OÜ Jõhvi Pesumaja hagiavaldus OÜ Lainela vastu võla nõudes
Hagi hind
1 520.32 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: OÜ Jõhvi Pesumaja (registrikood 11874239, asukoht: Malmi 6a, 41537 Jõhvi), lepinguline esindaja: vandeadvokaat Tambet Laasik (e-post: [email protected]); Kostja: OÜ Lainela (registrikood 10548791, asukoht: Neeme tee 70, 45601 Käsmu küla, Vihula vald, Lääne-Virumaa), lepinguline esindaja: vandeadvokaadi vanemabi Epp Landberg (e-post: [email protected]).
Asja läbivaatamise kuupäev
28. veebruar 2017 / Kirjalik menetlus
Resolutsioon
1.Hagi rahuldada põhinõude ja viivise osas.
2.Välja mõista kostjalt OÜ-lt Lainela hageja OÜ-gu Jõhvi Pesumaja kasuks 1 227 (üks tuhat kakssada kakskümmend seitse) eurot 94 senti (sh põhivõlgnevus 995.90 eurot ja seisuga 28.02.2017 arvestatud viivis 232.04 eurot).
3.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis põhinõudelt (995.90 eurot) alates 01.03.2017 kuni põhiõude tasumiseni määraga 0.1% põhinõudelt päevas, kuid mitte rohkem kui põhinõue 995.90 eurot.
4.Jätta menetluskulud kostja kanda ja välja mõista kostjalt OÜ-lt Lainela hageja OÜ-gu Jõhvi Pesumaja kasuks menetluskulud 731 (seitsesada kolmkümmend üks) euro, s.h riigilõiv 225 eurot ja osaliselt õigusabi kulud ilma käibemaksuta 506 eurot. 1 (8)
2-16-120201
5.Välja mõista kostjalt hageja kasuks viivis menetluskuludelt (731 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
6.Saata kohtuotsus poolte esindajatele teadmiseks. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.
ASJAOLUD JA HAGIAVALDUS
1.OÜ Jõhvi Pesumaja esitas 08.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 1 475.66 euro saamiseks. Kohus tegi 19.09.2016 võlgnikule makseettepaneku. Võlgnik esitas 30.09.2016 nõudele vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega lõpetas Pärnu Maakohus 14.10.2016 määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.03. novembril 2016 esitatud hagiavalduse kohaselt 02.06.2016 sõlmisid hageja OÜ Jõhvi Pesumaja kui töövõtja ja kostja OÜ Lainela kui tellija töövõtulepingu nr 11, mille p 1.1. järgi kohustus hageja osutama kostjale pesu pesemise ja triikimise teenuseid ja tellija kohustus teenuse eest tasuma vastavalt hageja hinnakirjale ja lepingu tingimustele. Lepingu p 2.1 järgi kohustus kostja tasuma pesupesemise teenuse eest 0,7 eurot/1 kg, millele lisandub käibemaks. 2016.a juunis osutas hageja kostjale teenust, mis seisnes 1185 kg pesu pesemises. Hageja on kostjale pestud pesu üle andnud.
3.30.06.2016 väljastas hageja kostjale 2016.a juunikuus osutatud teenuse eest arve nr 272 summas 995.90 eurot. Arve nr 272 tasumise tähtpäev oli 10.07.2016, kuid kostja ei ole oma lepingujärgset tasumiskohustust täitnud. 31.07.2016 väljastas hageja kostjale tähtaegselt tasumata summalt arvestatud viivise ja lepingulise kohustuse rikkumise eest kohaldatud leppetrahvi tasumise nõude. Töövõtulepingu p 5.4 järgi on hagejal õigus nõuda leppetrahvi summas 100 eurot lepingu punktis 2.5. nimetatud kohustuse rikkumise korral ehk arve tähtaegselt tasumata jätmise korral. Töövõtulepingu p-s 5.3 kokkulepitu kohaselt võib hageja nõuda viivist 0,1 % päevas viivitatud summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest. Arve nr 272 summas 995.90 eurot muutus sisse nõutavaks 11.07.2016, seega on hagiavalduse esitamise hetkeks tekkinud põhivõlalt arvestatud viivis 115.52 eurot.
