostja vaidleb kassatsioonkaebusele vastu. Hageja pöördus oma sooviga korterit müüa ja teist osta I OÜ poole. Hageja rääkis tehingu olulistest tingimustest mitte kostjaga, vaid S. D, millest võib teha järelduse, et hageja ja I OÜ olid saavutanud kokkuleppe korteri müümisega ja teise korteri ostmisega seotud asjaolude kohta. Kostjal oli I OÜ-ga töösuhe.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

12.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb tühistada TsMS § 692 lg 1 p 2 ja § 692 lg 4 alusel menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ja asi tuleb saata ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
13.Hageja esitas linnakohtule hagi, milles soovis kostjalt N.P saada 103 000 krooni. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid nad käsunduslepingu, millega kostja kohustus müüma hagejale kuuluva korteri ja ostma hagejale teise korteri. Kostja müüs hageja korteri, kuid hageja ei ole saanud ei tasu korteri eest ega teist korterit. Hageja volitas kostjat tegutsema 28. oktoobril 1997. a sõlmitud notariaalse volikirjaga. Tallinna Linnakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada. Linnakohus leidis, et kostja ei ole täitnud kohustust, milleks teda volitati. Hageja volitas kostjat kui füüsilist isikut korterit müüma. Korteri müügilepingus on selgesõnaliselt kirjas, et kostja on hageja nimel vastu võtnud korteri müügihinna. Ringkonnakohus leidis, et linnakohus jättis tuvastamata pooltevahelise õigussuhte. Ringkonnakohus asus seisukohale, et linnakohus pidanuks protsessi kaasama kolmanda isikuna kostja poolel I OÜ, sest kohus ei saa otsustada isiku õiguste ja kohustuste üle, keda ei ole protsessi kaasatud.

Kolleegium ei nõustu ringkonnakohtu sellise seisukohaga. Enne 1. jaanuari 2006. a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 80 teise lause kohaselt võib kolmandat isikut protsessi kaasata poole taotlusel või kohtu algatusel. Seega ei keelanud menetlusseadus kohtu algatusel kolmanda isiku kaasamist menetlusse. Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu esile toodud asjaolud ei ole asja linnakohtule uueks läbivaatamiseks tagasi saatmise põhjuseks. Tsiviilkohtumenetluses kehtiva dispositiivsuse põhimõtte kohaselt valib hageja isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab, ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab. Samale seisukohale on kolleegium asunud oma varasemas lahendis nr 3-2-1-135-01 (RT III 2001, 30, 324). Dispositiivsuse põhimõtte kohta vt ka lahendit nr 3-2-1-16504 (RT III 2005, 7, 72). Hageja on leidnud, et N. P oli see, kes jättis oma kohustuse täitmata, ja esitas oma hagi tema vastu. Kolleegium nõustub kassatsioonkaebuse väitega, et linnakohus arvestas otsuse tegemisel hagis esitatud asjaolusid, mille kohaselt kostja ei täitnud käsunduslepingust tulenevaid kohustusi. Volikirja väljaandmise ajal kehtinud TsÜS § 95 lg 1 teise lause järgi oli esindaja kohustatud tehingu järgi saadu esindatavale üle andma. Kuigi kostja väidab, et ta oli I OÜ töötaja, nähtub 28. oktoobri 1997. a volikirjast, et volituse tehingute tegemiseks sai tema ja seega on kostjal kohustus tõendada, et ta ei pidanud hagejale välja andma korteri müügi eest saadut. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus sai ise teha asjas otsuse, arvestades seda, et 28. oktoobri 1997. a volikirjaga volitati kostjat müüma oma äranägemisel hagejale kuuluv korter ja ostma hagejale ühetoalise korteri. Samas volikirjas on hageja volitanud kostjat ka vastu võtma korteri müügist saadava raha ja tasuma uue korteri müügihinna. Õige on ringkonnakohtu seisukoht, et käsunduslepingu võis sõlmida sel ajal ka suuliselt. Kolleegiumi arvates puudub asjas vajadus tuvastada, kas hageja sõlmis käsunduslepingu I OÜ-ga. Küll on aga vaja tuvastada, kas hageja sõlmis käsunduslepingu kostjaga. T. Tampuu, P. Jerofejev, V. Kõve

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.