Kohtulahend

otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Menetluse varasem käik Tallinna Linnakohus oma 29.12.2003. a otsusega nr 2/4/28-3808/2002 jättis hagi rahuldamata. Kohtu põhjenduste kohaselt käenduslepingute p 2 kohaselt, juhul kui rentnik (liisingvõtja) ei täida lepingust tulenevaid kohustusi liisingfirma ees nõuetekohaselt, kohustub käendaja täitma rentniku kohustusi 10 päeva jooksul liisingfirma kirjaliku nõudel, arvates liisingfirma poolt nõude esitamisest. Hageja sellist nõuet kostjale esitanud ei ole. Hagiavalduse kohaselt sõlmiti käenduslepingud 03.10.2001. a. Käenduslepingutes on lepingu sõlmimise kuupäevad kellegi poolt läbi kriipsutatud ja asendatud käsitsi kirjutatud kuupäevaga 03.10.2001. a. Kohus leidis, et nimetatud parandused on kehtetud. Kohus leidis, et kostjaga sõlmitud lepingud on TsK § 211 lg 2 alusel lõppenud ühe aasta möödumisega käenduslepingute sõlmimisest. Väidetavalt 03.10.2001. a sõlmitud käenduslepingutel põhinev hagi on õigusliku aluseta. Tallinna Ringkonnakohus oma 25.11.2004. a otsusega nr 2-2/397/04 tühistas linnakohtu otsuse, kuna kohus rajas otsuse asjaolule, mida pool ei olnud asja läbivaatamisel esitanud. Kostja ei olnud esitanud vastuväidet asjaolule, et lepingud olid sõlmitud 03.10.2001. a. Asjaolud ja hageja nõue 30.04.2002. a kohtule AS Sampo Liising poolt esitatud hagiavalduse kohaselt põhineb hageja nõue 03.10.2001. a sõlmitud käenduslepingutel KÄ-990714KA, KÄ-990617KA, KÄ990616KA, KÄ-990618KA, KÄ-990715KA, KÄ-990716KA ja KÄ-990930KA. AS K ja AS Sampo Liising vahel olid sõlmitud järgmised kapitalirendilepingud: nr 990714 KA tähtajaga 14.07.99-30.07.2005. a; nr 990617KA tähtajaga 17.06.99-30.07.2005. a; nr 990616KA tähtajaga 16.06.99-30.07.2005. a; nr 990618 KA tähtajaga 17.06.99-30.06.2005. a; nr 990715KA tähtajaga 14.07.1999-30.07.2005. a; nr 990716 KA tähtajaga 14.07.9930.07.2005; nr 990930KA tähtajaga 30.09.99-30.09.02. Lepingute kohaselt oli igakuine maksetähtaeg 15. kuupäev, hilisemate lepingumuudatuste kohaselt 30. kuupäev. Kõikide eelnimetatud lepingute tagamiseks sõlmiti 03.10.2001. a hageja ja kostja vahel käenduslepingud. AS K jättis lepingulised kohustused nõuetekohaselt täitmata. 30.01.2002. a lõpetas hageja ennetähtaegselt kõik nimetatud lepingud vastavalt lepingute p-le 10.1 nõudes tasumata rendimaksete, intresside ja viiviste tasumist. Lepingute lõpetamise ajaks olid AS K võlgnevused hageja ees : tasumata kuumaksed summas 920 824.04 krooni sh. Põhiosa 482 962.78 krooni, intress 297 396.66 krooni ja käibemaks 140 464.72 krooni; tasumata intressiarve summas 166 693.53 krooni; tasumata viivisarved summas 41 475.67 krooni; tasumata viivised kuumaksetelt 30.01.2001-30.12.2001. a summas 530 737.15 krooni. TsÜS § 58, TsK § 173, § 174 ja TsK § 233 ning TsK § 207 alusel palub hageja kostjalt välja mõista 230 206.05 krooni (s.h. tasumata kuumaksed summas 122 726.28 krooni, intressid 72 363.59 krooni ja käibemaks 35 116.18 krooni). Hageja nõue on esitatud jaanuarikuiste maksete osas, mille tasumise tähtaeg saabus 30.01.2002. a). Kostja vastus Kohtule 10.06.2002. a esitatud vastuses kostja hagi ei tunnista. Hageja ja kostja sõlmisid hagis märgitud käenduslepingud põhikohustuse täitmise tagamiseks. Samas hageja lõpetas kõik

