Hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046); volitatud esindaja A V Kostja E C O (isikukood xxx; elukoht xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalik menetlus (lihtmenetlus)
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi E C O vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt E C O ́lt hageja B2 Impact OÜ kasuks Xxx AS ja kostja E C O vahel 13.10.2023 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenev põhivõlg 1183,46 eurot, sissenõutavaks muutunud viivised perioodi 15.06.2024 kuni 22.01.2025 87,30 eurot ning sissenõudekulud 35 eurot.
3.Jätta rahuldamata B2 Impact OÜ hagi põhivõla 234,86 euro ulatuses, intressinõude 214,89 euro osas ja viivisenõude 138,24 euro ulatuses.
4.Jätta menetluskulud 69 % ulatuses E C O ja 31 % ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 335 eurot.
6.Mõista kostjalt E C O ́lt hageja B2 Impact OÜ kasuks välja menetluskulud 231,15 eurot.
7.Kostjal E C O ́l rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
8.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (231,15 eurot) tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
Edasikaebamise kord ja tähtaeg Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD
1.B2 Impact OÜ esitas 17.09.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult E C Olt 1801,01 euro saamiseks. Kohus tegi 18.09.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 15.10.2024 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 04.11.2024 Harju Maakohtule hagi E C O vastu võlgnevuse nõudes. Hageja nõuab kostjalt Xxx AS (esialgne krediidiandja) ja kostja E C O vahel 13.10.2023 sõlmitud krediidilepingust nr xxx tulenevat põhivõlgnevust 1418,32 eurot, intresse 214,89 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 225,54 eurot ning võla sissenõudekulu 35 eurot. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista menetluskulud kokku summas 335 eurot (riigilõiv 315 eurot ja 20 eurot maksekäsku kiirmenetluse kulu) ning viivist menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
3.Kostja ja Xxx AS sõlmisid 13.10.2023 krediidilepingu nr xxx tähtajatu krediidilimiidiga 1500 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 49,22% aastas: krediidisumma 2025,20 eurot 12 kuuks, intressimäär 40,7% aastas ja viivisemäär 40,7 % aastas.
4.Kostja sai perioodil 13.10.2023 – 05.11.2023 krediiti kokku 1500 eurot. 5. Lepingu põhitingimustest tulenevalt, oli kostja kohustatud tasuma igakuiselt 15. kuupäevaks (arvestusperiood on kalendrikuu) vähemalt igakuiselt kasutusse võetud krediidilt minimaalse tagasimakse, mis koosnes krediidi tagasimaksest, intressimaksest, kuutasust ja väljavõtutasust vastavalt kliendilepingule, st igakuiselt 1/60 eelnenud kuu viimase päeva lõpu seisuga kasutusse võetud krediidist, kuid vähemalt 10 eurot. Intress ja/või tasud makstakse järgmiselt: klient peab igakuiselt maksma kasutusele võetud krediidilt arvestatud intressi ja kuutasu. Minimaalne tagasimakse summa moodustub laenusummast.
2
6.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 316,54 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 81,68 eurot, intressi katteks 155,26 eurot ja kiire väljamakse tasu katteks 79,60 eurot.
7.Kostja krediidilepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.06.2024. Lepingu ülesütlemise hoiatuse saatmise seisuga oli kostja võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 15.03.2024, 15.04.2024 ja 15.05.2024 minimaalse tagasimakse tasumisega. Esialgne võlausaldaja ütles 14.06.2024 lepingu üles, kuna kostja ei tasunud võlgnevust ka täiendava tähtaja jooksul.
8.Xxx AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 01.07.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜle (endine OK Incure OÜ).
9.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded: põhivõlg 1418,32 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 1500 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 81,68 eurot (1500 – 81,68); intressid 214,89 eurot, s.o intressimääraga 40,7% aastas (kogunenud intress 370,15, millest on maha arvestatud tagasimaksed intressi katteks 155,26 eurot); sissenõutavaks muutunud viivised 225,54 eurot (alates 15.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 04.11.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 40,7% aastas; võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 17.07.2024 kiri 25 eurot; 26.07.2024 kiri 5 eurot; 09.08.2024 kiri 5 eurot.
