2-05-17531/6 - Võlaõigus - Korteriühistuseaduse alusel osutatavate teenuste asjad - Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja - lahend.ee

Hagiavalduse kohaselt on hageja korteriühistu Põhja liige. Hageja volitatud esindaja on pikka aega üritanud tagajärjetult saada koopiaid ühistu dokumentidest. KÜ Põhja põhikirja p 3.2.4 kohaselt on ühistu liikmel õigus saada informatsiooni ühistu tegevusest ja juhatuse otsustest. Põhikirja p 4.24 kohaselt on juhatus kohustatud informeerima ühistu liikmeid juhtimisest ja esitama nende nõudel aruande. Korteriomandiseaduse § 18 lg 6 kohaselt on korteriomanikel õigus tutvuda üldkoosoleku protokollidega. Hageja palub kohustada KÜ-t Põhja esitama KÜ Põhja üldkoosolekute protokollid, juhatuse aruanded, revisjonikomisjoni aruanded ning majandustegevuse plaanid perioodil 2004-2005. Kohtuistungil 15. veebruaril 2006 täpsustab hageja, et soovib hagiavalduses nimetatud dokumentidest saada koopiaid. Hageja esitas 08. märtsil 2006 kohtule avalduse määrata KÜ Põhja juhatuse liikme T A asemele uus juhatuse liige. Kohus andis 20. märtsi 2006 määrusega hagejale tähtaja riigilõivu tasumiseks ja nõude täpsustamiseks. Teistkordselt palus kohus hagejal oma nõuet täpsustada 22. juunil 2006. Hageja täpsustas oma nõuet kirjalikus vastuses, mille kohaselt palub hageja määrata uus juhatuse liige T A asemele seoses tema võimetusega täita oma kohustusi vanuse ja vähese hariduse tõttu. Kostja seisukohad Kostja oma vastuses hagi ei tunnista. Vastuse kohaselt ei ole reguleeritud kas, millal ja mis tingimustel peab ühistu oma dokumente ja nende koopiaid väljastama. Põhikirja p 3.24 ei täpsusta informatsiooni saamise korda. Ühistu liikmel on võimalus saada informatsiooni ühistu tegevuse kohta ja kontrollida ühistu tegevust läbi revisjonikomisjoni. Kostja oma kirjalikus täpsustuses 08. märtsist 2005 selgitab, et keeldudes dokumente väljastamast on kostja lähtunud 07.09.2005 üldkoosoleku otsusega kinnitatud dokumentidega tutvumise korrast ja asjaolust, et ühistu liikmetel on võimalus tutvuda dokumentidega sissekäikudes paiknevatel teadetetahvlitel. Kohtuistungil 15. veebruaril 2006 määrab kohus esialgse õiguskaitse korras, et hageja tutvub dokumentidega 26. veebruaril 2006 kl 15.00-17.00.

