Hageja: B2 Impact OÜ (registrikood 11542046), lepinguline esindaja M T Kostja: V B (isikukood xxx)
Asja läbivaatamise viis
Kirjalikus menetluses
RESOLUTSIOON
1.Rahuldada B2 Impact OÜ hagi V Bi vastu osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt V B (isikukood xxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks xxx (esialgne krediidiandja) ja kostja V Bi vahel 20.06.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenev põhivõlg 2790,80 eurot ning edasiulatuvad viivised põhinõudelt (2790,80 eurot) alates 26.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
3.Jätta menetluskulud 68% ulatuses V Bi ja 32% ulatuses B2 Impact OÜ kanda.
4.Määrata hageja B2 Impact OÜ menetluskulude rahaliseks suuruseks 510 eurot ja mõista kostjalt V B (isikukood xxx) hageja B2 Impact OÜ (registrikood 11542046) kasuks välja 68% hageja menetluskuludest ehk 346,80 eurot. Kostja V Bil rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
5.Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.
6.Toimetada kohtuotsus kostjale kätte otsuse resolutsiooni avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Edasikaebamise kord Harju Maakohus ei anna luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Ringkonnakohus võtab apellatsioonkaebuse menetlusse üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud
2-24-141871 materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Pooled võivad esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.B2 Impact OÜ esitas 19.11.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse võlgnikult 4238,35 euro saamiseks. Kohus tegi 21.11.2024 võlgnikule makseettepaneku, mida ei õnnestunud mõistliku aja jooksul kätte toimetada. Pärnu Maakohus andis 10.01.2025 määrusega asja üle Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale menetluse jätkamiseks hagimenetluses.
2.Hageja esitas 31.01.2025 Harju Maakohtule hagi V Bi vastu võlgnevuse nõudes.
3.Vastavalt 31.01.2025 hagiavaldusele nõuab hageja kostjalt xxx, esialgne krediidiandja) ja kostja V Bi vahel 20.06.2023 sõlmitud krediidilepingust tulenevat põhivõlgnevust 3299,55 eurot, intresse 453,69 eurot, sissenõutavaks muutunud viiviseid 314,46 eurot ning võla sissenõudekulu 35 eurot.
4.Kostja ja xxx, esialgne krediidiandja) sõlmisid 20.06.2023 krediidilepingu krediidilimiidiga 2500 eurot. Krediidi kulukuse määr oli 45,93% aastas: krediidilimiit 2500 eurot, intressimäär 38,40% aastas, viivisemäär 38,40% aastas. Pooled sõlmisid 05.11.2023 lepingu lisa laenulimiidi suurendamiseks ja uueks limiidiks kehtestati 3300 eurot. Muus osas Pooled lepingut ei muutnud.
5.Kostja sai perioodil 20.06.2023 kuni 14.12.2023 krediiti kokku 3618 eurot.
6.Lepingu põhitingimustest tulenevalt kohustus kostja tagastama laenu igakuiselt krediidiandja poolt edastatud arvete alusel. Arved väljastatakse läbi iseteeninduskeskkonna 15 päeva pärast algse laenu väljamaksmist laenuandaja poolt. Lepingu üldtingimuste p 10.2 tulenevalt näidatakse arvel miinimumsumma, laen, teenustasu, tähtpäev ja muud kliendi poolt lepingu alusel maksmisele kuuluvad summad, sealhulgas viivis. Miinimumsumma moodustab: a) 5% laenuvõtja poolt laenuandjale võlgnetavast summast (laenust ja teenustasust) või b) 10 eurot, sõltuvalt sellest kumb on suurem; tingimusel et kui kogu laenusumma koos teenustasudega on väiksem kui b), loetakse miinimumsummaks kogu laenusumma koos kohaldavate tasudega. Ebapiisavate maksesummade korral on tagasimaksete jaotumise järjekord järgmine: a) maksmisele kuuluvate summade sissenõudmiskulud; b) laen; c) intress; d) leppetrahvid, teenustasu ja muud kliendi poolt võlgnetavad summad (üldtingimuste p 10.6.).
7.Kostja poolt on lepingu katteks tagasimakseid tehtud kokku 827,20 eurot, millest põhiosa katteks arvestati 318,45 eurot, intressi katteks 428,51 eurot ja kulude katteks 80,24 eurot.