10.Hagiavalduse kohaselt on 13.13.2023 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja avalike andmebaaside põhjal. Laenutaotluse kohaselt kostja märkis sissetulekuks 1200 eurot ning finantskohustused märkis kostja 0 ning majapidamiskulud 900 eurot. Maksuja Tolliameti andmete kohaselt oli kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 1504,37 eurot ning krediidiandja arvestas finantskohustuse minimaalseks määraks 100 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud Creditinfo ja Taust.ee kohaselt.
11.Vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile, arvestades et kogu krediidilimiidi 2000 euro kasutusse võtmisel on maksimaalne intress ca 49,50 eurot (1500 eurot * 0,11% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 25,00 eurot (1500/60), kokku maksimaalne tagasimakse ca 74,50 eurot.
12.Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidilepingust tulenev maksimaalne kuumakse ca 74,50 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja finantskohustused kokku suurusjärgus 14,54% ((100+74,50)/1200*100). Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
13.Hageja esitas hagiavalduses ka alternatiivnõude kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtet nõuetekohase hoolsusega, siis palub hageja VÕS § 403 prim 4 lg 7 alusel kostjalt välja mõista 1183,46 eurot (väljastatud krediit 1500,00 eurot, millest on maha arvestatud kõik laekumised kokku summas 316,54 eurot).
14.22.01.2025 vastuses kohtunõudele on hageja täpsustanud alternatiivnõuet ning leidnud kui kohus leiab, et krediidiandja ei ole järginud VÕS § 403 4 tulenevat kohustust, palub hageja alternatiivselt kostjalt hageja kasuks välja mõista lepingust tulenev põhivõlgnevus 1183,46 eurot, võla sissenõudmiskulud 35,00 eurot, viivis põhivõlalt 1183,46 eurolt alates 3
lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast 15.06.2024 kuni hagi täpsustuse esitamiseni 22.01.2025 kokku summas 87,30 eurot. Lisaks palub hageja kohtul kostjalt hageja kasuks välja mõista menetluskulud võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega (TsMS § 163 lg 1) ning väljamõistetud menetluskuludelt viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.
15.Hageja selgitab, et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. See tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud novembrist 2023 igakuiste võrdsete maksetega (see oleks 1500/12=125 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem st. oktoober 2024. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele võtmist oli 02.02.2024 ning selleks ajaks tagastas kostja üksnes 316,54 eurot ehk täielikult kuni detsembri 2023 osamakseni ja osaliselt jaanuari 2024 osamaksest (so. 66,54 eurot). Seega enne lepingu ülesütlemist, so 14.06.2024 oli kostja viivituses enamgi kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (osaliselt jaanuari tagasimaksega summas 58,46 eurot ning täielikult veebruari tagasimaksega summas 125 eurot, märts 2024 tagasimaksega summas 125 eurot, aprill 2024 tagasimaksega summas 125 eurot, mai 2024 tagasimaksega summas 125 eurot), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.
KOSTJA VASTUVÄITED
16.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 05.12.2024, kuid kostja tähtaegselt oma vastust esitanud ei ole. Samuti on kostjale kohtu 06.02.2025 korraldav määrus (lahendi aeg ja lõplikud seisukohad) kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 22.02.2025, kuid kostja ei reageerinud kuni kohtuotsuse tegemiseni.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
17.Kohus rahuldab hagi osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise ja sissenõudekulude nõude osas vastavalt ümberarvestusele (so alternatiivnõue).
18.Kohus võib lihtmenetluses hagi menetlemisel muu hulgas kalduda kõrvale tõendite esitamise ja kogumise vorminõuete kohta seaduses sätestatust ja tunnustada tõendina ka seaduses sätestamata tõendusvahendeid, muu hulgas menetlusosalise seletust, mis ei ole antud vande all (TsMS § 405 lg 1 p 5). Riigikohus on selgitanud, et maakohus ei pea lihtmenetluse asjas tehtavas kohtuotsuses põhjendama, miks ta ei nõustu poole mõne väitega, analüüsima tõendeid ja põhjendama, miks ta mõnda tõendit ei arvesta (RKTKo nr 3-2-1-23- 16, p 16). Kui kohus menetleb hagi lihtmenetluses, võib ta kohtuotsuse põhjendavas osas piirduda üksnes õigusliku põhjenduse ja tõendite, millele on rajatud kohtu järeldused, märkimisega (TsMS § 444 lg 2).
