Kohtulahend

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud Hageja pöördus hagiga kohtusse 11. detsembril 2003. a., korduvalt täpsustades oma nõudeid menetluse käigus. 18. novembril 2004. a. esitatud täpsustatud hagiavalduses palus hageja tunnistada

kehtetuks kostja 29. juuni 2003. a. üldkoosoleku otsused, samuti kohustada kostjat esitama hagejale üldkoosoleku protokollid koos lisadega alates 29. juunist 2003. a., ühistu 2002. a. ja 2003. a. majandusaasta aruanded ning Maksuameti 3. aprilli 2002. a. ettekirjutuse nr. 6-02-1/14 koopia. Veel palus hageja kohustada kostjat võimaldama audiitorkontrolli läbiviimist 1998. - 2003. a. kohta hageja arvel. Hageja on 1997. a. asutatud AÜ L. liige. 2002. a. suvel toimus üldkoosolek, kus valiti uued juhatuse liikmed, s. h. I.N. ja T.A.. Viimased esitasid avalduse juhatuse liikme kohalt tagasiastumiseks. 29. juunil 2003. a. oli kokku kutsutud üldkoosolek, kus oli päevakorras 2002. a. majandusaasta aruande kinnitamine, 2003. a. aastamaksu kinnitamine ning muude küsimuste arutamine. Koosolek ei arutanud I.N. ja T.A. tagasiastumise avaldust. Koosolekul osales alla poole liikmetest. Ühistu esimees esitas liikmetele teate, et aastamaks tuleb tasuda 1. augustiks 2003. a., kuid seda küsimust üldkoosolek ei arutanud. I.N. ja T.A. olid kantud registrisse juhatuse liikmetena alles 9. juunil 2004. a., s. o. pärast seda, kui nad tagasiastumispalve esitasid. 8. septembril 2003. a. esitasid liikmed avalduse erakorralise koosoleku kokkukutsumiseks vajadusega ümber valida juhatus, kuid juhatus ignoreeris seda avaldust. 6. augustil 2004. a. esitas hageja ise avalduse üldkoosoleku protokollide väljanõudmiseks alates 1. jaanuarist 2002. a. kuni avalduse esitamiseni, kuid juhatus seda palvet ei täitnud. Kostja tegevuse kohta ei ole tehtud audiitorkontrolli ega revisjoni. 29. juuni 2003.a üldkoosoleku otsuste vastuvõtmisel rikuti hageja õigusi. Hagejal on liikmena õigus saada juhatuselt informatsiooni ühistu tegevuse kohta. Ühistu nõuab alusetult, et hageja maksaks raha ühistu kassasse veetrassi ehitamiseks ja parandamiseks. Rikuti koosoleku kokkukutsumise korda, sest päevakorras ei olnud märgitud veetrassi paigaldamisega seotud küsimusi. Koosolek pidi arutama juhatuse liikmete tagasiastumisavaldusi, aga seda ei tehtud. Puudus ka kvoorum ja koosolek ei saanud otsuseid vastu võtta. Ühistu juhatus ei võimalda tutvuda majandusaasta aruannetega, kuid liikmel on õigus tutvuda kõigi ühistu tegevusse puutuvate küsimustega. Juhatus on toime pannud maksurikkumisi, kuid hageja ei saa Maksuameti ettekirjutustega tutvuda. Ebaselge on liikmemaksu ja muude tasude, s. h. veetrassi eest küsitava tasu võtmine. Üldkoosolek võib määrata revisjoni või audiitorkontrolli ühistu majandustegevuse kontrollimiseks. Juhatus ei ole kokku kutsunud 1/10 liikmete palvel koosolekut vastavate otsuste vastuvõtmiseks. Sellisel juhul on hagejal õigus nõuda tema enda kulul audiitorkontrolli läbiviimist. Kostja vastus Kostja hagi ei tunnistanud ja palus jätta selle rahuldamata. Nõue üldkoosoleku 29. juuni 2003. a. otsuse kehtetuks tunnistamiseks on aegunud, sest selle nõude esitamiseks oli aega kolm kuud. Otsusega kinnitati kostja 2002. a. majandusaasta aruanne, kuulati juhatuse ja revisjonikomisjoni aruannet 2002. a. kohta, kinnitati 2003. a. eelarve ja selle raames liikmete 2003. a. aastamaksu suurus. Hageja ise viibis koosolekul ja oli teadlik koosoleku toimumise asjaoludest. Üldkoosoleku otsused on seaduslikud ja koosoleku läbiviimise korda ei rikutud. 29. juuni 2003. a. koosolek oli otsustusvõimeline sõltumata kohalolnud liikmete arvust. Veetrassi puutuvaid küsimusi koosolekul ei arutatud. Kostja teatas hagejale, et ta lepiks juhatusega kokku, millal ta ühistut puudutavate dokumentidega tutvuda saab. Hageja kostja ettepanekule ei reageerinud. Majandusaasta aruanded on kättesaadavad ja hageja on koosolekutel viibinud. Hageja esitas ise kohtule 6. juuni 2004. a. koosoleku protokolli, seega on alusetu nõuda selle protokolli väljanõudmist kohtu kaudu. Ühistul on toimiv revisjonikomisjon, kelle aruanded on üldkoosolekutel ette kantud. Audiitorkontrolli läbiviimise nõue on alusetu.

