Tagaseljaotsus Kohus Kohtunik Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasja hind Hagi ese Pooled ja nende esindajad
Menetluse liik
Tartu Maakohus Roomet SĂ”nna 2. mĂ€rts 2017 VĂ”ru kohtumaja, kirjalik eelmenetlus 2-16-120165 604 eurot Nord Collect OĂ hagi M. H. vastu vĂ”la nĂ”udes Hageja Nord Collect OĂ (registrikood xxxxxxxx, asukoht Tartu mnt 24-20 Tallinn Harjumaa, esindaja Kristjan Vahar, Tallinna ĂigusbĂŒroo OĂ); Kostja M. H. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht registri kohaselt xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx, tegelik viibimiskoht teadmata) Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada Nord Collect Oà hagi M. H. vastu vÔlgnevuse nÔudes osaliselt.
2.VĂ€lja mĂ”ista M. H. Nord Collect OĂ kasuks 371 (kolmsada seitsekĂŒmmend ĂŒks) eurot ja 17 senti, millest 300 eurot on pĂ”hivĂ”lgnevus, 0,37 eurot intress ning 70,80 eurot sissenĂ”utavaks muutunud viivis.
3.VĂ€lja mĂ”ista M. H. Nord Collect OĂ kasuks alates 29.11.2016 kuni tagastamata pĂ”hivĂ”lgnevuse tĂ€ieliku tasumiseni viivis VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras, kusjuures viivisenĂ”ue koos sissenĂ”utavaks muutunud viivisega 70,80 eurot ei tohi ĂŒletada pĂ”hivĂ”lgnevuse 300 euro suurust.
4.JÀtta hagi rahuldamata sissenÔudmiskulude 16,48 euro, intressi 71,96 euro ning sissenÔutavaks muutunud viivise 120,72 euro osas.
5.Tagaseljaotsus kuulub tagatiseta viivitamata tÀitmisele.
Kostjale toimetada otsus kÀtte Ametlike Teadaannete kaudu. Menetluskulude jaotus
7.JĂ€tta hageja menetluskuludest 65% M. H. kanda, kostja menetluskuludest 35% Nord Collect OĂ kanda.
8.VĂ€lja mĂ”ista M. H. Nord Collect OĂ kasuks menetluskulu summas 126 (ĂŒkssada kakskĂŒmmend kuus) eurot ja 75 senti.
9.VĂ€lja mĂ”ista M. H. Nord Collect OĂ kasuks menetluskuludelt summas 126,75 eurot viivis alates lahendi jĂ”ustumisest kuni tĂ€itmiseni VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras, kuid mitte rohkem kui 126,75 eurot. VĂ€ljamĂ”istetud summad saab kostja tasuda Nord Collect OĂ kontole EE201010220111768014 AS SEB Pank, selgitusena vĂ”lgniku nimi, isikukood ja tsiviilasja number. Edasikaebamise kord Nord Collect OĂ vĂ”ib esitada apellatsioonkaebuse 30 pĂ€eva jooksul, alates otsuse kĂ€ttetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Tartu Maakohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisest, Tartu Ringkonnakohtule, kusjuures kaebus vĂ”idakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaebuse. M. H. vĂ”ib esitada Tartu Maakohtule tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mĂ”juvast pĂ”hjusest. Kaja vĂ”ib esitada sĂ”ltumata mĂ”juva pĂ”hjuse olemasolust, kui: 1) hagile vastamata jĂ€tmise puhul oli hagi kostjale vĂ”i tema esindajale kĂ€tte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu ĂŒleandmisega vĂ”i elektrooniliselt; 2) kohtuistungile ilmumata jĂ€tmise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale vĂ”i tema esindajale kĂ€tte teisiti kui isiklikult allkirja vastu ĂŒleandmisega vĂ”i kohtuistungil; 3) tagaseljaotsust ei vĂ”inud seaduse kohaselt teha. Kaja vĂ”ib esitada tagaseljaotsuse kĂ€ttetoimetamisest alates 30 pĂ€eva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kĂ€tte avalikult, vĂ”ib kaja esitada 30 pĂ€eva jooksul alates pĂ€evast, kui kostja sai tagaseljaotsusest vĂ”i selle tĂ€itmiseks algatatud tĂ€itemenetlusest teada. Kui tagaseljaotsus tehti eelmenetluses seetĂ”ttu, et kostja ei vastanud tĂ€htaegselt kohtule vĂ”i ei ilmunud eelistungile, tuleb kajale lisada kĂ”ik asja ettevalmistamise lĂ”puleviimiseks vajalik. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilĂ”ivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vĂ€hem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot (TsMS § 142 lg 2). Menetlusabi taotlemisel peab menetlusabi taotleja seaduses sĂ€testatud tĂ€htaja jĂ€rgimiseks tegema tĂ€htaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkĂ”ige esitama kaja (TsMS § 187 lg 6). KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD, ESITATUD ĂIGUSLIKUD PĂHJENDUSED,
TEHTUD JĂRELDUSED
1.Nord Collect OĂ esitas Tartu Maakohtule hagi M. H. vastu vĂ”lgnevuse nĂ”udes. NĂ”ude loovutamise aluseks on Ziip OĂ (nimetatud ka esialgne vĂ”lausaldaja) ja Nord Collect OĂ vahel sĂ”lmitud nĂ”uete loovutamise leping nr 270314. Hagiavalduse kohaselt sĂ”lmisid Ziip OĂ ja kostja interneti vahendusel 30.09.2013 lepingu nr 27384. Lepingu sĂ”lmimisel vĂ”imaldas esialgne vĂ”lausaldaja kostjale vĂ”tta kiirlaenu, 30.09.2013 esitas kostja laenutaotluse 300 euro saamiseks 90-ks pĂ€evaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks. Kostja kohustus laenusumma 300 eurot ja intressi 72 eurot tasuma hiljemalt 29.12.2013. Kostja ei ole laenulepingust tulenevat kohustust nĂ”uetekohaselt tĂ€itnud. Hageja nĂ”uab Kostjalt viivist 0,06 % tagastamata laenu summalt pĂ€evas, perioodi 30.12.2013 kuni 28.11.2016 eest 191,52 eurot. Hageja on kokku arvestanud Kostjalt laenu tagasinĂ”udmisele suunatud sissenĂ”udmiskuludeks kokku 16,48 eurot. Hageja palub kostjalt vĂ€lja mĂ”ista vĂ”lgnevus summas 580 eurot, millest laenu pĂ”hiosa summas 300 eurot, laenu intress summas 72, eurot, viivis summas 191,52 eurot, vĂ”la sissenĂ”udmise kulud 16,48 eurot. Samuti palub Hageja Kostjalt vĂ€lja mĂ”ista alates hagiavalduse esitamisest, kuni pĂ”hinĂ”ude summa 300 eurot tĂ€itmiseni viivis vĂ”laĂ”igusseaduse (VĂS) § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses.
2.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lÔike 3 alusel mÀrgib kohus kÀesolevas otsuses osaliselt pÔhjendava osa. Kuna kohtul puuduvad andmed M. H. asukoha kohta, ta ei ela registris mÀrgitud elukohas ning ei ole ka muul viisil olnud vÔimalik tema asukohta teada saada ja M. H. menetlusdokumente nÔuetekohaselt kÀtte toimetada, toimetas kohus menetlusdokumendid M. H. kÀtte dokumendi avaldamisega vÀljaandes Ametlikud Teadaanded. Teadaanne avaldati 10.01.2017 ning loetakse vastavalt TsMS § 317 lg-le 5 kÀttetoimetatuks. Kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastuse esitamise tÀhtaja, ei ole tÀhtaegselt kohtule vastanud. TsMS § 407 lg 1 kohaselt vÔib kohus hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses mÀrgitud ja asjaoludega Ôiguslikult pÔhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on mÀÀranud vastamise tÀhtaja, ei ole tÀhtaegselt vastanud.
