Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

II Ajutise pankrotihalduri aruanne

Üldandmed võlgniku kohta Võlgniku registrikanne äriregistris tehtud 14.04.1998. a, ümber kujundatud AS-st AES, reg.nr .... Asutajad-osanikud G. S., G. S.. Juhatuse liige G. S.. OÜ sundlõpetatud 05.03.2004. a Lääne-Viru Maakohtu otsusega tsiviilasjas nr. 2-795/03, määratud likvideerija. Osakapital 40 000 EEK. Majandusaasta algus on 01. jaanuaril ja lõpp 31. detsembril. Ajutine haldur on suutnud välja selgitada, et Võlgniku peamiseks tegevusalaks oli kaubanduslikvahendustegevus. Ajutine haldur ei ole suutnud tuvastada ühtegi kehtivat lepingut. Võlgniku varaline seisund

Halduri kogutud andmetest tuleneb, et võlgnikul on vara 5 EEK (pangaarvel), muud varad puuduvad. Halduril ei ole õnnestunud tuvastada võlgniku raamatupidamise asukohta. Raamatupidamise eest vastutavaks isikuks oli viimane juhatuse liige, kelle asukohta ei suutnud tuvastada ei haldur ega likvideerija. Samuti ei ole suudetud tuvastada endise juhatuse liikmete elukohta. Seoses sellega ei ole ajutisel halduril olnud võimalik tutvuda raamatupidamisega. Ajutine haldur teinud kindlaks 1 kreeditori – Maksu- ja Tolliamet. Maksuameti andmetel on võlgnikul 16.01.2006. a seisuga maksuvõlgasid 207 717 EEK (põhivõlg 116 853 EEK, intress

90 864 EEK).

Teiste võlausaldajate osas andmed puuduvad. Kuni käesoleva ajahetkeni ei ole keegi ajutise haldurile ega likvideerijale teatanud oma nõudest, siis nõuded puuduvad. Samuti on võimalikud nõuded VÕS Rak § 9 alusel aegunud. Ajutise halduri kogutud informatsiooni kohaselt on võlgnikul kohustusi vähemalt 207 717 EEK. Võlgnikul lasuvad võlad ületavad äriühingu varasid, seda summas 207 712 EEK. Ajutine halduri hinnangul võlgnikul varad puuduvad. Ajutine haldur on välja selgitanud võlgasid 207 712 EEK ulatuses. Ajutisel halduril on alust väita, et võlgniku omakapital on negatiivne minimaalselt nimetatud summa ulatuses. Kuna puuduvad täpsed finantsnäitajad ja omakapital on negatiivne, siis puudub reaalne võimalus ja vajadus teostada võlgniku pankrotiseisundi tuvastamiseks täiendavat finantsanalüüsi. Hinnang võlgniku maksevõimelisusele Võlgnikul puudub vara, mille realiseerimisel oleks võimalik tasuda võlad ning katta pankrotimenetluse kulud. Võlgnikul puudub sellises koguses-väärtuses vara, millega oleks võimalik teenida kasumit, et tasuda võlgnevused oma kreeditoridele ja katta menetluse kulusid. Kuna võlgniku majandustegevus on lõppenud, ei ole võimalik tema majandusliku olukorra järsk paranemine, mis võimaldaks läbi majandustegevuse edukuse rahulda võlausaldajate nõuded. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Hinnates eeltoodut on ajutine pankrotihaldur seisukohal, et võlgnik on praegusel hetkel olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi õigeaegselt täita ning võlgnikul puuduvad ka reaalsed võimalused oma kohustuste täitmiseks. Seega on võlgnik ajutisel halduril olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Ajutine haldur ei ole suutnud välja selgitada tehinguid, mis pankrotiseaduse kohaselt oleks tagasivõidetavad. Kui olekski tagasivõidetavad tehingud, siis võimalike tehingute toimumisest on möödunud liiga pikk aeg, mistõttu on alus eeldada nimetatud nõuetele kohaldatavat aegumist. Ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse.

