2-05-3111/584
Kohus
Tallinna Linnakohus
Kohtunik
Maimu Laumets
Otsuse tegemise aeg ja koht
08. veebruar 2006.a Tallinn, Kentmanni kohtumaja
Tsiviilasja number
2-05-3111/584 (endine tsiviilasja nr 2/584-6040/05)
Tsiviilasi
OÜ-u Aktiva Finants hagi A.Ne vastu 13 269,71 krooni nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Aktiva Finants (registrikood 10746479; asukoht Jõe 3, Tallinn); Hageja esindaja K.T (AS Julianuse Inkasso Agentuur, Jõe tn 3, 10151 Tallinn); Kostja A.N 19.01.2006
esindajad
Istungi toimumise aeg
Hagi rahuldada. Välja mõista A.Nelt OÜ Aktiva Finants kasuks võlgnevus 13 269 (kolmteist tuhat kakssada kuuskümmend üheksa) krooni ja 71 senti. Menetluskulude jaotus Välja mõista A.Nelt OÜ Aktiva Finants kasuks menetluskulu 1713 (üks tuhat seitsesada kolmteist) krooni ja 49 senti. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates avalikult teatavaks tegemisest. Juhul kui apellatsioonkaebuses on märkimata, kas apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, võib apellatsioonikohus asja lahendada kirjalikus menetluses.
2-05-3111/584 Hageja nõue ja põhjendused Hageja esitas kohtule hagi, milles palus kostjalt välja mõista õigusliku aluseta saadud 9900 krooni ja viivised summas 3369,71 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud. AS-i Eesti Ühispank ja kostja vahel on 16.10.1997 sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping. Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses. Arvelduskonto avamisest ja maksekaardi lepingu sõlmimist on kostja maksekaardiga võtnud sularahaautomaatidest välja raha ning teostatud tehinguid, ületades kokku 9900 krooni ulatuses arvelduskonto jääki. Kostja AS-i Eesti Ühispank nõudele tasuda Visa Electron pangakaardi kasutamise lepingust tulenev võlgnevus ei reageerinud ning AS Eesti Ühispank loovutas nõude summas 9900 krooni koos õigusega nõuda viivist, kahju hüvitamist ja muid kõrvalnõudeid kostja vastu hagejale. Hageja nõudis kostjalt korduvalt suuliselt ja kirjalikult alusetult omandatud vara tagastamist, kuid kuni käesoleva hetkeni ei ole võlgnik kohustist täitnud ja nõuet rahuldanud. Kohtuistungil jäi hageja oma nõude juurde, kuid oli nõus vähendama viiviseid ning sõlmima kostjaga kokkulepe võlgnevuse tasumiseks. Kostja vastuväited Kostja vaidles hagile vastu, leides, et on teostanud tehinguid kontojäägi ulatuses. Kuna tal puuduvad krediitkaardi lepingud nii AS-i Eesti Ühispank või mõne teise finantsasutusega, ei olnud tal võimalik teostada konto jääki ületavaid tehinguid. Samuti ei olnud kostjale teada pangaautomaatide rikked, millest tulenevalt osutus võimalikuks tehingute tegemine tegelike rahalisi vahendeid ületavas summas. Kohtuistungil jäi kostja oma vastuväidete juurde. Kostja tunnistades, et on raha saanud. Kostja raha välja võttes arvas, et see on tema raha, mida ta ootas. Hiljem sai teada, et tema raha ei olnud arvele veel laekunud. Kostja leidis, et vastavalt AS-iga Eesti Ühispank sõlmitud lepingule ei olnud tal võimalik konto jääki ületavate tehingute teostamine. Kohtu seisukoht Kohus, tuginedes esitatud materjalidele ja kuulanud ära hageja esindaja ja kostja seletused, leiab, et hagi tuleb rahuldada. VÕS § 164 lg 1 tulenevalt võib võlausaldaja oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. VÕS § 164 lg 2 kohaselt nõude loovutamisega astub uus võlausaldaja senise asemele. Asja materjalidele on lisatud 01.12.2004 teatis nõude loovutamise kohta, mille kohaselt on AS Eesti Ühispank nõudeõiguse loovutamise lepinguga loovutanud nõude hagejale. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et 16.10.1997 on AS-i Eesti Ühispank ja kostja vahel sõlmitud Visa Electron pangakaardi kasutamise leping (lk 12-13). Lepingu alusel väljastati kostjale isiklikuks kasutamiseks salajase PIN koodiga maksekaart. Lepingu p 7.9 järgi peab kostja korvama hagejale kõik kaardi valdaja (kostja) kohustuse mittetäitmisest tulenevad kahjud. Lepingu p 8.1 alusel kohustub kostja tasuma pangale kõik kaardiga tehtud kulutused, teenustasud ja muud kaardiga seonduvad summad. Kostja võis pangakaardiga õiguslikul alusel teostada tehinguid konto jäägi ulatuses ning oli vastutav kaardiga tehtud tehingute eest. Kostja arvelduskonto väljavõttest perioodil 01.10.1997-31.10.1997 (lk 14-16) nähtub, et kostja pangakaardiga on sularahaautomaadist võetud välja raha kostja arvelduskonto vabade vahendite jääki ületavas summas, ületades arvelduskonto
2-05-3111/584 jääki 9900 krooni. Raha välja võtmine sai teoks kostjale väljastatud salajase tunnuskoodiga pangakaarti kasutades. Lepingu järgi oli kostjal õigus kasutada rahalisi vahendeid üksnes konto jäägi ulatuses. Poolte vahel sõlmitud leping ei hõlma kontojääki ületavaid summasid, mistõttu tuleb seda käsitleda kui lepinguvälist kohustust. Raha väljavõtmise ajal kehtinud TsMS § 477 lg 1 sätestas: isik, kes ilma seaduse või tehinguta kindlaksmääratud aluseta omandas vara teise arvel, on kohustatud viimasele alusetult omandatud vara tagastama. Kostjal puudus hagejaga leping või muulaadne tehinguline suhe, mis võimaldas tal kasutada hageja rahalisi vahendeid oma kontojäägist suuremas ulatuses. Kostja kinnitas, et on raha saanud. Seega kasutas kostja hageja rahalisi vahendeid ilma õigusliku aluseta ning on seega TsK § 477 lg 1 järgi alusetult rikastunud ja kostjal tuleb saadu saadus summa hagejale tagastada. Kostja kinnitas, et sai pangakontoris käies teada, et tema poolt kaardiga võetud raha on ta saanud alusetult- see ületas tema kontojääki. Kostja ei tagastanud hagejale raha. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 ja VÕS § 113 lg 1 sätestavad hageja õiguse nõuda kostjalt kohustise täitmisega viivitamise korral viivist. Hageja on arvutanud viivist alates 01.01.1999 vastavalt seadusele 3 % aastas, alates 01.07.2002.a. 7 % aastas ja alates 01.05.2004.a. 6 kuu EURIBOR + 7% aastas põhisummalt 9900 krooni, saades viivisevõla suuruseks 3369,71 krooni. Eeltoodust lähtudes asub kohus seisukohale, et kostja vastu esitatud hagi on põhjendatud ja see kuulub rahuldamisele. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista põhivõlg 9900 krooni ning viivis 3369,71 krooni. Kohtukulud Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seaduse rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse menetluskulude jaotamisele ja kindlaksmääramisele enne 01.01.2006.a kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikku. Kuni 01.01.2006.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kohaselt tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 1050 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ning tasu õigusabi eest summas 663,49 krooni, mis on viis protsenti hagi rahuldatud osast.
Maimu Laumets Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.