Tsiviilasi nr 2-05-1072
Otsuse teinud kohtu nimi
Harju Maakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 10.veebruaril 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok
Kohtuasi
AS-i Balti Investeeringute Grupp (registrikood 10183757, asukoht: Rüütli t 23 Tartus) hagi VM, AG ja VK vastu 20 839.55 krooni saamiseks.
Asja läbivaatamise kuupäev
24.jaanuaril 2006 avalikul sisulisel kohtuistungil
Istungil osalenud protsessiosalised
hageja esindaja Juhan Raudam kostjad VK ja VM
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Mõista välja VM, AG ja VK solidaarselt AS-i Balti Investeeringute Grupp kasuks võlgnevus kokku 20 839.55 (kakskümmend tuhat kaheksasada kolmkümmend üheksa krooni 55senti) krooni. Mõista välja VM kohtukulud AS-i Balti Investeeringute grupp kasuks suuruses 583.40 (viissada kaheksakümmend kolm krooni 40senti) krooni. Mõista välja AG kohtukulud AS-i Balti Investeeringute Grupp kasuks suuruses 583.30 (viissada kaheksakümmend kolm krooni 30senti) krooni. Mõista välja VK kohtukulud AS-i Balti Investeeringute Grupp kasuks suuruses 583.30 (viissada kaheksakümmend kolm krooni 30senti) krooni. Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud
AS Balti Investeeringute Grupp (edaspidi hageja) ja VM (edaspidi kostja 1) sõlmisid 15.08.2003 tarbijakrediidilepingu, mille kohaselt andis hageja kostjale 1 krediiti 30 000.00 krooni intressiga 26,6 % aastas. Samal päeval sõlmis hageja käendajate AG (edaspidi kostja 2) ja VK (edaspidi kostja 3) käenduslepingud tähtajaga 01.09.2006 ja rahalise vastutuse maksimumsummaga 67 980.00 krooni, millega käendajad võtsid endale hageja ees vastutuse hageja ja kostja 1 vahelisest tarbijakrediidilepingust ja selle võimalikest lisadest tulenevate nõuete, sealhulgas tingimuslike ja tulevikus tekkivate nõuete täitmise eest. 16.10.2003 ja 18.02.2004 sõlmisid hageja ja kostja 1 nimetatud lepingu kokkulepped nr 1 ja 2 maksegraafiku muutmise kohta, millest viimasega pikendati krediidi tagastamise tähtaega. Kokkulepete sõlmimisest teavitati ka käendajaid. 02.09.2004 ülesütlemiseavaldusega ütles hageja tarbijakrediidilepingu üles ja teavitas sellest samal päeval käendajaid. II Hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt kuna kostja 1 on rikkunud tarbijakrediidilepingut ja kokkuleppeid ning käendajad käenduslepinguid, oli hageja sunnitud saatma kostjatele korduvalt meeldetuletusi võla sissenõudmiseks. Kuna kostjad vaatamata korduvatele meeldetuletustele ning hoiatustele hagejale kolme järjestikuse kuu jooksul võlgnetavaid summasid ei tasunud, ütles hageja oma 02.09.2004 ülesütlemiseavaldusega tarbijakrediidilepingu üles. Nimetatud lepingu ülesütlemisest teavitas hageja samal päeval saadetud kirjaga ka käendajaid. Eeltoodu alusel palub hageja kostjatelt solidaarselt välja mõista 20 839.55 krooni, s h tagastamata krediidisumma 10 864.05 krooni, intress 1 701.00 krooni, viivis 565.99 krooni, leppetrahv 3 212.80 krooni ja hagejale tekitatud kahju summas 4 495.71 krooni. Samuti palus hageja kostjatelt välja mõista kohtukulud. Vastuseks kostja 2 vastusele hagiavaldusele selgitab hageja, et käendaja kannab käenduslepingu sõlmimisel krediidisaaja maksevõimelisuses eksimise riisikot, mis ei vabasta käendajat käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmisest. Kostja 2 ei ole ka tõendanud, et kostja 1 viis teda käenduslepingu sõlmimisel tahtlikult eksimusse. Samuti ei olnud hagejale käenduslepingut sõlmides teada ühtegi faktilist asjaolu, millest hageja oleks pidanud järeldama, et kostja 1 on maksejõuetu. Sisulisel kohtuistungil jäi hageja oma nõude ja põhjenduste juurde. III Kostja 1 seisukoht Sisulisel kohtuistungil kostja 1 tunnistas hagi. Kostja 1 selgitas, et kuna tal ei olnud stabiilset tööd, ei olnud tal võimalik vahepeal makseid tasuda. Kostja 1 on nõus tasuma 3 000.00 krooni kuus. IV Kostja 2 seisukoht Kostja 2 hagi ei tunnista, kuna on seisukohal, et hagi peaks olema esitatud üksnes kostja 1 vastu. Kostja 1 eksitas kostjat 2 ja kostjat 3, väites, et ta on maksejõuline, mistõttu käenduslepingud üldse sõlmiti. Kostja 2 palub kohtukulud välja