Pankrotiõigus › Juriidilise isiku vastu esitatud pankrotiavaldus

2-05-22275

MÄÄRUS

Koopia Kohus

Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja

Kohtukoosseis

Kohtunik Ülle Raag

Kohtuistungisekretär

Tea Lall

Määruse tegemise aeg ja koht

06. veebruar 2006. a Jõgeva

Tsiviilasja number

2-05-22275

Tsiviilasi

Osaühing Video Workshop avaldus tema enda pankroti väljakuulutamiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja (võlgnik): Osaühing Video Workshop (registrikood xxxxxxxx, asukoht - xxxxxxxxxxxxxxx); esindaja Pxxxx- Axxxxx Hxxxxxxx

Kohtuistungi toimumise aeg

01. veebruar 2006

RESOLUTSIOON :

Lõpetada osaühing Video Workshop pankrotimenetlus pankrotti raugemise tõttu.

välja kuulutamata

Juriidilisest isikust võlgnik osaühing Video Workshop tuleb lõpetada. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise kohta Ametlikes Teadaannetes. Juriidilise isiku osaühing Video Workshop dokumentide hoidjaks määrata PxxxxAxxxxxxHxxxxxxx, isikukood xxxxxxxxxxx, kelle elukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Kohtukulude jaotus: Ajutise halduri tasu kohta on koostatud eraldi määrus. Edasikaebamise kord Määrusele võib võlgnik ja võlausaldaja esitada määruskaebuse Tartu Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumajja. Määruskaebuse esitamise tähtaeg on 30 päeva määruse kättetoimetamisest alates.

Asjaolud: võlgnik OÜ Video Workshop on esitanud avalduse tema enda pankroti välja kuulutamiseks. Võlgnikul on vara 60 krooni rahana kassas, võlgasid on 294475 krooni põhivõlana Maksu – ja Tolliametile ja samale võlausaldajale intressivõlga 192297 krooni. Reaalset majandustegevust 2004.a. alates ei toimunud. Ettevõttele võetud kahest tegevussuunast videoklippide tootmine tuli lõpetada seoses turuolukorra halvenemisega ja telefonikataloogide laialiveo teenuse osutamine lõppes 2004.aastal ka sellel turul olukorra halvenemisega. ÄS § 180 lg.51 ja § 176 lg.3 alusel esitab äriühingu juhatuse liige pankrotiavalduse, kuna maksejõuetus ei ole ajutine ja osaühingu netovara on vähenenud alla seaduses ettenähtud miinimumi. Kohus algatas Pankrotiseaduse § 13 lg.1, lg.2, lg.4, § 15, § 17 lg.1 alusel pankrotimenetluse, määras ajutise halduri. Ajutise halduri aruandest nähtub, et aastatel 20042005 ei ole ettevõttes reaalset tegevust toimunud. Vara on võlgnikul rahana kassas 60 krooni. Puuduvad tagasivõitmise alused ja tagasinõudmise võimalus. Võlgasid on võlgnikul maksuvõla näol 493662 krooni ulatuses. Maksuvõla ajatamise taotlus on jäetud rahuldamata. Hansapangale on võlg 209.54 krooni. Maksejõuetuse põhjusteks on ajutise halduri arvates ebaõnnestunud äriplaan, omanike tehtud ebaõiged otsused, valearvestus ettevõtte majandustegevuses, konkurents turul. Puudus ettevõttesisene arvestus vastuvõetud majandusotsuste tegeliku finantstulemi üle. Ajutine haldur on seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada raugemisega, kuna võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks. Kohtuistungil jääb ajutine haldur selle seisukoha juurde. Pankrotikuriteoga oleks tegemist, kui maksusid oleks tasumata rohkem kui 500000 krooni ulatuses. Ehkki maksud on tasumata, ei anna see pankrotikuriteo mõõtu välja. Võlgniku esindaja P.-A.Hxxxxxxx kohtuistungil seletab, et videoklippide tootmise äriplaan ei õnnestunud, maksugraafikut ei olnud Maksuamet nõus ajatama. Tal oli kavatsus tegeleda mingis muus valdkonnas ja saadava tulu arvelt maksud tasuda. Mingeid reaalseid samme muus valdkonnas tulu teenimiseks ei olnud veel tehtud. Maksuvõlg on tekkinud temale endale makstud palgalt. Teisi töötajaid ei olnud, ta ise töötas töölepingu alusel oma ettevõttes ja sai palka. Kohus on seisukohal, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu, kuna võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ja puudub vara tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalus. Sellise aluse annab Pankrotiseaduse § 29 lg.1. Uuritud tõenditest nähtub, et võlgnikettevõte ei oma sisulist tegevust 2004.aasta algusest. Tema võlad 493871.54 krooni ületavad olemasoleva vara rohkem kui kaheksa tuhande kordselt. Vara tagasinõudmise võimalused puuduvad. Seetõttu on võlgnik maksejõuetu. Kuna tagasivõitmise ja tagasinõudmise võimalused ja vara puudub, puudub ka vara pankrotimenetluse kulude katteks. Sellises olukorras on ainsaks võimaluseks pankrotimenetluse raugemine pankrotti välja kuulutamata. Dokumentatsiooni hoiustamine tuleb teha ülesandeks omanikule ja ainsale juhatuse liikmele. Ajutine haldur on esitanud taotluse temale tasu ja kulutuste hüvitamise kohta. Kuna ajutise halduri tasu on edasikaevatav Pankrotiseaduse § 23 lg.3 järgi erinevalt menetluse lõpetamise määrusest, on ajutise halduri tasu kohta koostatud eraldi määrus. Käesoleva määruse tegemisel on kohtu lähtunud Pankrotiseaduse § 22, § 23, § 29 lg.1, lg.3, lg.4, lg.5. Kohtunik Ü.Raag / allkiri /