2
2-24-141871
8.Hageja on hagiavalduses selgitanud, et kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu edastas krediidiandja kostjale meeldetuletuse lepingu lõpetamisest kostja konto kaudu. Kostja oli võlgnevuses kolme järjestikuse osamaksega, s.o 21.01.2024 (171,91 eurot), 21.02.2024 (177,54 eurot), 21.03.2024 (180,07 eurot) ning 21.04.2024 (185,10 eurot) maksega. Esialgne võlausaldaja luges 20.04.2024 seisuga lepingu ülesöelduks. Kostjale edastatud teatises märkis krediidiandja, et juhul, kui kostja võlgnevust ei tasu, öeldakse kostjaga sõlmitud leping üles ning leping lõppeb 15. päeval ning lepingu lõppemisel muutub kogu võlgnevus sissenõutavaks. Kuivõrd kostja minimaalset tagasimakset tähtaegselt ei tasunud lõppeski leping 20.04.2024 ning kostja kohustub tasuma kogu olemasoleva võlgnevuse.
9.xxx (endine xxx, esialgne krediidiandja) loovutas 03.05.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ).
10.Hagiavalduse kohaselt on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:
10.1.põhivõlg 3299,55 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 3618 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 318,45 eurot;
10.2.intressid 453,69 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 3299,55 eurot intressimääraga 38,40% aastas perioodi 12.12.2023 kuni 20.04.2024 eest;
10.3.sissenõutavaks muutunud viivised 314,46 eurot (põhivõlgnevuselt 3299,55 eurot alates 21.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 31.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses viivisemääras;
10.4.edasiulatuvad viivised põhinõudelt 3299,55 eurot alates 01.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras;
10.5.võla sissenõudmiskulud 35 eurot VÕS § 113 2 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 03.05.2024 kiri 25 eurot; 16.05.2024 kiri 5 eurot; 30.05.2024 kiri 5 eurot.
11.Hagiavalduse kohaselt on 20.06.2023 sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1200 eurot ja kulutused 300 eurot), rahvastikuregistris, maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Lisaks lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kostjaga läbiviidud telefoninõustamisest. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad. Hageja esitas ühes hagiavaldusega ümberarvutuse, milles palub juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2790,80 eurot (väljastatud krediit 3618 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 827,20eurot), intress seadusjärgses määras summas 52,26 eurot, viivis seadusjärgses määras summas 314,46 eurot ja võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot.
12.Hageja selgitab 17.02.2025 esitatud vastuses, et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest. Arvestades, et kostjale tehti viimane krediidi 3
2-24-141871 väljamakse 14.12.2023, oleks tagasimaksete periood 2024. aasta jaanuar kuni 2024. aasta detsember. Kostja viimane tagasimakse pärast krediidi saamist oli 20.02.2024 summas 50 eurot. Seega enne lepingu ülesütlemist, s.o 20.04.2024, oli kostja viivituses vähemalt kahe üksteisele järgneva tagasimaksega ja osaliselt kahe osamakse tasumisega, mistõttu eeldused lepingu ülesütlemiseks on täidetud. Kostja ei ole krediiti tagastanud ka hiljem, mistõttu hageja nõue on muutunud sissenõutavaks. Seega juhul, kui kohus tuvastab, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, palub hageja mõista kostjalt välja põhivõlgnevus 2790,80 eurot (väljastatud krediit 3618 eurot, millest on maha arvestatud kõik tagasimaksed 827,20 eurot), intress seadusjärgses määras 44,20 eurot (põhinõudelt 2790,80 eurot perioodi 12.12.2023 kuni 20.04.2024 eest), viivis seadusjärgses määras 280,47 eurot (põhinõudelt 2790,80 eurot perioodi 21.04.2024 kuni 17.02.2025 eest) ja võla sissenõudmisega seotud kulud 35 eurot.
13.Kostjale V B on hagimaterjalid kätte toimetatud avaldamisega Ametlikes Teadaannetes 06.03.2025, kuid kostja tähtaegselt (s.o 20.03.2025) oma vastust esitanud ei ole.
KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
14.Kohus asub seisukohale, et hagi on osaliselt põhjendatud põhivõlgnevuse, seadusjärgse viivise, sissenõudekulude nõude ja seadusjärgse edasiulatuva viivise osas. Kohus põhjendab otsust järgmiselt.