4.Hageja palus vastavalt VÕS § 8 lg 1, 76 lg 1, § 100, § 101 lg 1 p 1, p 6, § 108 lg 1, § 113 lg 1, § 158 lg 1, § 159 lg 1, § 635 lg 1 ja TsMS § 367 mõista kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevus 995.90 eurot, leppetrahv 100 eurot, viivis hagiavalduse esitamise seisuga 115.52 eurot, tulevikus sisse nõutavaks muutuv viivis alates hagi esitamisest kuni nõude täieliku rahuldamiseni määraga 0,1 % päevas ning jätta menetluskulud kostja kanda.
5.Hageja teatas, et nõustub asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
KOSTJA VASTUVÄITED
6.23. novembril 2016 esitatud vastuses kostja hagi ei tunnistanud, leides, et hageja ei ole tõendanud, et arvele nr 272 kantud pesukogus 1185.6 kg on vastavalt tellija poolt väljastatud saatelehele (saatelehtedele) hageja poolt pesemiseks vastuvõetud ja ka hiljem hageja poolt koos 2 (8)
2-16-120201 saatedokumentatsiooniga kostjale üle antud. Lepingujärgse tasu maksmise nõude rahuldamiseks tuleb hagejal esmalt tõendada, et hageja on töövõtulepingus kokkulepitud tööd teinud ja selle töövõtulepingus ettenähtud korrale kostjale üle andnud ning et sellest tulenevalt on temal tekkinud õigus tasunõudele. Seega peab hageja tõendama, et võttis pesemiseks 1185.6 kg pesu ja on andnud sellise koguse pesu tükilise ja kaalulise arvestuse alusel kostjale üle. Selliseid tõendeid ei ole aga hageja esitanud. Seega puudub alus nõuda töö eest tasumist, kuna puuduvad tõendid, mis töö tegemist arvel toodud koguses, kinnitavad.
7.Kostja nõustus asja kirjalikus menetluses lahendamisega.
HAGEJA SEISUKOHT
8.12. detsembril 2016 esitatud seisukohas hageja ei nõustunud kostja vastuväidetega, et pesemisteenust ei ole osutatud. Hageja esitas täiendavad tõendid, mis kinnitavad hageja nõuet. Hageja selgitas, et kostja eiras pesu üleandmisel algusest peale oma lepingu p-st 3.2 tulenevat kohustust väljastada pesu üleandmisel tükilise ja kaalulise arvestusega saateleht ning on seda kinnitanud oma ekirjavahetuses. Hageja esindaja palus 08.06.2016 e-kirjas kostjal oma lepingujärgset kohustust täita. Samuti väljendas hageja seaduslik esindaja oma 13.06.2016 e-kirjas, et kui kostja jätkab oma kohustuse rikkumist, siis hageja ei pea võimalikuks enam lepingu jätkamist. Teenuse osutamise järgselt väljastas hageja kostjale arve, meeldetuletused ja viivise ning leppetrahvi nõude. Kostja ei vaielnud vastu hageja arvetele, ei esitanud ühtegi pretensiooni ega vastuväidet pesu koguse või hinna osas ning kinnitas suuliselt, et tasub arve, leppetrahvi ja viivise.
KOSTJA ARVAMUS
9.20. jaanuaril 2017 esitatud arvamuses kostja ei nõustu hageja väitega, et kostja ei vaidlustanud 05.06.2016 toiminud hageja töötaja omavolilist tegevust. Hageja on lisa nr.2 esitanud tõendina ekirjavahetuse, kus kostja esindaja L N on ka lisaks telefoni vestlusele esitanud ka kirjaliku pretensiooni, selle kohta, et autojuht ei võtnud nendega ühendust, sõitis omavoliliselt pesumajja ning võttis sealt suvalise arvu pesukotte. Seega jäi kostja poolt fikseerimata hageja poolt ära viidud pesukogus, kuigi vastavalt poolte vahel 02.06.2016 sõlmitud töövõtulepingu nr.11 p.3.2. oli poolte vahel kokkulepitud, et pesu ja riideesemed võetakse pesemiseks vastu tükilise ja kaalulise arvestuse alusel vastavalt tellija saatelehele. Seega puuduvad igasugused tõsikindlad andmed selle kohta, kui palju viidi autojuhi poolt ära 05.06.2016 kostja pesumajast. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, millises koguses pestud pesu üle anti, kuna vastavalt tööettevõtulepingu p.4.1.1. toimub ka pesu üleandmine tellijale samuti saatelehtedel fikseeritud koguses.