mõista üksnes kostjalt 1. Kostja 2 nõustus antud tsiviilasja lõpuni arutamisega ilma tema isikliku kohalolekuta sisulisel kohtuistungil, kuna jääb oma seisukoha juurde. V Kostja 3 seisukoht 02.09.2005 toimunud eelistungil kostja 3 tunnistas, et sõlmis käenduslepingu, kuid ei teadnud, et ta peab ka ise võlgnevust tasuma, kui kostja 1 seda ei tee. Kostja 3 arvas, et käenduslepingu sõlmimisega ta üksnes garanteerib tagasi maksmist. Sisulisel kohtuistungil kostja 3 tunnistas hagi ja kinnitas kostja 1 ütlusi. VI Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte seletused ja uurinud ning hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et hagi on tõendatud ja põhjendatud ning kuulub täies ulatuses rahuldamisele.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 101 lg 1 p-de 1, 3 ja 6 kohaselt võib võlausaldaja kohustuse rikkumise korral nõuda võlgnikult nii kohustuse täitmist kui rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist, aga ka tekitatud kahju hüvitamist. VÕS § 396 lg 1 kohaselt kohustub laenulepinguga üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaajale) rahasumma või asendatava asja (laenu), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga. VÕS § 397 lg 1 kohaselt tuleb majandus- või kutsetegevuses antud laenult tasuda intresse ja lg 4 kohaselt ei välista ega piira kokkulepe intressis poolte õigusi viivise osas. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärgiks kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. Poolte vahel puudub vaidlus, et 15.08.2003 sõlmitud tarbijakrediidilepingu alusel sai kostja 1 hagejalt laenu 30 000.00 krooni intressiga 26,6% ühe aasta peale ning kokkulepetega 16.10.2003 ja 18.02.2004 tagasimaksegraafikut muudeti. Ka puudub vaidlus, et laenusaaja kokkuleppeid kohaselt ei täitnud ja et hagiavalduse esitamise ajaks oli saadud laenusummast tagastamata 10 864.05 krooni ja tasumisele kuuluvast intressist 1701.00 krooni. Samuti, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamisel oli tekkinud viivis 565.99 krooni ning tasumisele kuulus leppetrahv 3212.80 krooni ja kohustuse rikkumisega oli tekkinud kahju laenuandjale suuruses 4495.71 krooni. Seega puudub poolte vahel vaidlus, et laenulepingust tulenenud kohustus laenusumma täielikult tagastada koos kokkulepitud kõrvalnõuetega on kostja 1 poolt täitmata ja seega põhjendatud. Hageja nõue on põhjendatud ka kohtule esitatud dokumentaalsete tõenditega --tarbijakrediidileping ja täiendavad kokkulepped koos maksegraafikutega (t lk 15-25). Alused kohustuse täitmisest õigustatult keeldumiseks VÕS § 113 lg 4 mõttes või viivise vähendamiseks VÕS § 162 mõttes puuduvad. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käendaja käenduslepinguga vastutama võlausaldaja ees põhivõlgniku kohustuse täitmise eest. VÕS § 145 lg-de 1 ja 2 kohaselt vastutavad põhivõlgnik ja käendaja võlausaldaja ees solidaarselt, kui käenduslepinguga ei ole ette nähtud teisiti, ning käendaja vastutab käendatava kohustuse eest täies ulatuses. Poolte vahel puudub ka vaidlus, et hageja ja vastavalt kostjate 2 ja 3 vahel oli sõlmitud 15.08.2003 käenduslepingud kostja 1 laenu käendamiseks. Nimetatud asjaolu on tõendatud ka vastavate lepingute ja nende lisadega (t lk 26-33). Kohus ei nõustu kostja 2 vastuväidetega võlgnevuse solidaarsele tasumisele, kuna tema poolt sõlmitud käendusleping on kehtiv ja kostjal puuduvad igasugused seaduslikud alused keelduda sellega endale võetud kohustuse täitmisest. VÕS § 65 lg 1 kohaselt kui mitu isikut peavad täitma kohustuse solidaarselt, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Eeltoodu alusel kuulub hagi rahuldamisele ning lisaks võlgnevusele kuuluvad kostjatelt hageja kasuks välja mõistmisele ka viimase poolt kantud kohtukulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega kuulub kostjatelt võrdeliselt hageja kasuks välja mõistmisele kuni 01.01.2006 kehtinud TsMS-i § 60 lg 1 alusel riigilõiv 1750.00 krooni. Kohtukulude välja mõistmist solidaarselt TsMS ei sätesta(nud).
Imbi Sidok (allkiri) kohtunik
I.Sidok
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.