15.Kohus tuvastab, et kostja V B ja xxx (endine xx, esialgne krediidiandja) sõlmisid 20.06.2023 krediidilepingu krediidilimiidiga 2500 eurot (dtl 40 jj) ja kostja sai perioodil 20.06.2023 kuni 14.12.2023 krediiti kokku 3618 eurot (dtl 56-62) ning tegi tagasimakseid kokku 827,20 eurot (dtl 63). Kostja ja xxx vahel sõlmitud leping on tarbijakrediidileping. Kohus tuvastab, et xxx (endine xxx, esialgne krediidiandja) loovutas 03.05.2024 kostja vastase nõude B2 Impact OÜ-le (endine OK Incure OÜ) (dtl 68).
16.Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel kohaldub lisaks siseriiklikule õigusele Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv nr 2008/48. Kohus lähtub asja lahendamisel lisaks siseriiklikule õigusele sellest direktiivist ja asjakohastes Euroopa Kohtu lahendites väljendatud põhimõtetest. See tähendab, et kohus hindab omal algatusel, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei pea tarbija selleks esitama menetluses vastuväidet ega seda sisustama (Euroopa Kohtu 05. märtsi 2020 otsus asjas nr C-679/18, p-d 20-23).
17.TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Nimetatud sätte lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited.
18.VÕS § 4034 lg 2 kohaselt peab krediidiandja toimima tarbija krediidivõimelisuse hindamisel nõuetekohase hoolsusega. Tarbija krediidivõimelisuse hindamisel peab krediidiandja arvesse võtma kõik talle teadaolevad asjaolud, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta lepingus kokkulepitud tingimustel, sealhulgas tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teised varalised kohustused, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju.
19.Kohus hindab esmalt, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Hageja on selgitanud, et krediidiandja hindas kostja krediidivõimelisust kostja laenutaotluses, avalikes registrites ja kostja kontoväljavõttes esitatud andmete alusel. 4
2-24-141871
20.Riigikohus on otsuses 2-21-13098 selgitanud, et krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (VÕS § 4034 lg 2 teine lause). Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 p-des 1-7 ja lg 3 pdes 1-3 (ka VÕS § 403 4 lg 2 kolmas lause). Samuti selgitas Riigikohus, et kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt.
21.Riigikohtu juhiste kohaselt tuleb üldjuhul krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.
22.Hagiavalduse kohaselt on 20.06.2023 sõlmitud krediidilepingu puhul kostja krediidivõimelisuse hindamisel lähtunud kostja laenutaotluses (igakuised sissetulekud 1200 eurot ja kulutused 300 eurot), rahvastikuregistris, maksehäireregistris (kehtivad maksehäired puudusid) ning kontoväljavõttes avaldatud andmetest. Lisaks lähtus krediidiandja krediidivõimelisuse hindamisel kostjaga läbiviidud telefoninõustamisest. Laenuandja jõudis eeltoodud andmete alusel järeldusele, et kostja on krediidivõimeline. Samuti on krediidiandja selgitanud kostjale lepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult kostjale (leping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Kostja on allkirjastanud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on talle arusaadavad.
23.Kohtu hinnangul ei ole hagiavalduses esitatud andmed piisavad veendumaks, et vastutustundliku laenamise põhimõte on järgitud ning et krediidiandja oleks veendunud kostja krediidivõimelisuses. Hageja on esitanud kostja pangakonto väljavõtte. Kostja pangakonto väljavõttest nähtub, et kostja keskmiseks kuusissetulekuks oli ca 1200 eurot. Samas on hageja esitanud kohtule kostja pangakonto väljavõtte perioodi 08.08.2023 kuni 04.11.2023. Vastavalt hagiavaldusele (dtl 29) ja lepingule (dtl 40 jj) sõlmiti laenuleping 20.06.2023 ning krediidilimiidi suurendamine toimus 05.11.2023. Seega ei ole krediidiandja kogunud kostja kontoväljavõtet ja kontrollinud kostja võimalikke kohustusi enne krediidilepingu sõlmimist, s.o enne 20.06.2023. Samuti selgub kohtule esitatud kostja pangakonto väljavõttest (dtl 80, 83, 87), et kostjal oli enne krediidilimiidi suurendamist ka teised laenukohustused endise xxx (kuumaksed ca 130 eurot) ja Bondora AS (kuumaksed ca 375 eurot) ees, kusjuures xxx laenumaksed on konto analüüsis loetud toidukuludeks, mitte kohustuseks krediidiandja ees. Eeltoodud andmete alusel ei saanud krediidiandja tekkida veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
24.Lisaks ei ole krediidiandja tõendanud, et muu teave oli kostja krediidivõimelisuse hindamiseks piisav. Kohus selgitab, et kostja laenutaotluses esitatud ja avalikes registrites avaldatud andmetest lähtumine ning maksehäirete puudumise kontrollimine pole piisav veendumaks tarbija krediidivõimelisuses. Asjaolu, et tarbijal ei ole maksehäireid, ei anna krediidiandjale mistahes teavet tarbija kohustuste kogusumma kohta. Samuti ei tulene asjaolust, et kuumakse on sissetulekuga võrreldes väike, et tarbija on krediidivõimeline. Tarbijal võib olla suures mahus väikeste kuumaksetega kohustusi, millised kogumis ei ole tarbijale enam jõukohased, mistõttu ei tohi sellisele tarbijale väljastada ka järgmist väikese kuumaksega krediiti. Krediidiandja sisereeglitega ei saa eirata seadusest tulenevat kohustust. 5
2-24-141871 Arvestades eeltoodut, ei saanud kohtu hinnangul krediidiandjal tekkida esitatud andmete alusel VÕS § 4034 lg 6 tähenduses veendumust, et kostja on krediidivõimeline.