lepingud AS-ga K ja võttis ära firma kasutuses olevad seadmed. AS-l K polnud võimalik tootmistegevust jätkata, AS K tegevus lõppes. Hageja arvestustest ei ole võimalik aru saada võlgnevuse suuruse arvestamise alustest. Kostja on seisukohal, et käendus on lõppenud nõuete osas, mis on esitatud TsK § 211 p 2 nimetatud 3 kuulust tähtaega eirates. Hageja on 30.01.2002. a lõpetanud kõik kapitalirendilepingud AS-ga K . TsK § 211 p 1 kohaselt lõpeb käendus juhul, kui lõpeb käendusega tagatud kohustus. Käesoleval juhul on käendusega tagatud kohustised lõppenud 30.01.2002. a ning samal ajal on lõppenud ka käendus. Kohtule 03.07.2003. a esitatud vastuses vaidleb kostja hagile vastu. AS Sampo Pank lõpetas 31.01.2002. a ebaseaduslikult arvelduslaenulepingu nr AL-181000KA ning laenulepingu nr KL-281100 KA. Leping lõpetati viitega lepingu p-le 9.1, kuid konkreetset rikkumist esile ei toodud. Lepingute lõpetamisega muutus AS-l K võimatuks liisingmaksete tähtaegne tasumine AS-le Sampo Liising. AS-i K varad (toolid, lauad, tootmisseadmed, kontoritehnika, laovarud) omandas AS-i Sampo Liising tütarettevõte OÜ W-G (reg kood XXX). Nimetatud varade turuväärtus ületas AS-i Sampo Liising nõude suuruse. Täiendavate nõuete esitamine käendaja vastu tooks endaga kaasa hageja alusetu rikastumise. Kostja tegi AS-i K investeeringuid summas ca 4 500 000 krooni. Kuna AS-i K vara läks hageja tütarettevõttele, jäi kostja nimetatud varast ilma ning hageja omandas tegeliku kontrolli vara üle, mille turuväärtus oli selle hageja tütarettevõtte poolt omandamise hetkel ca 15 000 000 krooni. Nimetatud vara realiseerimisel saadud hinnast oleks piisanud nii Sampo Panga kui ka Sampo Liising nõuete katmiseks (kokku ca 10 000 000 krooni). Kohtuistung Kohtuistungil 25.01.2006. a jääb hageja esindaja haginõude juurde. Kostja hagi ei tunnista. Kostja esindaja seletuse kohaselt tooks hagi rahuldamine kaasa hageja alusetu rikastumise, hageja vara kätta täies mahus. AS K võlad hagejale olid 10 miljonit krooni, varad läksid AS Sampo Liisingule 15 miljoni krooni eest. Hageja esindaja seletuse kohaselt pole selle kohta ühtegi tõendit. Kostja esindaja seletuse kohaselt on hageja teinud ühepoolselt käenduslepingu muudatuse. Kostja muudatuste tegemise juures ei ole olnud. Vara väärtus kajastatud vara üleandmise aktides. Kostja käes pole mingeid muid lepinguid peale nende, mis kohtule on esitatud. Kostja seletuse kohaselt puudus hagejal alus kohtusse pöördumiseks. Lepingulise kohustuse täitmist ei saa nõuda kui see ei toimu heas usus. Antud juhul on hageja vara kätte saanud, hageja ei saa nõuda teistkordset tasumist. Lepingujärgne nõue on hagejale hüvitatud varas. Lähtuma peaks TsÜS § 108 (1994. a redakts) ja TsK § 477, alusetut rikastumist peaks vältima. Hageja esindaja hinnangul ei ole nõude esitamata jätmine käenduslepingu lõpetamise