10.Kostja ei nõustu, et kostja on lepingut millegagi rikkunud. Kokkulepitust hoolimata viidi pesu ära ilma, et oleks peetud kinni kokkulepitust. Kui 05.06.2016 ära viidud pesu kohta puuduvad üldse saatelehed, siis näiteks 09.06.2016 saatelehele nr.2 on hageja omalt poolt suurendanud pesukottide arvu 25’le kotile, kuigi kostja poolt anti hagejale üle 22 kotti. Samuti tagastati kostjale pesu väiksemas mahus. Hageja poolt on esitatud e-kirjavahetus, kus kostja juhib tähelepanu, et puudu 5 tekikotti, 1 lina, 3 saunalina, 4 väikest rätikut ja 3 köögirätikut.
11.Hageja on esitanud tõendina oma töötajate L A ja S kinnitused kostjalt saadud musta pesu koguste kohta. Kostja seab sellisel moel esitatud tõendid kahtluse alla, kuna on väheusutav, et pesumaja töötajad, kes igapäevaselt töötlevad erinevate klientide pesu, suudaksid pool aasta peale pesu vastuvõtmist täpselt mäletada ja kinnitada kostjale pestud pesu kogust. Kostja viitab ka hageja poolt 3 (8)
2-16-120201 esitatud 13.06.2016 e-kirjale, kus T Z sõnaselgelt ütleb – et meil on muudki teha, kui jagada iga kord neid saatelehti. Seega on hageja ise tunnistanud, et ei ole kinni pidanud lepingus kokkulepitud korrast. Nimetatud kiri esitati vastusena kostja etteheitele, et osa pesu jäi nende poolt tagastamata. Sellisel juhul ei ole ju kostjal (kui tellijal) võimalik omada ülevaadet, millise koguse pesu ta edastab ning mille alusel esitatakse arve tasumiseks. Seega ei saa pidada kostja poolt esitatud arvet tõeseks. Eeltoodust lähtuvalt on kostja seisukohal, et hageja on lepingut rikkunud, tema poolt esitatud arve ei ole kookõlas tegelikult tehtud tööde mahuga.
MENETLUSE KÄIK
12.30. jaanuaril 2017 määras kohus TsMS § 403 lg 1 alusel lahendada hagi kirjalikus menetluses, sest nii hageja kui kostja on taotlenud asja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus andis pooltele tähtaja menetluskulude nimekirjade esitamiseks kuni 14.02.2017.
HAGEJA LÕPLIK SEISUKOHT
13.14. veebruaril 2017 esitatud seisukohas hageja rõhutas, et poolte vahel ei ole vaidlust selles, et hageja on kostjale pesu pesemise teenust osutanud. Vaidlust ei ole ka teenuse hinnas, vaid ainult pestud pesu koguses. Sealjuures ei ole vaidlust isegi mitte kogu pestud pesu koguses, kostja on vaidlustanud vaid 05.06.2016 pestud pesu koguse 395.60 kg. Ülejäänud, st 07, 09 ja 12. juunil 2016 pestud pesu 790 kg osas vaidlust ei ole, mistõttu jääb arusaamatuks, miks on kostja järjepidevalt keeldunud vastava osa eest tasumisest.
14.Kostja väide, et hageja autojuht viis omavoliliselt ära kontrollimata koguse pesu, on eksitav ja ebaõige ning ümberpööratud tõendamiskoormisest lähtuvalt lasub kostjal kohustus tõendada seda, et hageja ei pesnud hageja poolt nimetatud koguses pesu. Nagu ka kostja ise rõhutab, siis töövõtulepingu p 3.2 kohaselt tuli pesu üle anda vastavalt tellija st kostja saatelehele. Lepingu kohaselt lasus saatelehe vormistamise kohustus tellijal ning sellist kohustust nendib ka OÜ Lainela müügijuht L. N enda 08.06.2016 e-kirjas. Saatelehe vormistamise kohustus on olemuslikult tõendamiskokkulepe, kuivõrd saatelehe keskne funktsioon on võimaldada tagantjärele tuvastada kauba üleandmise asjaolusid, sh aega ja kogust. Olukorras, kus saatelehe koostamise kohustus on lepingu kohaselt kostjal, kuid kostja rikub seda, pöördub tõendamiskoormis ümber ning kostja peab tõendama enda vastuväidet, et hageja ei pesnud hageja poolt väidetud (ning tõendatud) kogust pesu. Kostja vastuväide nagu oleks autojuht omavoliliselt sisenenud ning viinud ära suvalise koguse pesu, ei ole ka eluliselt usutav. Arusaamatuks jääb ka see, mis oleks pidanud olema hageja või autojuhi eesmärk selle juures.