19.Kohus tuvastab, et kostja ja Xxx AS sõlmisid 13.10.2023 krediidilepingu nr xxx tähtajatu krediidilimiidiga 1500 eurot ja kostja sai perioodil 13.10.2023 kuni 05.11.2023 krediiti kokku 1500 eurot ning tegi tagasimakseid kokku 316,54 eurot. Kohus tuvastab, et Xxx AS (esialgne võlausaldaja) loovutas 01.07.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜle.
20.Kostja ja Xxx AS vahel sõlmitud leping on kvalifitseeritav tarbijakrediidilepinguna. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa 4
Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
21.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. 22. Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmete alusel.
23.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
24.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
25.Hagiavalduse kohaselt on 13.10.2023 sõlmitud krediidilepingu nr xxx puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtutud kostja laenutaotluses esitatud andmetest ja avalike andmebaaside põhjal. Laenutaotluse kohaselt kostja märkis sissetulekuks 1200 eurot ning finantskohustused märkis kostja 0 ning majapidamiskulud 900 eurot. Maksuja Tolliameti andmete kohaselt oli kostja viimase nelja kuu keskmiseks sissetulekuks 1504,37 eurot ning krediidiandja arvestas finantskohustuse minimaalseks määraks 100 eurot. Maksehäireid kostjal ei olnud Creditinfo ja Taust.ee kohaselt. Hageja selgitas, et vaba tagasimaksega krediitkaardileping on laenutoode, milles puuduvad igakuised kuumaksed, klient tasub intressi vastavalt kasutatud limiidile, arvestades et kogu krediidilimiidi 2000 euro kasutusse võtmisel on maksimaalne intress ca 49,50 eurot (1500 eurot * 0,11% x 30), millele lisandub krediidi tagasimakse ca 25,00 eurot (1500/60), kokku maksimaalne tagasimakse ca 74,50 eurot. Kogutud info analüüsimisel ja krediidiandja väljatöötatud automatiseeritud metoodika tulemusel jõudis krediidiandja järeldusele, et klient on krediidivõimeline ja suudab lepingust tulenevaid kohustusi täita. Krediidilepingust tulenev maksimaalne kuumakse ca 74,50 eurot, oli krediidiandja hinnangul kostjale jõukohane. Seega moodustusid krediidi väljastamisel kostja finantskohustused kokku suurusjärgus 14,54%((100+74,50)/1200*100), mis on äärmiselt mõistlik kohustuste osakaal. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline.
26.Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi 5
standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.
27.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõtet on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Kohus selgitab, et üksnes kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Kontoväljavõtet ei ole krediidiandja kogunud. Hageja pole esitanud andmeid selle kohta, et krediidiandja oleks kostja krediidivõimelisuse hindamisel võtnud arvesse ja kontrollinud kostja sissetulekuid ja kohustusi. Kohus selgitab, et laenuvõtja krediidivõimelisuse, sh sissetulekute ja kohustuste tasakaalu kirjeldab muuhulgas näiteks laenuvõtja pangakonto väljavõte laenu saamisele eelneval ajal, andmed Ametlikes Teadaannetes, maksuametis (maksehäired) jms. Samuti ei ole krediidiandja tõendnaud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav.
28.Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 403 4 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
29.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
30.Kohus tuvastas eelnevalt, et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud. VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.
31.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 1418,32 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 1500 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 81,68 eurot. Hageja ümberarvutuse kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 1183,46 eurot (1500-316,54).
32.Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
33.Hageja selgitab, et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
34.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu saatis esialgne võlausaldaja 30.05.2024 kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg võlgnevuse tasumiseks hiljemalt 13.06.2024. Hageja võtab 6
tagasimaksete ümberarvestusel aluseks krediidi kulukuse määra arvestuskäigu. Krediidi kulukuse määra arvestuse kohaselt tuli kasutusse võetud krediit makstakse tagasi kaheteistkümne võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest esimesest krediidi kasutusse võtmisest. See tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud novembrist 2023 igakuiste võrdsete maksetega (see oleks 1500/12=125 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem st. oktoober 2024. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi kasutusele võtmist oli 02.02.2024 ning selleks ajaks tagastas kostja üksnes 316,54 eurot ehk täielikult kuni detsembri 2023 osamakseni ja osaliselt jaanuari 2024 osamaksest (so. 66,54 eurot). Seega enne lepingu ülesütlemist, so 14.06.2024 oli kostja viivituses enamgi kui kolme üksteisele järgneva tagasimaksega (osaliselt jaanuari tagasimaksega summas 58,46 eurot ning täielikult veebruari tagasimaksega summas 125 eurot, märts 2024 tagasimaksega summas 125 eurot, aprill 2024 tagasimaksega summas 125 eurot, mai 2024 tagasimaksega summas 125 eurot), mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks VÕS § 82 lg 7 mõttes.