Esimese astme kohtu otsus

Mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg. 1 järgi võib kohus mittetulundusühingu liikme või juhatuse liikme avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul vastuvõtmisest. Nimetatud norm on erinorm tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg. 1 suhtes. Hageja enda poolt esiletoodud asjaolude kohaselt osales ta 29. juunil 2003. a. toimunud aiandusühistu L. koosolekul, seega oli ta informeeritud koosolekul otsustatust ning seal toimunust. Hagi sellel koosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks esitas hageja kohtule 11. detsembril 2003. a., seega pärast seaduses sätestatud kolmekuulist tähtaega. Kostja palus aegumise kohaldamist. Kuna hagi on esitatud pärast kolme kuud, tuleb hageja nõue üldkoosolekul vastuvõetud otsuste kehtetuks tunnistamiseks jätta rahuldamata. Ühistu põhikirja p. 14 järgi on liikmetel õigus saada teavet ühistu tegevuse kohta ja juhatusel on kohustus p. 43 p. 6 järgi anda teavet ühistu liikmetele kõigis ühistu tegevusse puutuvates küsimustes. Hageja esitas kohtule kirja, mille kohaselt juhatus palus hagejal esitada oma kirjad loetavalt ja eesti keeles. 18. septembril 2004. a. on juhatuse kirjaga hagejale selgitatud õigust leppida kokku aeg ja koht juhatuse esimehega, et hageja saaks tutvuda nõutud dokumentide ja protokollidega. Samas kirjas teavitas juhatus hagejat, et dokumente ei ole võimalik anda, kuna ühistul ei ole koopiamasinat ja teenuse osutamiseks puudub eelarves rahaline kate. Kostja on tõendanud, et ta ei ole keeldunud hagejale dokumentide tutvustamisest. Hagejal on võimalus oma teabeõigusi realiseerida ja tutvuda vastavate majandusaasta aruannete, dokumentide, ettekirjutuste ning protokollidega, leppides selles juhatuse esimehega eelnevalt kokku. Eeltoodu põhjal tuleb jätta rahuldamata hageja nõue, milles ta palus kohustada kostjat esitama hagejale kõik üldkoosolekute protokollid alates 29. juunist 2003. a., Maksuameti ettekirjutuse koopia ja ühistu 2002. a. ja 2003. a. majandusaasta aruanded. MTÜS § 34 lg. 1 järgi teostab järelevalvet teiste organite tegevuse üle üldkoosolek; selle ülesande täitmiseks võib üldkoosolek määrata revisjoni ja audiitorkontrolli. Seega saab üksnes ühistu üldkoosolek otsustada seda, kes ja kuidas teostab juhatuse üle kontrolli. Kostjal on kooskõlas MTÜS § 34 lõikega 1 vastav juhatuse kontrollorgan – revisjonikomisjon – ning selle organi pädevust ei saa üle anda. Hageja ei ole õigustatud ühistu liikmena nõudma ja kohustama ühistut läbi viima audiitorkontrolli, kuivõrd põhikirjaga ei ole ühistu liikmele sellist õigust antud ning see ei tulene ka seadusest. Hageja saab oma õigusi teostada üldkoosolekul arupärimistega, ta saab osaleda revisjonikomisjoni liikmete valimisel ja neile küsimuste esitamisel, samuti saab ta oma õigusi teostada erakorralise üldkoosoleku kokkukutsumisega põhikirja p-de 36 ja 37 järgi. Hageja nõue kohustada kostjat läbi viima hageja kulul audiitorkontrolli 1998. - 2002. a. kohta tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus Hageja esitas linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja tema hagi rahuldada. Kohus kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme ja hindas valesti tõendeid. Hageja nõue otsuste kehtetuks tunnistamiseks ei ole aegunud. Kohus kohaldas ebaõigesti MTÜS § 24 lõiget 1. Nõude esitamise tähtaja kulgemist tuleb hakata lugema 2003. a. oktoobrist, mil hageja sai teada, et juhatus ei ole koosoleku kohta protokolli esitanud ühelegi registrile. Hageja ei nõustu kohtu seisukohaga, et ta pidi olema protokolli sisust teadlik, kuna osales ise koosolekul. Hageja soovis enne nõude esitamist protokolliga tutvuda, kuna üldkoosolekul arutatu ei pruugi alati protokollis kajastuda. Hagiavaldus saabus kohtusse 11. detsembril 2003. a., s.o kolme kuu jooksul protokolli puudumisest teadasaamisest. Nõue on esitatud tähtaegselt. Hageja viitas analoogia korras korteriühistu seaduse (KÜS) § 13 lõikele 3 ja leidis, et ka aiandusühistu üldkoosoleku vaidlustamisel tuleb lähtuda üldkoosoleku otsusest teadasaamisest. Ühistu juhatus rikkus koosoleku läbiviimise korda. Koosolekul ei olnud kvoorumit, seega ei olnud see pädev otsuseid vastu võtma. AÜ juhatus rikkus seadusest ja põhikirjast tulenevat teabe andmise kohustust. Kohus on tõendeid ebaõigesti hinnates ekslikult leidnud, et ühistu on tõendanud hagejale dokumentide tutvustamisest mittekeeldumist ning et hagejal on võimalus leppida kokku aeg ja koht dokumentidega tutvumiseks. Juhatus rikkus MTÜ-st tulenevat kohustust anda ühistu liikmetele