dokumentidest. Hageja pöördus 29. septembril 2005 kohtusse nõudes kohustada KÜ-t Põhja esitama KÜ Põhja üldkoosolekute protokollid, juhatuse aruanded, revisjonikomisjoni aruanded ning majandustegevuse plaanid perioodil 2004-2005. Hageja täpsustas 15. veebruaril 2006, et taotleb nimetatud dokumentidest koopiate esitamist. Dokumentidega tutvumise üldregulatsiooni kehtestab võlaõigusseaduse (VÕS) § 1015, mis sätestab, et teise isiku valduses oleva dokumendiga tutvumise vastu õigustatud huvi omav isik võib valdajalt nõuda dokumendiga tutvumise lubamist, kui dokument on koostatud dokumendiga tutvuda sooviva isiku huvides või kui dokumendis on kajastatud selle isiku ja dokumendi valdaja vaheline õigussuhe või nendevahelise tehingu ettevalmistamine. Riigikohus leidis tsiviilasjas nr 3-2-1-98-06, et ühisvara valdamist, kasutamist ja käsutamist kajastavad dokumendid on koostatud ühisvara omaniku huvides VÕS § 1015 mõttes, kuna võivad olla vajalikud ühisvara omaniku õiguste teostamiseks. Kohtu arvates tuleneb sellest seisukohast ka, et kui mingi dokument võib olla vajalik korteriühistu liikme õiguste teostamiseks, siis on ühistu liikmel õigustatud huvi dokumendiga tutvumiseks VÕS § 1015 mõttes. Korteriühistus on ühistu liikme õigus saada informatsiooni reguleeritud mittetulundusühingute seaduse (MTÜS), korteriühistuseaduse (KÜS) ja korteriühistu põhikirjaga. Üldise informeerimiskohustuse sätestab MTÜS § 28 lg 5, mille kohaselt juhatus peab andma mittetulundusühingu liikmetele vajalikku teavet juhtimise kohta ja esitama nende nõudel vastava aruande, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. KÜ põhikirja p 3.2.4 sätestab, et ühistu liikmel on õigus /---/ saada informatsiooni ühistu tegevusest ja juhatuse otsustest. KÜ põhikirja p 4.24 sätestab, et juhatus on kohustatud informeerima ühistu liikmeid juhtimisest ja esitama nende nõudmisel aruande. Samas ei sätesta MTÜS § 28 ega viidatud põhikirja sätted täpsemalt millist informatsiooni juhatus peaks väljastama ja mil viisil. Seega tuleb lähtuda VÕS § 1015 sätestatud reeglist, et ühistu liikmel on õigus dokumentidega tutvuda, kui tal on selleks õigustatud huvi. Ühistu liikme vaieldamatuks õiguseks on osaleda ühistu üldkoosolekul ja vaidlustada üldkoosoleku otsuseid. KÜS § 13 lg 3 sätestab, et korteriühistu liikmel on õigus korteriühistu üldkoosoleku ebaseadusliku otsuse tühistamiseks pöörduda kohtu poole kolme kuu jooksul otsuse teadasaamise päevast arvates. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 2 sätestab, et juriidilise isiku organi otsus on tühine, kui see on tagajärjena seaduses otse sätestatud või kui otsus on vastuolus heade kommetega või kui see rikub juriidilise isiku võlausaldajate kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või kui selle vastuvõtmisel rikuti oluliselt selleks ettenähtud korda. TsÜS § 38 lg 7 sätestab, et juriidilise isiku organi otsuse tühisusele võib kohtumenetluses tugineda nii hagi kui ka vastuväite esitamisega. Otsuse tühisusele ei saa tugineda, kui otsuse alusel on tehtud kanne avalikku registrisse ja kande tegemisest on möödunud kaks aastat. Otsuse kehtetuks tunnistamise nõude esitamise aeg on 3 kuud teadasaamisest, kuid otsuse tühisusele tuginemisel üldjuhul ( v a kui selle põhjal on tehtud kanne registrisse) ajapiirangut ei ole. Tulenevalt VÕS § 1015 ja Riigikohtu lahendist tsiviilasjas nr 3-2-1-98-06 võib öelda, et kuna ühistu üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks või nende tühisusele tuginemiseks on vaja olla otsustest teadlik, siis on ühistu liikmel õigustatud huvi üldkoosoleku otsustega tutvuda. Tulenevalt TsÜS § 38 lg 2 ja lg 7 on see õigus sõltumata üldkoosoleku toimumise ajast. Korteriomandiseaduse (KOS) § 18 lg 6 sätestab, et üldkoosoleku otsused protokollitakse. /---/ Korteriomanikel on õigus protokollidega tutvuda. Kuna KOS § 18 lg 6 reguleerib korteriomanike ühisuse üldkoosolekut, mitte aga korteriühistu üldkoosolekut, siis KOS § 18 lg 6 otseselt kohaldamisele ei kuulu, küll aga kinnitab see kohtu järelduste õigsust VÕS § 1015 tõlgendamisel analoogiaargumendina. Kohus leiab, et ülalnimetatud ühistu liikme õigus tähendab õigust tutvuda üldkoosoleku protokollidega ning nende lisadega, sealhulgas majanduskava ja majandusaasta aruandega (mis koosneb raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ja revisjonikomisjoni arvamusest). KÜS §

15 lg 1 sätestab, et korteriühistu juhatus koostab ja esitab igal aastal korteriühistu liikmete üldkoosolekule kinnitamiseks korteriühistu majandustegevuse aastakava /---/. MTÜS § 36 lg-d 1-3 kohaselt pärast majandusaasta lõppu koostab juhatus raamatupidamise aastaaruande ja tegevusaruande seaduses sätestatud korras. /---/ Kui mittetulundusühingul on /---/ revisjonikomisjon, peab aruannetele lisama /---/ revisjonikomisjoni arvamuse. Majandusaasta aruande kinnitamise otsustab üldkoosolek. MTÜS § 10 lg 3 sätestab, et protokolli lahutamatuks lisaks on koosolekust osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. MTÜS § 10 lg 3 tuleneb, et üldkoosoleku protokolli lisaks on osavõtnute nimekiri koos igaühe allkirjaga. KÜS § 15 lg 1 tuleneb, et kuna üldkoosoleku otsusega kinnitatakse aasta majanduskava, siis on ka majanduskava selle üldkoosoleku protokolli lahutamatuks lisaks. MTÜS § 36 lg 1-3 tuleneb, et kuna üldkoosoleku otsusega kinnitatakse majandusaasta aruanne, siis on majandusaasta aruanne üldkoosoleku protokolli lahutamatuks lisaks. Vastavalt MTÜS § 36 lg 3 koosneb majandusaasta aruanne raamatupidamise aastaaruandest, tegevusaruandest ja revisjonikomisjoni arvamusest. Hagiavalduses on hageja palunud võimaldada tutvuda üldkoosoleku protokollidega, juhatuse aruannetega, revisjonikomisjoni aruannetega ja majandustegevuse plaanidega. Sisuliselt soovib hageja tutvuda üldkoosoleku protokollidega ning nende lisaks olevate ja MTÜS § 36 lg 3 nimetatud juhatuse tegevusaruannetega ja KÜS § 15 lg 1 nimetatud majandustegevuse aastakavadega. Kuivõrd muude ühistu dokumentidega hageja hagiavalduses tutvumist ei taotlenud, siis ei ole kohtul alust analüüsida hageja õigustatud huvi olemasolu muude dokumentide osas. Nimetatud küsimust on käsitlenud Viru Ringkonnakohus oma otsuses tsiviilasjas nr 2-03-313. II Järgnevalt analüüsib kohus, millisel viisil on korteriühistu liikmel õigus nimetatud dokumentidega tutvuda. Kohtuistungil 15. veebruaril 2006 täpsustas hageja, et soovib hagiavalduses nimetatud dokumentidest saada koopiaid. VÕS § 1015, KÜS, MTÜS ega KÜ põhikiri ei reguleeri täpsemalt, mil viisil on ühistu liikmel õigus vajalike dokumentidega tutvuda. Kohtupraktikas on asutud seisukohale, et üldjuhul ühistul kohustust koopiaid teha ei ole. Tallinna Ringkonnakohtu otsuses tsiviilasjas nr 2-03-718 nõustus kolleegium esimese astme kohtu seisukohaga, et ühistu liikmel on võimalus oma teabeõigusi realiseerida ja tutvuda vastavate majandusaasta aruannete, dokumentide, ettekirjutuste ning protokollidega, leppides selles juhatuse esimehega eelnevalt kokku. Ühistu liikme nõude väljastada talle dokumentidest koopiad jättis kohus rahuldamata, kuna teabeõigus on piisavalt tagatud võimalusega tutvuda dokumentidega nende asukohas. Käesolevas asjas on kostja nõustunud tutvustama hagejale dokumente ühistu ruumides. Kohtuistungil