35.Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 1183,46 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt ja jätab põhinõude 234,86 euro (1418,32-1183,46) ulatuses rahuldamata.
36.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 214,89 eurot, s.o intressimääraga 40,7% aastas (kogunenud intress 370,15, millest maha arvestatud tagasimaksed intressi katteks 155,26 eurot). Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Intressinõuet VÕS § 94 järgses määras ning lähtuvalt kohustuse sissenõutavaks muutumise ajast ei ole hageja esitanud. Hageja pole esitanud intresside ümberarvutust, mistõttu on hageja intressinõue selles osas ebaselge ning kohus seda rahuldada ei saa. Kohus menetleb hagi lähtudes hageja nõudest (TsMS § 5).
37.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 225,54 eurot põhinõudelt alates 15.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 04.11.2024 (hagiavalduse esitamise päev) lepingujärgses viivisemääras 40,7% aastas. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 04.11.2024. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa.
38.Hageja on 22.01.2025 esitanud ümberarvutuse, mille kohaselt taotleb sissenõutavaks muutunud viiviseid 87,30 eurot põhivõlalt 1183,46 eurot alates 15.06.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast) kuni hagi täpsustuse esitamiseni 22.01.2025 VÕS § 113 lg 1 määras. Kohus rahuldab hageja viivisenõude osaliselt, s.o 87,30 euro ulatuses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras põhinõudelt 1183,46 eurot perioodi 15.06.2024 kuni 22.01.2025 eest (15.06.2024 kuni 30.06.2024 määraga 12,5% aastas 6,466992 eurot, 01.07.2024 kuni 31.12.2024 määraga 12,25% aastas 72,882952 eurot, 01.01.2025 kuni 22.01.2025 määraga 11,15% aastas 7,98506 eurot). Seega kohus rahuldab viivisenõude osaliselt 87,30 euro osas ja jätab viivisenõude 138,24 euro (225,54-87,30) ulatuses rahuldamata. 7
39.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 17.07.2024 kiri 25 eurot; 26.07.2024 kiri 5 eurot; 09.08.2024 kiri 5 eurot.
40.Kohus analüüsib järgnevalt, kas hagejal saab olla kostja vastu võla sissenõudmiskulude hüvitamise nõue.
41.VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. VÕS § 1132 lg 2 p 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro.
42.Kohus rahuldab põhinõude 1183,46 euro ulatuses. Seega saab hageja nõude aluseks olla VÕS § 1132 lg 2 p 3.
43.VÕS § 113 lg 3 kohaselt võib pärast lepingu lõppemist majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja saata esimese tasulise meeldetuletuskirja kõige varem seitsme päeva möödumisel lepingu lõppemisest. Teise ja kolmanda tasulise kirja võib võlausaldaja saata kõige varem seitsme päeva möödumisel eelmise kirja saatmisest.
44.Kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 3 ja lg-ga 3 on hageja võla sissenõudmiskulude nõue põhjendatud 35 euro ulatuses Seega on hagejal kooskõlas VÕS § 1132 lg 2 p-ga 2 ja lg-ga 3 õigus nõuda kostjalt sissenõudekulude hüvitist 35 euro ulatuses.
MENETLUSKULUD
45.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
46.Hageja nõuete kogusummaks oli 1893,75 eurot (1418,32+214,89+225,54+35). Kohus rahuldas hageja nõude 1305,76 euro (1183,46+87,30+35) ehk ca 69% (68,95) ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 69% ulatuses kostja ja 31% ulatuses hageja kanda.
47.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
48.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati. Seega on tegemist vältimatu kuluga. Eeltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 315 eurot.
49.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS § 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle 8
kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 484 2 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
50.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 335 eurot (315+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 69% hageja menetluskuludest ehk 231,15 eurot.
51.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust.
52.Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
53.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4).
54.TsMS § 317 lg 5 kohaselt dokument loetakse avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast. /allkirjastatud digitaalselt/ Kaie Almere kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.