15.Kostja ei ole esitanud pesu väidetava pesemata jätmise kohta muid tõendeid peale enda müügijuhi L. N kirjaliku kinnituse. Paraku ei osanud ka L. N selgitada kui palju pesu siis tegelikkuses üle anti ning hageja poolt pesti. Ometigi oleks kostjale pidanud teada olema kui palju pesu ta üle andis ning kui palju kostja poolt väidetud kotte siis maha jäi. Kostja väide, et pesu pesti vähem kui nähtub hageja poolt esitatud tõenditest, on konkretiseerimata ning seda ei saa otsuse tegemisel arvesse võtta.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
16.Kohus tutvunud hagiavalduse, kostja vastusega hagile ja poolte seisukohtadega ning uurinud tsiviilasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendeid leidis, et hagiavaldus põhinõude ja viivise väljamõistmises osas ja on põhjendatud kuulub rahuldamisele, kuid lepptrahvi osas ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldada. 4 (8)
2-16-120201
17.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 403 lg 1 alusel kohus võib poolte nõusolekul lahendada asja seda kohtuistungil arutamata. Sel juhul määrab kohus võimalikult kiiresti tähtaja, mille jooksul on võimalik esitada avaldusi ja dokumente, samuti otsuse avalikult teatavakstegemise aja ja teatab neist menetlusosalistele. Määruses tuleb märkida ka asja lahendav kohtunik. Pooled on taotlenud tsiviilasja kirjalikus menetluses lahendamist. Kohus lahendab asja kirjalikus menetluses, sest tsiviilasja raames esitatud tõendid võimaldavad seda teha.
18.Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 5 alusel tsiviilõigused ja -kohustused tekivad tehingutest, seaduses sätestatud sündmustest ja muudest toimingutest, millega seadus seob tsiviilõiguste ja -kohustuste tekkimise, samuti õigusvastastest tegudest. TsÜS § 67 lg 1 järgi tehing on toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Sama paragrahvi 2. lõike kohaselt tehingud on ühepoolsed ja mitme poolsed. Mitme poolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik kahe või enama isiku tahteavaldus. Mitme poolsed tehingud on lepingud. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 3 p 1 alusel võlasuhe võib tekkida muu hulgas lepingust. VÕS § 8 lg 1 alusel leping on tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.
19.Hagiavalduse juurde lisatud 02.06.2016 töövõtulepingu nr 11 punktis 1.1. leppisid töövõtja OÜ Jõhvi Pesumaja (käesolevas menetluses hageja) ja töövõtja OÜ Lainela (käesolevas menetluses kostja) kokku, et töövõtja osutab tellijale pesu pesemise ja triikimise teenused. Lepingu punktide 2.1. ja 2.2. leppisid pooled, et tellija kohustub tasuma töövõtjale 1 kg pesu pesemise eest 0.70 eurot, millele lisandub käibemaks ning et hind sisaldab tasu pesu pesemise, triikimise pakkimise ja transpordi eest. (t.lk. 27-30).
20.Töövõtulepingu lepingu mõiste on sätestatud VÕS § 635, mille lg 1 tulenevalt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Pooltel ei ole vaidlust nende vahel sõlmitud töövõtulepingu ja lepingust pooltel kohustuste tekkimise üle. Kostja on keeldunud hageja poolt osutatud teenuste eest tasumisest, põhjusel, et hageja pole tõendanud tema poolt väljastatud arvele märgitud pesukoguse 1185.6 kg pesemist. TsMS § 438 lg 1 alusel otsust tehes hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele. Kui asjas on esitatud mitu nõuet, teeb kohus otsuse kõigi nõuete kohta. TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Käesoleva vaidluse lahendamisel analüüsib kohus, kas kostja vaidleb hagile põhjendatult vastu ning kas esinevad seaduslikud alused hagiavalduse rahuldamata jätmiseks.