3.Riigikohus on 30.10.2013. a otsuse nr 3-2-1-106-13 p-s 24 korranud, et kohus peab omal algatusel arvestama lisaks tĂŒĂŒptingimuste tĂŒhisuse arvestamisele ka muude tehingu tĂŒhisuse alustega. KĂ€esolevas asjas leiab kohus, et pooltevaheline leping ei vasta headele kommetele. Lepingu sĂ”lmimise ajal (30.09.2013) kehtinud TsĂS § 86 lg 2 kohaselt on tehing heade kommetega vastuolus muu hulgas, kui pool teab vĂ”i peab teadma tehingu tegemise ajal, et teine pool teeb tehingu tulenevalt oma erakorralisest vajadusest, sĂ”ltuvussuhtest, kogenematusest vĂ”i muust sellisest asjaolust, ja kui: 1) tehing on tehtud teise poole jaoks ÀÀrmiselt ebasoodsatel tingimustel vĂ”i 2) pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas. Sama paragrahvi lg 3 kohaselt, kui kĂ€esoleva paragrahvi lĂ”ike 2 punktis 2 nimetatud vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt ebamĂ”istlikult tasakaalust vĂ€ljas, siis eeldatakse, et pool teadis vĂ”i pidi teadma teise poole erakorralisest vajadusest, sĂ”ltuvussuhtest, kogenematusest vĂ”i muudest sellistest asjaoludest. Tarbijakrediidilepingute puhul eeldatakse, et pooltele tulenevate vastastikuste kohustuste vÀÀrtus on heade kommete vastaselt tasakaalust vĂ€ljas muu hulgas, kui tarbija poolt tasumisele kuuluva krediidi kulukuse mÀÀr ĂŒletab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀra enam kui kolm korda. KĂ€esolevas lĂ”ikes nimetatud krediidi kulukuse mÀÀra igakuise avaldamise korraldab Eesti Pank oma veebilehel. Kostjaga sĂ”lmitud lepingu alusel vĂ€ljastati kostjale 30.09.2013 laenu summas 300 eurot 90 pĂ€evaks intressiga 72 eurot laenu perioodiks, intressimÀÀr aastas 96%. Eesti Panga veebilehel avaldatud eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀr 2013. aasta septembris oli 34,12%. Kostjaga sĂ”lmitud lepingus oli krediidikulukuse mÀÀr 151,82% aastas (tl 48). Seega ĂŒletas krediidi kulukuse mÀÀr Eesti Panga avaldatud keskmist krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse mÀÀra enam kui neli korda. Eelnevast lĂ€htudes on laenuleping heade kommetega vastuolus ja TsĂS § 86 lg 1 alusel tĂŒhine.
4.TsĂS § 84 lg 1 jĂ€rgi tĂŒhisel tehingul ei ole algusest peale Ă”iguslikke tagajĂ€rgi. TĂŒhise tehingu alusel saadu tagastatakse vastavalt alusetu rikastumise sĂ€tetele, kui seaduses ei ole sĂ€testatud teisiti. VĂS § 1028 lg 1, kui isik (saaja) on teiselt isikult (ĂŒleandja) midagi saanud olemasoleva vĂ”i tulevase kohustuse tĂ€itmisena, vĂ”ib ĂŒleandja saadu saajalt tagasi nĂ”uda, kui kohustust ei ole olemas, kohustust ei teki vĂ”i kui kohustus langeb hiljem Ă€ra. Seega kuulub kostjalt hageja kasuks vĂ€ljamĂ”istmisele tagastamata laenusumma 300 eurot.
Hageja on esitanud laenulepingu alusel nĂ”ude sissenĂ”udmiskulude 16,48 euro hĂŒvitamiseks. KuivĂ”rd laenuleping on tĂŒhine, tuleb hageja nĂ”ue vastavas osas jĂ€tta rahuldamata. Laenulepingu tĂŒhisuse tĂ”ttu ei ole hagejal Ă”igus nĂ”uda intressi ja viivist lepingus sĂ€testatud mÀÀras. Hagejal on lisaks Ă”igus kostjalt nĂ”uda raha kasutamise eest laenulepingu sĂ”lmimise ajal kehtinud TsĂS § 86 lg 4 alusel intressi VĂS § 94 lg 1 sĂ€testatud mÀÀras ning alates pĂ”hivĂ”la lepingujĂ€rgse tagastamise kuupĂ€evast tagastamata pĂ”hivĂ”lalt sissenĂ”utavaks muutunud viivist VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. Lepingu sĂ”lmimise ajal oli VĂS § 94 lg 1 jĂ€rgne intressimÀÀr 0,5% aastas. Kuna lepingujĂ€rgselt oli laenu kasutamise aeg 90 pĂ€eva, kuulub kostjalt hageja kasuks vĂ€lja mĂ”istmisele intress 300 euro suuruse laenu kastutamise eest (alates 01.10.2013-29.12.2013, 90 pĂ€eva) kohtu arvutuste kohaselt 0,37 eurot. SeadusejĂ€rgne viivis pĂ”hivĂ”lgnevuselt 300 eurolt perioodi 30.12.201328.11.2016 eest on 70,80 eurot.