alus. See võis olla hagejapoolne rikkumine, ka hagi on kirjalik nõue. AS K esitati kirjalik nõue. Hageja esindaja väitel kirjutati leping alla mõlema poole tahtel. Hageja nõuab, et lepingulist kohustust täidetaks. Asjaolu, et kunagi anti vara üle, ei vabasta kohustuse täitmisest. Kostja esindaja hinnangul on käenduslepingu p 2 edasilükkav tingimus TsÜS § 81 ja TsüS § 84 lg 1 mõttes. A. Tirmastel puudus teadmine, kas AS Sampo Liising esitab kirjaliku nõude või mitte. Eelmenetluses hageja kostja väitele vara kohta vastuväidet ei esitanud. Toimus täisrestitutsioon. Müüja on saanud oma kauba tagasi aga ostja oma raha tagasi pole saanud. Hagejal puudub nõudeõigus. Hageja esindaja seletuse kohaselt poolte kontrolli all olevad tingimused ei ole edasilükkavad tingimused.

Kohtu põhjendused Kohus, kuulanud ära hageja esindaja, kostja ja kostja esindaja ning tutvunud toimiku kõigi materjalidega, on jõudnud järeldusele, et hagiavaldus ei kuulu rahuldamisele. Kohus on tuvastanud, et AS Sampo Liising ja AS K vahel olid sõlmitud kapitalirendilepingud nr 990714 KA tähtajaga 14.07.99-30.07.2005. a; nr 990617KA tähtajaga 17.06.9930.07.2005. a; nr 990616KA tähtajaga 16.06.99-30.07.2005. a; nr 990618 KA tähtajaga 17.06.99-30.06.2005. a; nr 990715KA tähtajaga 14.07.1999-30.07.2005. a; nr 990716 KA tähtajaga 14.07.99-30.07.2005; nr 990930KA tähtajaga 30.09.99-30.09.02. AS Sampo Liising ja ATvahel olid sõlmitud käenduslepingud KÄ-990714KA, KÄ-990617KA, KÄ990616KA, KÄ-990618KA, KÄ-990715KA, KÄ-990716KA ja KÄ-990930KA (tl 112-118). Hageja poolt kohtule 19.01.2006. a esitatud seisukohtades kinnitab hageja, et Sampo Liising AS ühendati ASga Sampo Pank, hagejaks on ühendav äriühing AS Sampo Pank. Poolte vahel puudub vaidlus, et AS K jättis oma lepingulised kohustused täitmata. 30.01.2002. a lõpetas AS Sampo Liising kõik AS Sampo Liising ja AS K vahel sõlmitud kapitalirendilepingud lepingu p 10.1 alusel, kohustusega tagastada lepingu p 10.3. alusel lepingute objektiks olev vara (tl 121-127). Vastavalt 07.08.2002. a pankrotiotsusele tuvastati ASi K võlgnevus hageja ees (tl 173). AT võttis AS K seadusliku esindajana pankrotimenetluses nõude õigeks. TsK § 173 lg 1 järgi kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse, planeerimisakti või lepingu sätetele, selliste sätete puudumise korral aga vastavalt tavaliselt esitatavatele nõuetele. TsK § 174 kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine ei ole lubatud, välja arvatud seadusega ettenähtud juhud. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt. Hageja väitel sõlmiti käenduslepingud AS Sampo Liising ja AT vahel 03.10.2001. a. Kostja väitel on käenduslepingud sõlmitud 14.07.1999. a, 17.06.1999. a, 16.06.1999. a, 30.09.1999. a. Hageja esindaja on seisukohal, et kostja väide lepingu hilisema juurdekirjutuse kohta on õigusliku aluseta. Kostja ei ole esitanud muu kuupäevaga eksemplari või väitnud selle olemasolu. Seega, toimikus on ainus ja õige kuupäevaga variant (tl 262). Kohus on seisukohal, et käenduslepingud on sõlmitud 03.10.2001. a