25.VÕS § 4034 lg 13 kohaselt on vastutustundliku laenamise järgimiseks vajalike kohustuste täitmise tõendamiskoormis krediidiandjal, kohtumenetluses hagejal. Hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud. Seega, kuivõrd hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud, loeb kohus, et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
26.Kohus tuvastas eelnevalt (kohtuotsuse punktis 23-25), et hageja ei ole tõendanud, et krediidiandja oleks vastutustundliku laenamise põhimõtet järginud ning et krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud.
27.VÕS § 4034 lg 7 sätestab, et kui krediidiandja rikub sama paragrahvi lõikes 6 sätestatut, loetakse tarbijakrediidilepingu intressimääraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast. Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. 28. Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt põhivõlga 3299,55 eurot, kuivõrd kostja sai krediiti kokku 3618 eurot ning kostja tegi tagasimakseid põhiosa katteks lepingu kehtivuse ajal 318,45 eurot.
29.Hageja ümberarvutuse (dtl 106-107) kohaselt on hageja põhivõlgnevuse nõue kostja vastu 2790,80 eurot (3618-827,20).
30.Hageja on tõendanud, et kostjale on väljastatud krediiti kokku 3618 eurot (dtl 56-62) ja et kostja on teinud tagasimakseid kokku 827,20 euro (dtl 63) ulatuses.
31.Kohus tuvastab järgmisena, kas arvestades tagasimaksete uuesti määramist, on krediidiandja krediidilepingu kehtivalt üles öelnud.
32.Hageja selgitab (dtl 106), et krediidilepingu puhul on tegemist laenutootega, millel puudub tagasimaksegraafik. Hageja leiab, et nõude ümberarvestamisel saab siiski aluseks võtta krediidi kulukuse määra arvestuskäigu, mille kohaselt tuli kasutusse võetud krediit maksta tagasi 12 võrdse tagasimaksena võrdsete ajavahemike järel alates kuu aja möödumisest krediidi kasutusse võtmisest.
33.Kostja laenulepingust tulenevaid kohustusi nõuetekohaselt ei täitnud. Kostjale tehti viimane krediidi väljamakse 14.12.2023, mis tähendab, et tagasimakse periood oleks alanud 2024. aasta jaanuaris igakuiste võrdsete maksetega (3618/12=301,50 eurot) ning viimane tähtaeg krediidi tagastamiseks oleks sel juhul 12 kuud hiljem, st 2024. aasta detsember. Kostja on peale viimast krediidi väljamakset teinud tagasimakseid kokku 50 eurot, kokku on tagasimakseid tehtud 827,20 eurot. Seega on kostjal täielikult tasutud 2024. aasta jaanuari (301,50 eurot) ja veebruari (301,50 eurot) osamaksed ning osaliselt 2024. märtsi osamakse (224,20 eurot). Krediidilepingu ülesütlemise seisuga, s.o 20.04.2024, oli kostja viivituses osaliselt märtsi osamaksega (77,30 eurot).
