Võlaõigus › Muud kindlustuslepingud

2-05-3595 möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kostja võib esitada Harju Maakohtu Kentmanni kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest. Kaja peab vastama TsMS § 416 nõuetele ning sellega koos peab kostja esitama kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele TsMS § 472 lg 3 Kui viivitamata täidetavaks tunnistatud tagaseljaotsusele esitatakse kaja, lahendab käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud avalduse kaja läbivaatav kohus. Täitemenetlus tagaseljaotsuse põhjal peatatakse ainult tagatise vastu. Hageja nõue ja selle põhjendused . esitas AShagi S.G`i vastu 36 916,58 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt toimus Tallinnas, liiklusõnnetus, milles Politseiameti otsusega haldusõigusrikkumise asjas nr on tuvastatud kostja süü. Haldusõigusrikkumise asja menetluse käigus tuvastati, et kostja poolt juhitud ja D.Š`ile kuuluv sõiduk Opel Vectra põhjustas liikluõnnetuse, sõites tagant sisse A.A`i poolt juhitud ja J.N`ale kuuluvale sõidukile Opel Kadett, tekitades varalise kahju. Liiklusõnnetuse toimumise ajal oli S.Gi, kui autojuhi tsiviilvastutus kindlustatud KA S K, mida tõendab liikluskindlustuse leping (poliis). Liiklusõnnetuse kohta avas kindlustusselts kahjutoimiku . Kahju käsitluse käigus selgus, et kostja lahkus liikusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. AS hüvitas liikluskindlustuse seaduse § 24 sätete kohaselt sõiduki omaniku volitatud esindajale V.N sõiduki kindlustusjuhtumi eelse ja järgse turuväärtuse vahe 23 000,00 krooni. määruse nr kohaselt on kahju-käsitluskulude määraks 15% hüvitatud liikluskahju summast. Liiklusõnnetuse kahju-käsitluskulude summaks on 3 450,00 krooni. a esitas hageja kostjale pretensiooni summas 26 450,00 krooni. Kostja ei ole nimetatud nõuet tänaseni rahuldanud. Kostja on olnud viivituses võlgnevuse tasumisega alates a. Kostja võlgnevuselt on hageja arvestanud viivist alates a kuni.a kokku 10 466,58 krooni. Kostja võlgnevus hageja ees on 36 916,58 krooni (hageja poolt väljamakstud hüvitis 23 000,00 krooni, käsitluskulud 3 450,00 krooni ja viivised 10 466,58 krooni)..a äriregistri kandeotsuse kohaselt AS ja AS ühinesid ja kõik KAS õigused ja kohustused läksid üle AS-ile. registriosakonna.a kandele ühendati AS AS-ga, seega on hageja Eesti Varakindlustuse AS-i õigusjärglane. a Tallinna Linnakohtu registriosakonna kandega muutus AS-i ärinimi AS. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 36 916,58 krooni. Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostjale on kohtukutse isiklikult allkirja vastu kätte toimetatud. Kostja korraldavale kohtuistungile ei ilmunud ja mitteilmumise põhjustest kohut ei teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et istungile mitteilmumise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 410 (jõustunud 01.01.2006.a.) kohaselt teeb kohus kohale ilmunud hageja taotlusel tagaseljaotsuse, kui kostja ei ilmu asja arutamiseks määratud kohtuistungile. TsMS § 413 lg 1 järgi, kui hageja taotleb kohtuistungile ilmumata jäänud kostja vastu tagaseljaotsuse tegemist, teeb kohus hageja kasuks tagaseljaotsuse tingimusel, et hagi on hagiavalduses märgitud

2-05-3595 ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse õigusliku põhjenduse, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 2 kohaselt kohaldatakse asjaolule või toimingule, mis on tekkinud või tehtud enne 1.juulit 2002.a, asjaolu tekkimise või toimingu tegemise ajal kehtinud seadust. AS ja ASon õigus esitada regressinõudeid ka kindlustusvõtja ning sõidukit juhtinud isiku vastu, kui isik lahkus liiklusõnnetuse toimumise kohalt, rikkudes kehtivaid õigusakte. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise muutmine või selle täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 231 lg 1 kohaselt on rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja võlgnikult, arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni, nõuda viivitusintressi (viivis) kuni VÕS §-s 94 sätestatud suuruseni. VÕSrakS § 14 järgi kuni Eesti liitumiseni Euroopa Liiduga loetakse VÕS § 94 lõikes 1 nimetatud intressimääraks 7% aastas, kui ei ole kokku lepitud teistsuguses intressimääras. 27.12.2003.a jõustunud § 113 lg 1 redaktsiooni kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 järgi, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 36 916,58 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 64 lg 1 kohaselt riigilõivu, mille tasumisest hageja on vabastatud, mõistab kohus kostjalt välja riigituludesse võrdeliselt hagi rahuldatud osaga. Riigilõiv summas 2 800,00 krooni haldusõiguserikkumisega tekitatud varalise kahju hüvitamise nõudelt, mille tasumisest hageja on vabastatud, tuleb kostjalt välja mõista riigituludesse TsMS § 64 lg 1 alusel. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 95,10 krooni. Arne Kolnes

2-05-3595 Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.