ja kuupäeva käsitsi muutmist ei saa lugeda juurdekirjutuseks, mille hageja on ühepoolselt kostja teadmata teinud. Hageja on esitanud kohtule selgituse, mille kohaselt esmane vale kuupäev on tingitud tolleaegsest programmilisest eripärast, mis trükkis käenduslepingutele kuupäeva lähtudes käenduslepingu numbrist, mis omakorda tulenes käendatava lepingu sõlmimise kuupäevast (tl 306). Kohus nõustub hageja esindajaga selles, et kostja ei ole tõendanud, et alla oleks kirjutatud veel mõned muud lepingud, kui need mis kohtutoimikus (tl 306). Kosta vastuväite kohaselt ei ole kostjal kohustust käenduslepingute järgi tekkinud ning hagi esitamise hetkeks oli käendus lõppenud. TsK § 211 p 2 kohaselt käendus lõpeb kui kreeditor kolme kuu jooksul, arvates kohustise täitmise tähtpäeva saabumisest, ei esita hagi käendaja vastu; kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud või on määratud nõude esitamise momendiga, siis teistsuguse kokkuleppe puudumise korral lõpeb käendaja vastutus ühe aasta möödumisega käenduslepingu sõlmimise päevast. Käenduslepingute p 2 kohaselt, juhul kui

rentnik (liisingvõtja) ei täida lepingust tulenevaid kohustusi liisingfirma ees nõuetekohaselt, kohustub käendaja täitma rentniku kohustusi 10 päeva jooksul liisingfirma kirjalikul nõudel, arvates liisingfirma poolt nõude esitamisest. Kostja on seisukohal, et sellega leppisid pooled kokku, et rentniku kohustuste täitmise kohustus kandub kostjale liisingandja kirjaliku nõude esitamisega. Hageja pöördus kohtusse ilma kirjalikku nõuet esitamata (tl 255). Seega ei ole kostja arvates täitmiskohustust kunagi tekkinud, põhjendatud on jätta hagi rahuldamata TsK § 211 p 2 alusel (tl 255). Kohus nõustub hagejaga, et kostja vastuväide selle kohta, et kirjaliku nõude mitteesitamine lõpetab kohustuse on õigusliku aluseta. TsÜS (kuni 01.07.2002. a) § 58 lg 1 kohaselt tsiviilõigused ja -kohustused tekivad seaduses sätestatud sündmustest, tehingutest ja muudest õigustoimingutest, samuti õigusvastastest tegudest. Tsiviilõigused ja kohustused tekivad ka õigustoimingutest, mis küll ei ole seaduses sätestatud, kuid mis ei ole vastuolus tsiviilseaduse sisu ja mõttega. Kohtu arvates on hagi esitamine samuti kirjaliku nõude esitamine. Hageja poolt kohtule 22.08.2005. a esitatud seisukohtades leiab hageja, et käenduslepingute kohaselt kehtisid need kuni põhikohustise nõuetekohase täitmiseni. Kostja võttis solidaarkohustuse AS K liisinglepingute täitmisest tulenevate kohustuste suhtes. Käenduslepingud, mis käendavad kõiki kapitalirendilepinguid, näevad ette, et need hõlmavad ka vastavate kapitalirendilepingute muudatused (lep p. 3). Kostja vastuväite kohaselt põhikohustuste tehinguline laiendamine ei too kaasa käendjaja täitmiskohustuse laienemist. Tehing, mille põhivõlgnik teeb pärast käenduslepingu sõlmimist, ei laienda käendaja kohustust. Seega ei hõlma täitmiskohustus põhivõlgniku kohustuse hilisemaid tehingulisi laiendusi, mis toimuvad peale käenduslepingu sõlmimist, kuivõrd käendusleping ei sisalda selles suhtes vastavat kokkulepet. Kostja