Võlaõigus › Võõrandamislepingud

Pärnu Maakohtu menetluses oli Sergei Kotšur maksekäsu kiirmenetluse avaldus Aver Baltic OÜ vastu 100 000 krooni maksmise nõudes. Tsiviilasi kandis numbrit 2-09-33685.

22.12.2009. esitas Sergei Kotšur kohtule hagi tsiviilasjades nr 2-09-33685, 2-09-33686, 2-0933687. 23.12.2009a. tegi Pärnu Maakohus kohtumäärused, millega jättis esitatud hagiavalduse käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. 31.12.2009a. esitas S. Kotšur kohtule hagi kostja vastu tsiviilasjas nr 2-09-33686. Hageja nõudis võlgnevust 35 000 krooni ja viiviseid summas 3 875.42 krooni. 04.01.2010. tegi Pärnu Maakohus kohtumääruse, millega jättis esitatud hagi käiguta ja andis tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

Kostja esitas oma seisukohad hagidele 04.02.2010.a.

Kostja kirjalikud vastuväited, kostja poolt esitatud tõendid ja kostja seisukoht kohtus Kostja esitatud hagi ei tunnista. Kostja väidetel kanti talle 235 000 krooni raha üle selleks, et kostja ostaks Poolast külmutatud kala OÜ-le Ralemareks, kelle juhatuse liige on hageja. S. Kotšur kandis raha kostja arvele selgitusega kauba ostmiseks, mitte aktsiate ostmiseks. S. Kotšur selgitas kostjale, et tema äriühingu OÜ Ralemareks reputatsioon ei ole hea, mistõttu keegi ei anna äriühingule kala realiseerimiseks. Külmutatud kala toodi Poolast ära ja viidi Velastu Ladu OÜ lattu. Nimetatud kauba müüs S. Kotšur oma äriühingu OÜ Ralemareks kaudu maha. Vahe summas 31 531.90 krooni (ülekantud raha ja külmutatud kala maksumuse) kanti kostja poolt üle hagejale 06. veebruaril 2009a. Hageja ei ole kostjale mingit raha aktsiate eest tasunud. Kostja esitas tõendina konto väljavõtted /III kd tl 114-115, 119/, saatelehed nr 1/12 nr 1 ja 1/12 nr 2 /III kd tl 116/, Velastu Ladu OÜ arve/saateleht nr L000003 /III kd tl 117/, pretensiooni /III kd tl 142/, arve nr 264/ex/2008 /III kd tl 157-158/, arve nr 265ex/2008 /III kd tl 159-160/, arve nr 266ex/2008 /III kd tl 161/. Kohtu tuvastatud asjaolud ja nendest tehtud järeldused, tõendid, millele on rajatud kohtu järeldused ja seadused, mida kohus kohaldas Käesolevas tsiviilasjas on liidetud kolm tsiviilasja. Kõikides tsiviilasjades on esitatud hageja poolt kostja vastu üheliigilised nõuded. Samuti põhjendab hageja kõiki hagisid ühtede ja samade asjaolude ning tõenditega. Kohtuotsuses käsitleb kohus kõiki hagisid koos, samuti analüüsib kohus poolte poolt esitatud tõendeid ja väiteid koos kõigi kolme hagi puhul. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi TsMS) § 438 lg 1 järgi otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 439 kohaselt kohus ei või otsuses ületada nõude piire ega teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. TsMS § 5 lg 1 ja 2 sätestavad, et hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Riigikohtu 15.02.2006.a. lahendi nr 3-2-1-165-05 p 134 kohaselt tsiviilkohtumenetluses kehtiva dispositiivsuse põhimõtte kohaselt valib hageja isiku, kelle vastu ta oma nõude esitab, ja asjaolud, millega ta oma nõuet põhjendab. Samale seisukohale on kolleegium asunud oma varasemas lahendis nr 3-2-1-135-01 (RT III 2001, 30, 324). Dispositiivsuse põhimõtte kohta vt ka lahendit nr 3-2-1-165-04 (RT III 2005, 7, 72). Riigikohtu 27.03.2008.a lahendi nr 3-2-111-08 p 10 kohaselt kolleegium peab vajalikuks korrata oma varasemates lahendites väljendatud seisukohta, et kohus ei ole seotud õigusliku kvalifikatsiooniga, mille pool õigussuhtele annab. Nõude kvalifitseerimisel on kohus seotud nende hagi aluseks olevate asjaoludega, millele pool on viidanud. Hagi alus TsMS §363 lg 1 p 2 järgi on hagi aluseks olevad faktilised asjaolud. Hageja on hagi alusena märkinud, et poolte vahel sõlmitud äriühingu osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing pidid olema sõlmitud notariaalselt vastavalt ÄS § 149 lg 1. Tehingu vormi järgimata jätmise tõttu on tehing tühine vastavalt TsÜS § 83 lg 1. VÕS § 1028 lg 1 järgi kui