21.TsMS § 230 lg 1 tulenevalt kumbki pool peab hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Pooled võivad kokku leppida tõendamiskoormise jaotuse erinevalt seaduses sätestatust ja selle, millised on tõendid, millega mingit asjaolu võib tõendada, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesolevas vaidluses ei ole pooled tõendamiskoormise jaotuses teisiti kokku leppinud, siis hagi rahuldamata jätmiseks pidi kostja tõendama hageja poolt teenuste osutamata jätmise fakti, juhul kui teenust ei osutatud hagiavalduses toodud ja hagi juurde lisatud arves märgitud mahus, siis hagiavalduse osaliselt rahuldamata jätmiseks pidi kostja välja tooma, millises mahus tema arvates tegelikult teenust osutati. Nii hagi osaliselt kui ka 5 (8)
2-16-120201 täielikult rahuldamata jätmise nõudmisel pidi kostja tuginema lisaks ka sellele, et kostja ei ole lepingut rikkunud.
22.Kostjal ei ole vaidlust selle üle, et hageja kostjale vastavalt töövõtulepingule teenuseid osutas. Kostja vaidleb hagile vastu, et hageja poolt 05.06.2016 ära viidud pesu kohta puuduvad üldse saatelehed. Hageja esindajale 08.06.2016 kell 9.45 saadetud e-kirjas kirjutas kostja esindaja L N, et kilogramme saab kostja loodetavasti märkima hakata alates järgmisest nädalast, kui kostja kaalu kätte saab (t.lk. 55). Töövõtulepingu punktist 3.2. tulenevalt pesu ja riideesemed võetakse pesemiseks vastu tükilise ja kaalulise arvestuse alusel vastavalt tellija saatelehtedele. Kostja ei ole saatelehtede koostamise kohustust täitnud. 06.06.2016 kell 17.08 e-kirjas kostja esindaja L N on väitnud küll, et hageja autojuht sõitis omavoliliselt kostja pesumajja ja võttis sealt kaasa suvalise arvu pesukotte, jättes veel 4 kotti maha (t.lk. 56), kuid ei ole väitnud, et ära viidud pesu koguse kohta saatelehe koostamine ei olnud enam võimalik. Isegi kuu eeldada, et kostja ei saanud saatelehte koostada hageja autojuhi poolt pesu enneaegse ja omavolilise äraviimise pärast, ei oleks kostja saanud täita lepingu punktist 3.2. tulenevat kaalulise arvestuse pidamise kohustust. Kostja 06.06.2016 e-kirja kohaselt pidi hageja pesuauto saabuma kostja juurde 06.06.2016 lõuna ajal. Kuna samal päeval kinnitas kostja hagejale, et kostjal veel ei ole kaalu, millega üle antava pesu kogust mõõta, siis 05.06.2016 pesu üleandmiselt, ei täitnud kostja lepingu punkti 3.2.
23.Kostja vastuväitel, et 09.06.2016 saatelehele nr.2 on hageja omalt poolt suurendanud pesukottide arvu 25-le kotile, ei ole asjas mingit tähendust, sest kostja ei ole menetluses tuginenud temale kahju tekitamisele ning ei ole nimetatud asjaolu hagi rahuldamata jätmisega kuidagi seostanud. Kostja ei ole välja toonud, kuidas nimetatud asjaolu käesoleva menetluses tehtavat lahendit mõjutab ning kas ja kuidas kostja väidetust tulenevalt peaks kohus hagi rahuldamata jätma. Kostja pidi alates 07.06.2016 kaal olema soetatud ning sellest ajast alates pidi kostjal olema võimalik üle antud pesukogused ka kaaluda. Kostja on pesu üle andnud ilma üle antud pesukoguseid üldse kaalumata. Ei ole kostja ka koostanud ega esitanud saatelehti, millede järgi saaks kohus tuvastada hageja poolt kostjale üle antud pesu tükiliste ja kaaluliste mittevastavust väidetavalt kostja poolt hagejale üle antud pesu tükilistele ja kaalulistele kogustele.
24.Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et kostja poolt on rikutud poolte vahel sõlmitud lepingu punktidest 3.1, 3.2 tulenevad kohustused ning lepingu punktist 2.1, 2.2. ja VÕS § 635 lg 1 sätestatud tasu maksmise kohustus. Kohus peab põhjendatuks hagi rahuldada hagiavalduses toodud ulatuses, s.o põhisummas 995.90 eurot (s.o pesu 1185.6 kg x 0.7 euro + käibemaks 20%). Poolte vahel toimunud kirjavahetustest tulenevalt ei pea kohus põhjendatuks rahuldada hagi kostjalt leppetrahvi 100 eurot väljamõistmiseks. VÕS § 113 lg 1 kolmanda lause ja lepingu punktist 5.3. tulenevalt peab kohus põhjendatuks rahuldada hagi ka viivise osas määraga 0.1% põhisummalt alates 11.07.2016 kuni 28.02.2017 summas 232.04 eurot (995.90 eurot x 233 päeva x 0.1%) ja edasi kuni põhinõude tasumiseni määraga 0.1% põhinõudelt päevas.