5.Neil asjaoludel kuulub hagi TsMS § 407 lg 1 kohaselt tagaseljaotsusega osalisele rahuldamisele ning kostjalt tuleb hageja kasuks vĂ€lja mĂ”ista 371,17 eurot, millest 300 eurot on pĂ”hivĂ”lgnevus, 0,37 eurot intress ning 70,80 eurot sissenĂ”utavaks muutunud viivis. Samuti tuleb kostjalt mĂ”ista vĂ€lja alates 29.11.2016 kuni pĂ”hivĂ”lgnevuse tĂ€ieliku tasumiseni viivis VĂS § 113 lg 1 teises lauses sĂ€testatud mÀÀras. LĂ€htudes kohtupraktikast ei tohi viivisenĂ”ue koos sissenĂ”utavaks muutunud viivisega 70,80 eurot ĂŒletada pĂ”hivĂ”lgnevuse 300 euro suurust. Kohus jĂ€tab hagi rahuldamata sissenĂ”udmiskulude 16,48 euro, intressi 71,96 euro ning sissenĂ”utavaks muutunud viivise 120,72 euro osas. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata tĂ€idetavaks.
MENETLUSKULUD
6.TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud vÔrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega vÔi ei jÀta menetluskulusid tÀielikult vÔi osaliselt poolte endi kanda. KuivÔrd kohus rahuldab hagi osaliselt, jaotab kohus menetluskulud vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega. Kohus rahuldab hagi 65% ulatuses, mistÔttu on pÔhjendatud menetluskulud jaotada vÔrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega, kostja kanda jÀÀb 65% hageja menetluskuludest ning hageja kanda 35% kostja menetluskuludest. Menetluskulude jaotamisel juhindub kohus TsMS §-dest 163 lg 1, § 173 lg 1, 4. TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude rahalise suuruse mÀÀrab menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja pÔhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus mÀÀrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmÀÀramise taotlust, vÔttes aluseks menetluskulude nimekirja vÔi tsiviilasja materjalid. Hageja on taotlenud menetluskuluna vÀlja mÔista riigilÔiv summas 125 eurot ning Ôigusabikulud summas 120 eurot. Hageja on esitanud menetluskulusid tÔendavad dokumendid. TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lÀhtuvalt on pÔhjendatud hageja menetluskuluna vÀlja mÔista hagiavalduse esitamisel vastavalt hagihinnale tasutud riigilÔiv 125 eurot. KohtuvÀline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nÔustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 alusel mÔistab kohus lepingulise esindaja kulud vÀlja pÔhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Kohus leiab, et kĂ€esoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised, mis Ă”igustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses vĂ€lja mĂ”istmist. Hageja lepingulise esindaja sisuline Ă”igusabi on piirdunud vaid hagiavalduse koostamise ning selle kohtusse esitamisega. Arvestades, et tsiviilasi ei olnud keeruline ega mahukas ja poolte vahel ei olnud vaidlust, asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus pĂ”hjendatud ja vajalikuks Ă”igusabi kuluks 70 eurot. Kokku on hageja pĂ”hjendatud menetluskulud seega 195 eurot. Kostjal asja materjalidest nĂ€htuvalt menetluskulusid tekkinud ei ole. Seega tuleb kostjalt vĂ€lja mĂ”ista menetluskulud summas (195 x 65%) 126,75 eurot. Vastavalt hageja taotlusele tuleb menetluskuludelt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jĂ”ustumisest alates kuni tĂ€itmiseni viivist vĂ”laĂ”igusseaduse § 113 lĂ”ike 1 teises lauses ettenĂ€htud ulatuses, kusjuures kohtupraktika kohaselt viivisenĂ”ue ei vĂ”i ĂŒletada menetluskulu (126,75 eurot) nĂ”uet.