34.Kohus tuvastab, et kostja ei olnud hoiatuse saatmise seisuga viivituses kolme põhiosa tagasimaksega, mistõttu ei olnud kostja rikkunud oma krediidiandjaga sõlmitud lepingust tulenevaid kohustusi. Järelikult ei ole täidetud laenulepingu erakorralise ülesütlemise eeldus VÕS § 416 lg 1 järgi ehk tarbijapoolne viivitus vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega. Seega ei olnud krediidiandjal alust lepingut 20.04.2024 üles öelda ning leping kehtib.
35.TsMS § 5 lg 1 alusel hagi menetletakse poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Hageja 17.02.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja 6
2-24-141871 põhivõlgnevus 2790,80 eurot (väljastatud krediit 3618 eurot, millest maha arvestatud kõik laekumised 827,20 eurot) juhuks, kui kohus loeb krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunuks. Kohus tuvastas, et lepingu ülesütlemine ei kehti. Samas kohtuotsuse tegemise seisuga on muutunud sissenõutavaks kõik osamaksed alates 2024 märtsist (mil kostja võlgnevuseks oli osamakse 77,30 eurot) kuni 2024 detsembrini osamaksed (2713,50 eurot (9x301,50)) – kokku 2790,80 eurot. Kohtu hinnangul on hageja ümberarvutatud põhinõue 2790,80 eurot põhjendatud. Seega kohus rahuldab põhinõude osaliselt 2790,80 euro ulatuses ja jätab põhinõude 508,75 euro (3299,55-2790,80) ulatuses rahuldamata.
36.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja kostjalt ka intresse 453,69 eurot, s.o põhivõlgnevuselt 3299,55 eurot intressimääraga 38,40% aastas perioodi 12.12.2023 kuni 20.04.2024 eest. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 4034 lg 7 kohaselt lepingujärgne intressimäär juhul, kui see on seadusjärgsest intressimäärast kõrgem. Seadusjärgne intressimäär oli 4% alates 01.07.2023 ja 4,5% alates 01.01.2024, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Hageja 17.02.2025 ümberarvutuse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja intress seadusjärgses määras 44,20 eurot (põhinõudelt 2790,80 eurot perioodi 12.12.2023 kuni 20.04.2024 eest). Juhuks, kui krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, on hageja esitanud seadusjärgses määras intressinõude kuni lepingu ülesütlemiseni. Kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemine on toimetu. Muud intressinõuet ei ole hageja esitanud. Seega kohus jätab intressinõude rahuldamata.
37.Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt välja sissenõutavaks muutunud viivised 314,46 eurot põhinõudelt 3299,55 eurot viivised alates 21.04.2024 (lepingu ülesütlemisele järgnev päev) kuni 31.01.2025 (hagiavalduse esitamise päev) seadusjärgses määras. Viivis on arvestatud hagiavalduse esitamiseni ehk kuni 31.01.2025. Hageja on hagiavalduses toodud ümberarvutuses esitanud viivisenõude 314,46 eurot. Kuivõrd kohus tuvastas, et algne krediidiandja rikkus vastutustundliku laenamise põhimõtet, ei kehti VÕS § 403 4 lg 7 kohaselt lepingujärgne viivisemäär juhul, kui see on seadusjärgsest viivisemäärast kõrgem. Seadusjärgne viivisemäär on 12,5% alates 01.01.2024, 12,25% alates 01.07.2024 ja 11,15% alates 01.01.2025, mistõttu on lepingujärgne määr seadusjärgsest kõrgem ning hageja nõuet lepingujärgses määras rahuldada ei saa. Juhuks, kui krediidiandja on vastutustundliku laenamise põhimõtet rikkunud, on hageja esitanud seadusjärgses määras viivisenõude perioodi 21.04.2024 kuni 17.02.2025 eest. Kohus on tuvastanud, et lepingu ülesütlemine on toimetu. Hageja ei ole esitanud viivisearvestust vastavalt tagasimaksete uuesti määramisele, arvestades osamaksete sissenõutavaks muutumist. Seega pole viivisenõue selge ja kohus jätab viivisenõude rahuldamata.
