Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

otsuse

avalikult

teatavakstegemisest

esitada

apellatsioonikaebus

Tallinna

Ringkonnakohtule. Asjaolud ja hageja nõue Tele2 Eesti AS-i (AS-i Ritabell õigusjärglane) ja kostja – MBvahel on 06.03.2000.a. sõlmitud QGSM leping (edaspidi leping) nr 10049424, mille alusel AS Tele2 Eesti kohustus pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade(mobiiltelefon) teenuste eest tasuma õigeaegselt ja regulaarselt vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Üks eksemplar sõlmitud lepingust anti kostjale. Oma allkirjadega lepingu(te)l kinnitasid pooled, et kohustuvad täitma lepingu(te) lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefoni sideteenuste Kasutamise tingimusi (edaspidi „üldtingimusi“). Vastavalt nimetatud tingimustele oli kostja kohustatud tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Kostja poolt maksmise viivitamise korral oli kostja vastavalt kokkulepitud tingimuste kohaselt kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15% maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60.- krooni. Tele2 Eesti AS loovutas nõude 2444,77.- krooni kostja vastu koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja on arvestanud viiviseid alates kostjale esitatud viimase arve tasumise tähtajast kuni 16. juunini 2005.a. Kohtule esitatud materjalide kohaselt kostja võlgneb hagejale 4238,31.- krooni, sellest põhiosa on 2444,77.- krooni ja viivist 1793,54.- krooni. TsK § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1, § 230 lg 1 ja TsMS § § 4 lg 1 ja 60 lg. 1 sätetest juhindudes palub hageja Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale (endine Tallinna Linnakohus) esitatud hagis OÜA kasuks kostja MB’lt välja mõista võlgnevus koos viivistega kokku kogusummas 4238,31.- krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud: riigilõivu katteks 420.- krooni ja õigusabikulud 211,92.- krooni. Kostja vastus Kohus saatis kostjale hagiavalduse koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega kohustusega kirjalikult vastata kohtule hagimaterjalide kättesaamise hetkest hiljemalt 20ne päeva jooksul. Kostjat hoiatati, et vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Kostja jättis kohtule kirjaliku vastuse hagile esitamata. Harju Maakohtu põhjendused Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Tagaseljaotsuse võib nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata. Kohus väljastas kostjale hagiavalduse ärakirja ja selle lisad koos kohustusega esitada hagile kirjalik vastus (Vorm Ts-5). Kostja vastust hagile tähtaegselt esitanud ei ole, hagiavalduse ärakirjad, selle lisad ja kirjaliku vastuse esitamise kohustuse loeb kohus kostjale kätteantuks, kuivõrd need on kohale toimetatud politsei poolt kostja registrisse kantud aadressil. Hagimaterjalid on kostja isiklikult kätte saanud 05.01.2006.a. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse esitamata jätmisel võib kohus lahendada tsiviilasja tagaseljaotsuse tegemisega.

Kohus uurinud toimiku materjale leiab, et hagi tuleb rahuldada hageja poolt esile toodud asjaolude põhjal. 06.03.2000.a. kostja ja hageja vahel sõlmitud Q-GSM lepingust nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Hagimaterjalidest nähtuvalt võlgneb kostja hagejale põhiosa 2444,77.krooni ja viivist 1793,54.- krooni, kokku summas 4238,31.- krooni, mida kostja ei ole vaidlustanud. Seetõttu kuulub hagi rahuldamisele tagaseljaotsuse tegemisega eelmenetluses ilma kohtuistungit pidamata TsMS § 407 lg 3 alusel. Hagi rahuldamise materiaalõigusliku alusena kuulub kohaldamisele Tsiviilkoodeksi § 173 lg 1, mille kohaselt tuleb kohustus täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele 4238,31.krooni tasumata telekommunikatsiooniteenuste kasutamise eest. Juhindudes tsiviilkohtumenetluse ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluses seadustikus sätestatut. Arvestades eeltoodut, juhindub kohus menetluskulude väljamõistmisel kuni 31.12.2005.a. kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 asudes seisukohale, et samuti kuuluvad hageja kasuks kostjalt väljamõistmisele kohtukulud nimelt hageja poolt tasutud riigilõiv 420.- krooni ning arvestades asja mahtu ja keerukust õigusabikulud 211,92.- krooni. Juhindudes kuni 31.12.2005.a. kehtinud TsMS § 52 p 5 ja § 54 lg 4 sätetest kuulub kostjalt asja läbivaatamiskuluna väljamõistmisele ka postikulu 33,50.- krooni riigituludesse. Kohus juhindub TsMS § 407 lg 1; 3; § 434; § 435 lg 1, 3; § 436 lg 1, 2, 3, 4; § 438 lg 1, 2; § 441 lg 1; § 442; TsMSRS § 3; TsK § 173 lg 1; § 174; § 191 lg 1; § 192; § 222 lg 1; § 231 lg 1; VÕSRS § 12 lg 1 ja 2. Katre Poljakova Kohtunik

/allkiri/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.