isik (saaja) on teiselt isikult (üleandja) midagi saanud olemasoleva või tulevase kohustuse täitmisena, võib üleandja saadu saajalt tagasi nõuda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki või kui kohustus langeb hiljem ära. Kostjal puudus igasugune õiguslik alus hagejalt raha saada, seega on kostja alusetult rikastunud VÕS § 1028 lg 1 mõttes. Äriseadustiku § 149 lg 4 sätestab, et osa võõrandamise kohustustehing ja käsutustehing peavad olema notariaalselt tõestatud. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et OÜ Aver Baltic osade võõrandamise leping peab olema sõlmitud notariaalses vormis. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt tehingu seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti. ÄS § 149 lg 4 ja TSÜS § 83 lg 1 koostoimest tulenevalt on Oleg Antonovi ja Sergei Kotšuri vahel 10.10.2008a. sõlmitud koostööleping tühine osas, millega hageja pidi omandama 49% OÜ Aver Baltic osadest. S. Kotšur on kostjale kandnud 11.10.2008a. 100 000 krooni kauba ostmiseks /III kd tl 44/, 13.10.2008a. 35 000 krooni kauba ostmiseks /III kd tl 45/ ja 15.11.2008a. 100 000 krooni kauba ostmiseks /tl 46/. Kohtuistungil selgitas hageja, et maksekorralduse selgitus – kauba ostmiseks, on tingitud asjaolust, et ta pidas aktsiaid kaubaks. Maksed tegi ta graafiku järgi. Kõik raha on üle kantud aktsiate eest /III kd tl 149/. Kohus leiab, et hageja poolt kohtuistungil selgitatu ei ole kooskõlas hageja poolt esitatud tõenditega ega tsiviilasja materjalidega. Hageja poolt esitatud maksekorraldusel on selgitus, et tasutakse kauba, mitte aktsiate eest. Hageja poolt kohtule esitatud maksekäsu kiirmenetluse avalduste kohaselt (III kd tl 6-7) on 100 000 krooni suuruse nõude aluseks ostu-müügi leping 11.10.2008a. 35 000 krooni nõude aluseks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt (I kd tl 6-7) ostu-müügi leping 13.10.2008a. 68 468.10 kroonise nõude aluseks on maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt (II kd tl 6-7) ostu-müügi leping 15.11.2008a. Nõude aluseks olevateks asjaoludeks on kõigil kolmel juhul märgitud, et raha on makstud ettemaksuna kala ostmiseks ning kaup ei ole kuni maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamiseni so 14.07.2009a. tarnitud. Kostja poolt kohtule esitatud pretensioon / III kd tl 142/, mis on hageja poolt allkirjastatud kinnitab, et 03. juunil 2009. esitatud pretensioonis on hageja käsitlenud tema poolt makstud raha summas 235 000 krooni kauba eest ettemaksuna (kalatooted), mitte aga tasumist OÜ Aver Baltic osade eest. Hageja selgitas kohtuistungil /III kd tl 168/, et pretensioon on eksitus. Pretensioon on koostatud teises õigusbüroos, kes teda enam ei esinda ja seetõttu hageja ei tea, mis seal kirjas on. Kohus leiab, et hageja ütlused, mis on antud kohtuistungitel ei ole kooskõlas tsiviilasja materjalidega ning on vastuolus hageja ja kostja poolt esitatud kirjalike tõenditega. Seetõttu ei pea kohus usaldusväärseteks hageja väiteid selles, et ta kandis raha üle aktsiate eest, mitte aga kauba – so kala eest. O. Antonovi, S. Kotšuri ja OÜ Aver Baltic vahel sõlmitud koostöölepingu p.1.1., 2.5.ja 2.6. tuleneb, et hageja kandis raha üle värske ja külmutatud kala ja kalatoodangu ostmiseks. Hageja pidigi tasuma kalatoodangu eest kuni 10. detsembrini 2008a. 335 000 krooni kostja arveldusarvele. 400 000 krooni pidi hageja tasuma kostjale hiljemalt 10.aprilliks 2009a. ning pärast seda pidi hageja omandama 49% OÜ Aver Baltic osadest. Koostöölepingu p 2.8. järgi pidi hageja tasuma 400 000 krooni pärast seda, kui hageja ja kostja soovivad pidada edasi ühist kalaäri. Koostöölepingu p 2.5., 2.6 ja 2.8. tuleneb, et raha summas 735 000 krooni pidi hageja kandma üle kostjale, mitte aga eraisikutele, kellele kuuluvad OÜ Aver Baltic osad. Siit järeldab kohus, et kogu raha tuli kanda hageja poolt kostjale selleks, et toimiks kalatoodete ost-müük, sest kostja ise ei saa võõrandada osaühingu