vajalikku teavet ühistu juhtimise kohta ning esitada vastavad aruanded. Juhatus ei ole liikmetele võimaldanud tutvuda majandusaasta aruannete ega mitmete üldkoosoleku protokollidega. Kohus jättis sisuliselt tähelepanuta kostja kirja hagejale, milles kostja keeldus teabenõuet täitmast lakooniliselt kirja keelele viidates. Sellest kirjast nähtub selgelt kostja juhatuse soov varjata liikmete eest kostja tegevuse ja juhtimisega seotud informatsiooni. Kostja tegevuse kohta ei ole vähemalt 10 viimase aasta jooksul audiitorkontrolli läbi viidud. Samas on ebaselge, millistel alustel on kujunenud osamaksude suurused ning muud summad, mida juhatus liikmetelt nõuab. Juhatus rikkus MTÜS § 20 lõikes 3 sätestatud kohustusi. Hageja kogus kokku 1/10 ühistu liikmete allkirjad ja edastas need tähitud kirjaga juhatusele. Juhatus on kirju ignoreerinud. Ühistu liikmetel ei ole faktiliselt võimalik teostada oma seadusest tulenevat õigust üldkoosolekul otsustada audiitorkontrolli läbiviimist. Vajadust audiitorkontrolli läbiviimiseks on selgelt kinnitanud ka tunnistaja I.N.. Samuti soovis hageja tõendada audiitorkontrolli läbiviimise vajalikkust A.K. ja K.P. ülekuulamise protokolliga väärteoasjas nr. VT-0071203, kuid linnakohus ei rahuldanud hageja taotlust protokollide väljanõudmiseks Harku Vallavalitsuselt. Hageja taotleb nimetatud protokollide väljanõudmist ringkonnakohtult, et tõendada audiitorkontrolli vajalikkust. Vastus apellatsioonkaebusele Kostja vaidles apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Tsiviilkolleegiumi seisukoht Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebus ei anna alust linnakohtu otsuse tühistamiseks, küll tuleb otsuse põhjendust täpsustada. Linnakohus kohaldas kostja üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude lahendamisel põhjendatult MTÜS § 24 lõiget 1 kui erinormi TsÜS § 38 lg. 1 ja 3 (kuni 1. jaanuarini 2006. a. redaktsioonis) suhtes. Kuna vaidlusalust õigussuhet reguleeris MTÜS § 24 lg. 1, siis ei ole alust kohaldada analoogiat KÜS § 13 lõikega 3, nagu apellant soovib, sest TsÜS §-s 4 sätestatud analoogia mõiste kohaselt kohaldatakse üksnes õigussuhet reguleeriva sätte puudumisel sätet, mis reguleerib reguleerimata õigussuhtele lähedast õigussuhet. MTÜS § 24 lg. 1 kuni 1. jaanuarini 2006. a. kehtinud redaktsiooni kohaselt oli kolmekuulise tähtaja näol tegemist õigust lõpetava tähtajaga, mitte aegumistähtajaga, nagu linnakohus on otsuses ekslikult märkinud, kuid see linnakohtu otsuses sisalduv ebatäpsus ei mõjuta otsuse sisulist õigsust. Apellatsioonkaebuses on apellant jäänud väite juurde, et ühistu juhatus rikkus koosoleku läbiviimise korda ning vaidlusalune üldkoosolek ei olnud seega pädev otsuseid vastu võtma, viidates hagiavalduse täienduse punktides 16 – 30 esitatud põhjendusele. Nimetatud punktides on hageja väitnud, et vaidlusalusel üldkoosolekul ei olnud kvoorumit (osalesid vähem kui pooled ühistu liikmed), et koosoleku päevakorras ei olnud veetrassi paigaldamisega seotud küsimuste, sealhulgas kulutuste arutamist, ning et koosolekul oleks tulnud arutada T.A. ja I.N. juhatuse liikmest tagasikutsumise küsimust. Muudele koosoleku kokkukutsumise korra rikkumistele ei ole hageja apellatsioonkaebuses tuginenud. Eespoolkirjeldatud väidetega põhjendas hageja oma nõuet üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks, sisuliselt on aga tegemist otsuste tühisuse tuvastamise nõudega. MTÜS § 21 lg. 3 kohaselt, kui üldkoosoleku kokkukutsumisel on rikutud seaduse või põhikirja nõudeid, ei ole üldkoosolek õigustatud otsuseid vastu võtma, välja arvatud siis, kui üldkoosolekul osalevad või on esindatud kõik liikmed. Sellest sättest tuleneb, et üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõudele ei laiene MTÜS § 24 lõikes 1 sätestatud 3-kuuline tähtaeg. Linnakohus hageja väidetele koosoleku läbiviimise korra rikkumise kohta hinnangut ei andnud. Kolleegium leiab, et selles osas on võimalik linnakohtu otsust täiendada. Hageja väited ei anna alust järeldusele, nagu oleks kostja 29. juuni 2003. a. üldkoosolekut kokku kutsudes rikkunud selleks ette nähtud korda ning nagu oleksid sellel üldkoosolekul vastuvõetud otsused seetõttu tühised. MTÜS § 21 lg. 1 kohaselt võib üldkoosolek vastu võtta otsuseid, kui tema kokkukutsumisel on järgitud kõiki seadusest ja mittetulundusühingu põhikirjast tulenevaid nõudeid; mittetulundusühingu põhikirjas võib sätestada, kui suure osa