25.TsMS § 405 lg 1 p 9 alusel kohus menetleb hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ning hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrval nõuetega 4000 eurole. Muu hulgas võib sellise hagi menetlemisel: teha asjas otsuse kirjeldava ja põhjendava osata. Eeltoodu alusel ei pea kohus vajalikuks hagi rahuldamist rohkem põhistada. 6 (8)
2-16-120201 Menetluskulud
26.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 162 lg 1 alusel hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna hagi rahuldatakse, siis kohus jätab kõik menetluskulud kostja kanda.
27.Menetluskulude kindlaksmääramise menetlusele kohaldatakse hagita menetluse sätteid (Riigikohtu 25.11.2011 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-11, p 12). Vaidluse puhul, mis lahendatakse hagita menetluses, ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-161-11, p 7). TsMS § 477 lg 7 tulenevalt kohus peab kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.
28.TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja TsMS §-s 218 sätestatu kohaselt. Hageja on esitanud taotluse menetluskulude rahaliselt kindlaksmääramiseks. Käesolevas tsiviilasjas vastas hageja esindaja TsMS §-s 218 lg 1 p 1 sätestatud nõutele. Asja materjalidest nähtub, et hageja esindaja on esitanud kohtule: 1) 03.11.2016 hagiavalduse (t. lk. 19-24, millest sisuline tekst 3 lk), 2) 12.12.2016 seisukoha kostja vastusele (t. lk.69-70, sisuliselt 1,5 lk), 3) lõpliku seisukoha (t.lk. 103-105, sisuliselt 2 lk).
29.Kohtupraktikas on kujunenud seisukoht, et umbes 1 lk menetlusdokumendi koostamisele võiks professionaalsete õigusteadmistega esindajal kuluda aega umbes 40 minutit kuni 1 tund, sealhulgas ka aeg, mis on kulunud eelnevalt dokumentide analüüsimisele ja õigusliku positsiooni kujundamisele sõltuvalt dokumentide hulgast ja analüüsimist vajavatest asjaoludest. Lähtudes asjaolust, et käesolevas menetluses oli tegemist tsiviilkohtumenetluses tavapärase vaidlusega, leiab kohus, et hageja esindajal kulus menetlusdokumentide koostamiseks kokku 4.40 tundi (6,5 lk x 40 min : 60 min).
30.Hageja lepingulise esindaja tunnitasu on 115 eurot (t.lk. 53), millele käibemaks ei lisandu. Riigikohtu senises praktikas on põhjendatuks ja vajalikuks peetud tunnitasu kuni 120 eurot koos käibemaksuga (01.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-92-13) ja ka tunnitasu 120 eurot ilma käibemaksuta (02.10.2013 määrus tsiviilasjas nr 3 2-1-93-13). Riigikohtu Üldkogu on 26.06.2014.a. määrusega kohtuasjas 3-2-1-153-13 tunnistanud Vabariigi Valitsuse 04.09.2008.a määruse nr. 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“ põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks. Seega ei sõltu lepingulisele esindajale tehtud kulutused tsiviilasja hinnast.
31.Eeltoodu põhjal on hagejalepingulise esindaja tasu hagiavalduse esitamise eest 506 eurot (115 eurot x 4.4 t). H J on menetluses hageja eest tasunud riigilõivu 225 eurot, s.h 08.09.2016 maksekäsu kiirmenetluse avalduse esitamise eest 55.17 eurot ja 03.11.2016 täiendavalt 169.83 eurot. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kasuks menetluskulud kokku 731 eurot, s.h õigusabikulud osaliselt summas 506 eurot ja riigilõiv 225 eurot.
7 (8)
2-16-120201
32.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on esitanud nõude menetluskuludelt viivise väljamõistmiseks. Kohus rahuldab hageja taotluse ja mõistab menetluskuludelt viivist alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
33.Kohtuotsus on tehtud eeltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel TsMS § 405, § 434, § 436, § 438, § 442, § 452, § 453 lg 1, lg 2, § 630 lg 2 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/
Ifret Mamedguseinov Kohtunik
8 (8)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.