Ajutine haldur on tuvastanud juhatuse liikme G. S. tegevuses raske juhtimisvea tunnuseid, milleks on pankrotiavalduse esitamata jätmine olukorras, kus äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Ajutine haldur peab seetõttu võimalikuks nõuete esitamist juhatuse liikme G. S. vastu, kuid nimetatud hagimenetluse läbiviimiseks puuduvad hetkel pankrotimenetluses rahalised võimalused. Äriühingu viimaste tehingute toimumisest on möödunud üle 5 aasta (nõuete esitamisele on kohaldatav aegumise nõue), siis ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad kindlad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Võlgniku likvideerija poolt on toimitud vastavalt ÄS-s sätestatud nõudele ning esitatud 2005. aastal võlgniku pankrotiavaldus. Kohus jättis algatamata võlgniku pankrotimenetluse. Võlgnik esitas uue pankrotiavalduse, mille osas kohus algatas menetluse. Eeltoodud alustel ja põhjendustel ning kuna puuduvad rahalised vahendid pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks, siis ajutise halduri arvates võlgniku pankrotimenetlus on otstarbekas lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kui pankrotiavalduse esitaja või võlausaldaja peab võimalikuks pankrotimenetluse edasiseks läbiviimiseks deposiidi tasumist, siis ajutine haldur kinnitab oma valmisolekut asuda täitma halduri kohustusi. Deponeeritavaks summaks oleks 40 000 krooni, mis kataks ajutise halduri ja halduri tegevusega seotud esialgseid kulutusi. Arvamus maksejõuetuse tekkimise põhjuste kohta Pankrotimenetluse käigus saadud andmete alusel ei saa ajutine haldur väita, et maksejõuetus oleks võlgniku poolt tekitatud tahtlikult või tegemist oleks kuritegeliku pankrotiga pankrotiseaduse mõistes. Maksejõuetuse on põhjustanud arvatavalt ebapiisavad tulud võrrelduna kuludega. Esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustatud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Ajutine haldur ei ole suutnud pankrotimenetluse käigus tuvastada vara tagasivõitmise aluseid ja tagasinõudmise võimalusi.

olukorras, kus äriühingu kohustused ületasid äriühingu varasid. Ajutine haldur peab seetõttu võimalikuks nõuete esitamist juhatuse liikme G. S. vastu, kuid nimetatud hagimenetluse läbiviimiseks puuduvad hetkel pankrotimenetluses rahalised võimalused. Äriühingu viimaste tehingute toimumisest on möödunud üle 5 aasta (nõuete esitamisele on kohaldatav aegumise nõue), siis ajutine haldur on seisukohal, et puuduvad kindlad võimalused vara tagasinõudmiseks pankrotivarasse. Maksejõuetuse põhjuste analüüsimisel on ajutine pankrotihaldur märkinud: esialgse analüüsi põhjal võib öelda, et võlgniku makseraskused ei olnud põhjustatud rasked juhtimisvead või kuriteo tunnustega teod. Majanduslikus mõttes äriühingu juhatuse liikme tegevuses kuriteo tunnustega tegusid tuvastatud ei ole. Seadusest tulenevalt juriidilise isiku juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani liikmelt tavaliselt oodatava hoolega (TsÜS § 35). Kohustuste hulka kuulub juhatuse liikmete käituda selliselt, et tuleb tarvitusele tuleb võtta abinõud, mis tulenevad ÄS §171 - viia vastavusse netovara osakapitali suurusega või alustada likvideerimismenetlust. Juhatuse liige seadusest tulenevat kohustust pole täitnud, mis oma olemuselt on juhtimisviga. Seega on juhatuse liige neis sätetes rikkunud oma kohustusi, kuid juhatuse liikme sellise tegevuse seost äriühingu tahtliku maksejõuetuse tekkimisel pole tuvastatud.

Kohtunik:

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.