mittetulundusühingu liikmete osavõtul on üldkoosolek otsustusvõimeline ning millises korras kutsutakse uus üldkoosolek kokku sel juhul, kui üldkoosolekul ei osalenud nõutav arv mittetulundusühingu liikmeid. Kostja põhikirja punkti 39 kohaselt on üldkoosolek otsustusvõimeline, kui sellest võtab osa vähemalt üle poole ühistu liikmetest; kui üldkoosolekul puudub nõutav kvoorum, kutsutakse 10 päeva jooksul kokku uus koosolek sama päevakorraga. Kostja selgitas vastuses hagiavaldusele, et 29. juuni 2003. a. üldkoosoleku näol oli tegemist teistkordse koosolekuga: 15. juunil 2003. a. toimus üldkoosolek, kuid kuna sellel puudus otsuste vastuvõtmiseks vajalik kvoorum, siis kutsuti 29. juunil sama päevakorraga kokku uus koosolek, mis oli otsustusvõimeline sõltumata koosolekul osalenud liikmete arvust. Esimese astme kohtumenetluses ega apellatsioonikohtu istungil hageja pool kostja väidetele koosoleku teistkordsusest ja sellel kvooruminõude puudumisest vastuväiteid ei esitanud. Seega mõistsid mõlemad pooled kostja põhikirja punktis 39 teistkordse koosoleku kohta sätestatut nii, et teistkordse koosoleku puhul ei olnud kvooruminõuet kehtestatud. Kolleegiumil puudub alus seda põhikirjapunkti teisti tõlgendada, seda enam, et kui teistkordse koosoleku kohta kehtiks samasugune kvooruminõue nagu esmakordse koosoleku puhul, siis kaotaks teistkordse koosoleku kohta sätestatu üldse mõtte. Kostja kinnitusel osales vaidlusalusel üldkoosolekul ühistu 137 liikmest 64. Kuna koosolek oli aga otsustusvõimeline olenemata kohal olnud liikmete arvust, siis ei ole hageja väide kvooruminõude rikkumise kohta põhjendatud. Kostja ei ole kinnitanud hageja väidet, nagu oleks vaidlusalusel üldkoosolekul otsustatud veetrassi paigaldamisega seonduvat ja sellega seotud kulutusi, hageja ei ole aga tõendanud, et selles küsimuses siiski otsuseid oleks tehtud: kohtule esitatud üldkoosoleku kokkukutsumise teatest ja otsusest seda ei nähtu. Mis puudutab hageja väidet, et üldkoosolekul ei arutatud osa juhatuse liikmete poolt esitatud tagasiastumise avaldusi, siis leiab kolleegium, et isegi kui üldkoosolekul ei otsustata küsimust, mida oleks tulnud otsustada, siis ei anna see iseenesest alust väitele, nagu oleks üldkoosolek kokku kutsutud korda rikkudes. Seega ei ole hageja väited üldkoosolekul vastuvõetud otsuste tühisuse kohta põhjendatud. Ülejäänud osas on linnakohtu otsus piisavalt motiveeritud. Õigus nõuda ühistu audiitorkontrolli läbiviimist saab tuleneda seadusest või ühistu põhikirjast. Linnakohus