38.Hagiavalduse kohaselt nõuab hageja edasiulatuvaid viiviseid põhinõudelt 3299,55 eurot alates 01.02.2025 VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses viivisemääras. Kohtu hinnangul on edasiulatuva viivise nõue põhjendatud ümberarvutatud põhinõudelt (2790,80 eurot) alates kohtuotsuse tegemisest 26.03.2025 kuni põhivõlgnevuse tasumiseni seadusjärgses ehk VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
39.Hageja nõuab hagiavalduse kohaselt võla sissenõudmiskulude hüvitamist 35 eurot VÕS § 1132 lg 2 p 3 alusel järgmiste kostjale saadetud kirjade eest: 03.05.2024 kiri 25 eurot; 16.05.2024 kiri 5 eurot; 30.05.2024 kiri 5 eurot. VÕS § 113 2 lg 2 kohaselt pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist. Hageja sissenõudmiskulude nõue ei ole põhjendatud, sest kohus on tuvastanud, et leping ei ole kehtivalt üles öeldud, seega ei ole leping lõppenud. 7
2-24-141871
40..Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
41.Kohus määrab vastavalt asja lahendamise tulemusele kindlaks menetluskulude jaotuse. TsMS § 173 lg 1 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
42.Hageja nõuete kogusummaks oli 4102,70 eurot (3299,55+453,69+314,46+35). Kohus rahuldas hageja ümberarvutatud põhinõude 2790,80 eurot ehk ca 68% ulatuses, mistõttu kohus jätab menetluskulud 68% ulatuses kostja ja 32% ulatuses hageja kanda.
43.Hageja on ühes hagiavaldusega kohtule esitanud menetluskulude nimekirja, millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot ning maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot.
44.Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 lg-d 1 ja 2 ning § 139 lg 2), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga. Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada hagiavalduselt tasutud riigilõiv kogusummas 490 eurot.
45.Hageja palub mõista kostjalt välja maksekäsu kiiremenetluse kulud summas 20 eurot. Kooskõlas TsMS§ 144 punktiga 1 on maksekäsu kiirmenetluse kulud kohtuvälised kulud. Vastavalt TsMS § 172 lõikele 9 kannab maksekäsu kiirmenetluse kulud maksekäsu tegemise korral võlgnik, muul juhul avaldaja, kui seadusest ei tulene teisiti. Muus osas kohaldatakse hagimenetluses menetluskulude kohta sätestatut. Asja edasisel lahendamisel hagimenetluses arvatakse maksekäsu kiirmenetluse kulud hagimenetluse kulude hulka (TsMS § 172 lg 9). See tähendab, et need kulud kannab § 162 lg 1 järgi pool, kelle kahjuks asi lõppkokkuvõttes lahendatakse. Hageja ei saa ka hagi rahuldamisel nõuda kostjalt oma maksekäsu kiirmenetluse kulude hüvitamist kommenteeritava paragrahvi esimeses lauses sätestatust suuremas ulatuses, st saab nõuda riigilõivu hüvitamist ja 20 euro menetluskulude hüvitise maksmist (§ 4842 teine lause). Kuivõrd kohus rahuldab hagi, on käesoleval juhul põhjendatud mõista TsMS § 4842 alusel kostjalt hageja kasuks välja ka maksekäsu kiirmenetluse menetluskulude katteks 20 eurot.
46.Kokku on kohtu hinnangul hageja põhjendatud menetluskulu 510 eurot (490+20). Eeltoodust tulenevalt tuleb kostjalt hageja kasuks menetluskuludena välja mõista 68% hageja menetluskuludest ehk 346,80 eurot.
47.Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud ja kostjal menetluskulude tekkimist ei nähtu ka toimikust. 48. Kohus märgib hageja taotlusel lahendisse, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb kostjal tasuda alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).
49.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178 lg 4). Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine 8
2-24-141871
50.Kostjale on hagiavaldus ja menetlusse võtmise määrus kätte toimetatud väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu 06.03.2025, kuivõrd hagimaterjalide kättetoimetamine avaliku etoimiku ja eposti ei ole õnnestunud. Kostja faktiline elukoht on teadmata. Kohtuotsuse tegemise ajaks ei ole asjaolud muutunud, kostja menetluses ei osale ning läbi proovimata kontaktandmed puuduvad. Maakohus on seisukohal, et TsMS § 317 lg 1 p 1 eelduste uuesti kontrollimine oleks tulemusteta ning toimetab kohtuotsuse kostjale kätte otsuse väljavõtte avaldamisega väljaandes Ametlikud Teadaanded. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 kohaselt avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel otsuse resolutsiooni avaldamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded. /allkirjastatud digitaalselt/ Anna Liiv kohtunik
9
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonüümitud. Andmed on informatiivsed.