osasid, mis talle ei kuulu. Hageja tasus 235 000 krooni, mida kinnitavad kohtule esitatud konto väljavõtted. Hageja väidab, et kuna kostjal puudus õiguslik alus raha saamiseks, siis on kostja alusetult rikastunud. Kostja on esitanud kohtule tõendid – arved 264/ex/ 2008 kuni 266/ex/2008, (III kd tl 157-161/ kust nähtub, et kostja on Poolast ostnud külmutatud kala ja kalatooteid, mille vastuvõtjaks on Ralemareks OÜ. Kostja esitas kohtule 05.12.2008a. saatelehed 1/12 nr 1 ja 2 /III kd tl 116/. Saatelehtedelt nähtub, et S. Kotšur OÜ Ralemareks esindajana on vastu võtnud kauba OÜ-lt Aver Baltic. 04.05.2010 kohtu eelistungil väitis hageja, et saatelehtedel ei ole tema allkiri /III kd tl 148/. Samas hageja loobus käekirjaekspertiisi taotlusest, mis oleks andnud vastuse, kas saatelehtedel on hageja allkiri või mitte. Hageja ei ole kohtule põhistanud vastavalt TsMS § 277 lg 2 dokumendi võltsitust. Seetõttu arvestab kohus nimetatud tõendiga, ega arva seda tõendite hulgast välja. Esitatud tõenditest ja poolte vahel sõlmitud koostöölepingu p. 2.5. ja 2.6. tuleneb, et poolte vahel oli kokkulepe ühise kalaäri pidamiseks vähemalt 335 000 kroonise summa ulatuses. Juhul, kui poolte vahel äri sujus, pidi hageja saama peale 400 000 krooni tasumist hiljemalt

ei tõenda, et kostja ei ole hageja ees oma kohustusi täitnud. Kohus leiab, et olukorras, kus hageja ei ole tõendanud, et talle kuluv osaühing on kostjale tasunud kala eest, on hageja väited paljasõnalised, et kostja ei ole hageja ees oma kohustusi täitnud. Arvestades tsiviilasja materjale leiab kohus, et hagejal ei olnud mitte ühtegi pretensiooni selles, et kala anti üle hagejale kuuluvale äriühingule ning sellega loeti kostja kohustused hageja ees täidetuks. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus rahuldamata hageja põhinõude kostja vatsu. Hageja ei ole tõendanud, et ta on kandnud kostjale raha OÜ Aver Baltic osade eest. Samuti ei ole hageja tõendanud, et kostja on tema arvelt alusetult rikastunud. Põhinõude rahuldamata jätmise tõttu, ei ole alust hageja poolt esitatud viivisnõude rahuldamiseks. Menetluskulud Vastavalt TsMS § 173 lg-le 1, 2 ja 4 esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Asja järgmisena menetleva kohtu lahendis esitatakse kogu seni kantud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle. TsMS § 162 lg-te 1 ja 2 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud vajalikud kohtuvälised kulud. Eeltoodu alusel leiab kohus, et menetluskulud tulevad jätta hageja kanda. Vastavalt TsMS §-le 174 lg 1 võib menetlusosaline nõuda asja lahendanud esimese astme kohtult menetluskulude rahalist kindlaksmääramist lahendis sisalduva kulude jaotuse alusel 30 päeva jooksul alates kulude jaotuse kohta tehtud lahendi jõustumisest. Vastavalt TsMS §-le 138 lg 1 ja 2 on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud. Kohtukulud on riigilõiv, kautsjon ning asja läbivaatamise kulud. Kohtuvälised kulud on sätestatud TsMS § 144. Ruth Sild /allkirjastatud digitaalselt/

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.