on seisukohal, et nimetatud punktide näol on tegemist kostja õigusi raskelt kahjustavate ebaõiglaste tüüptingimustega, mis on lepingusse lisatud krediidiasutuse jõupositsiooni ära kasutades. Kohus kostaja ei nõustu. Kostja võttis AS K seadusliku esindajana põhikohustused ja sõlmis ka käenduslepingud. TsÜS § 64 lg 1 sätestab, et tehingu tõlgendamisel lähtutakse tehingu teinud isikute tegelikust tahtest, kui tehingu sisust ei tulene teisiti. Kohtus ei ole tõendamist leidnud, et ATei oleks soovinud sõlmida sellise sisuga käenduslepinguid. Ka Riigikohus on oma lahendis (3-2-1-165-01 RT III 2002, 5, 48) leidnud, et seadus ei keela käendajal võtta vastutust kohustise hilisemast muutmisest tekkivate nõuete eest. Hageja väitel kehtisid käenduslepingud lepingu p 6 järgi kõigi kohustuste täitmiseni rentniku poolt, kuna rentnik ei ole kohustusi täitnud, siis ei ole käendus lõppenud (tl 263). TsK § 211 p 1 järgi käendus lõpeb käendusega tagatud kohustise lõppemisega. Hageja on seisukohal, et antud juhul toimus põhilepingu ennetähtaegne lõpetamine võlgnevuse tõttu ning asjakohatu on kostja viide üheaastasele käenduse lõppemise tähtajale, kuna see omab tähtsust vaid juhul, kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud ja kui teistsugune kokkulepe puudus. Kohus on seisukohal, et seoses lepingute ennetähtaegse lõpetamisega 30.01.2002. a (tl 121-127) saabus ka põhikohustuse täitmise tähtaeg 30.01.2002. a, hageja esitas hagi 30.04.2002. a, pidades seega kolmekuulisest tähtajast kinni. Käenduslepingu p-s 3 leppisid AS Sampo Liising ja kostja kokku, et käendaja vastutab ka põhilepingute mistahes muudatuste korral. Kostja on seisukohal, et isegi kui hageja oleks täitnud käenduslepingute p 2 sätestatud nõude tekkimise eelduse, on hageja kohtusse pöördumise hetkeks käendus lõppenud TsK § 211 p 2 alusel. Hageja esitas hagi kohtusse 30.04.2002. a, s.o. käenduslepingute sõlmimisest on möödunud rohkem kui üks aasta, mistõttu olid käenduslepingud hagiavalduse esitamise hetkeks lõppenud. Rendilepingute muutmine käenduslepinguid muutmata tõi endaga kaasa

olukorra, kus käendajale ei olnud enam tagatud õigus olla teadlik oma kohustuste lõppemise tähtajast. Seega tuleb asuda seisukohale, et TsK § 211 lg 2 sätestatud tähtaja nõue oli täitmata ning käenduslepingud tuleb lugeda sõlmituks tähtaega kindlaks määramata. Hageja esitas hagi kohtule 30.04.2002. a, s.o. käenduslepingute sõlmimisest oli möödunud rohkem kui üks aasta (tl 285). Isegi juhul kui asuda seisukohale, et põhikohustuste tehinguline laiendamine toob endaga kaasa täitmiskohustuse laienemise siis leiab kostja, et sellega ei saa kaasneda käenduslepingu tähtaja pikenemist. Kohus on seisukohal, et TsK § 211 üheaastane käenduse lõppemise tähtaeg kehtib ainult juhul, kui kohustise täitmise tähtpäeva ei ole määratud ja kui teistsugune kokkulepe puudus. Antud juhul oli kohustise täitmise tähtpäev lepingus määratletud ja vastavalt poolte vahelisele kirjalikule kokkuleppele käendas kostja kõiki tähtaegseid liisingmakseid kuni nõuetekohase