leidis õigesti, et hagejal kui ühistu liikmel niisugust seadusest või kostja põhikirjast tulenevat õigust ei ole olenemata sellest, milliste argumentidega hageja audiitorkontrolli läbiviimise vajadust põhjendab. Seega ei ole hageja sellekohasel põhjendusel asja lahendamiseks tähtsust, tõendid aga, millega hageja soovis audiitorkontrolli vajadust põhjendada (väärteoasja raames toimunud K.P. ja A.K. ülekuulamise protokollid), ei ole asjakohased. Kolleegium nõustub linnakohtu järeldusega, et hageja ei ole piisavalt põhjendanud ega ka tõendanud, et kostja juhatus oleks rikkunud hageja õigust saada teavet ühistu tegevuse kohta. Ainuüksi kostja 10. juuli 2004. a. kiri, milles kostja on teinud hagejale ettepaneku esitada oma taotlused eesti keeles ja millele apellant on kaebuses osundanud (tl. 68), niisuguseks järelduseks alust ei anna. Muude tõendite hindamata jätmisele ei ole hageja tuginenud. Kostja 18. septembri 2004. a. kirjast nähtub, et kostja ei ole keeldunud hagejale tema poolt soovitud dokumentidega tutvumist võimaldamast, vaid on palunud selleks juhatuse esimehega aeg kokku leppida (tl. 84). Apellant ei olegi väitnud, nagu oleks ta pärast nimetatud kirja saamist juhatuse esimehe poole pöördunud dokumentidega tutvumiseks aja kokkuleppimiseks ning nagu oleks nimetatu keeldunud aega kokku leppimast ja hagejale tema poolt soovitud dokumente esitamast. Apellatsioonikohtu istungil kinnitas kostjat esindanud ühistu juhatuse esimees, et hageja ei ole pärast aja kokkuleppimiseks ettepaneku saamist kordagi tema poole niisuguse taotlusega pöördunud, hageja esindaja ei osanud aga nimetada ühtki fakti, mil hageja väidetavalt siiski oleks selles küsimuses kostja poole pöördunud. Seega ei ole välistatud, et hageja on rohkem huvitatud kohtuvaidlusest, kui tegelikust dokumentidega tutvumisest.

taotlusele palub esindaja määrata apellatsioonimenetluse õigusabikuluks 2623 krooni (1400 krooni kohtulikuks arutamiseks ettevalmistamise eest ja 310 krooni kohtulikus menetluses osalemise eest, kohaldades koefitsienti 1, 3 ning lisades käibemaksu 18%). Kolleegium leiab, et taotlus on kooskõlas justiitsministri 26. jaanuari 2005. a. määrusega nr. 2 ja tuleb rahuldada. Riigi arvel õigusabi otsustati S.A.le anda enne riigi õigusabi seaduse kehtima hakkamist nimetatule hüvitamiskohustust panemata, seega ei kuulu riigi poolt õigusabile kulutatu õigusabi saaja poolt hüvitamisele.

Reet Allikvere

Kai Kullerkupp

Malle Seppik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.