täitmiseni. Kostja on 03.07.2003. a vastuses kohtule esitanud hagile vastuväite, mille kohaselt AS-i K varad (toolid, lauad, tootmisseadmed, kontoritehnika, laovarud) omandas AS-i Sampo Liising tütarettevõte OÜ W-G (reg kood XXX). Nimetatud varade turuväärtus ületas kostja hinnangul AS-i Sampo Liising nõude suuruse. Kostja seletuse kohaselt tooks täiendavate nõuete esitamine käendaja vastu endaga kaasa hageja alusetu rikastumise, toimunud on täisrestitutsioon, lepingulise kohustuse täitmist ei saa nõuda kui see ei toimu heas usus (tl 318). Nimetatud vara realiseerimisel saadud hinnast oleks piisanud nii AS Sampo Panga kui ka AS Sampo Liising nõuete katmiseks (kokku ca 10 000 000 krooni) (tl 215). Hageja esindaja kohtus antud seletuse kohaselt ei ole selle kohta ühtegi tõendit (tl 317). Kohus on seisukohal, et hagi rahuldamine tooks kaasa hageja alusetu rikastumise. TsK § 477 lg 1 järgi isik, kes ilma seadusega või tehinguga kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kohtule esitatud AS Sampo Liising käskkirjadest nr 69-75 nähtub, et kapitalirendilepingud AS Sampo Liising ja AS K vahel lõpetati 30.01.2002. a tingimusel tagastada lepingu objektiks olev vara. Hageja on kohtumenetluses väitnud, et lepingute lõpetamise seaduslikkuse üle vaidlust pole, seega ei saa kohtu arvates olla vaidlust ka selles, et vara üle anti. Kostja on ka kohtuistungil kinnitanud, et vara anti üle. Kostja hinnangul tuleb vara väärtuse arvestamisel lähtuda vara vastuvõtu-üleandmise aktidest (tl 17, 32, 47, 62, 77, 92, 107). Kohtu arvates oleks just hageja pidanud esitama tõendid, mis annaksid alust lähtuda teistsugusest vara väärtusest. Õige on ka kostja esindaja väide, et kostja esitas oma vastava vastuväite hagile juba 03.07.2003. a, seega oli hagejal piisav võimalus omapoolsete vastuväidete esitamiseks. Kohus nõustub kostja esindajaga selles, et käenduslepingu täitmise nõue pärast seda, kui hageja oli saanud varasid suuremas väärtuses, kui olid AS K võlgnevused on vastuolus hea usu põhimõttega. TsÜS § 108 lg 1 kohaselt tsiviilõiguse teostamisel ja tsiviilkohustuse täitmisel tuleb toimida heas usus ja lg 2 järgi õiguse teostamine ei ole lubatud seadusvastasel viisil, samuti siis, kui õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule. Kohus on seisukohal, et heas usus käitumine tähendab ka lepingupoolele sihiliku kahju tekitamisest hoidumist ja ülemäärasele kasu saamisele suunatud käitumise vältimist.

Kohtukulud Juhindudes alates 01.01.2006. a kehtima hakanud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud.

Kostjale oli määratud advokaat riigi arvel. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 61 lg 2 kuulub hagejalt välja mõistmisele riigi õigusabi tasu summas (1 710 krooni + käibemaks 307.80 krooni) 2017.80 krooni riigituludesse. TsMS § 52 lg 5 ja § 60 lg 1 alusel kuuluvad hagejalt väljamõistmisele riigituludesse ka hagejale ja kostjale taotluste ja vastuväidete kättetoimetamise kulud summas 277.50 krooni.

Karin Sonntak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.