Tagaseljaotsus Kohus
Harju Maakohus
Kohtukoosseis
kohtunik Küllike Johannson
Otsuse tegemise aeg ja koht
Tsiviilasja number
2-05-20045 (endine nr 2/28-25900/05)
Tsiviilasi
EAShagi A-VK väljamõistmiseks
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja - EAS(registrikood XXX, asukoht XXX)
vastu
2267,77
krooni
Hageja esindaja – Marek Aunver Kostja - A-VK(isikukood XXX elukoht XXX)
Menetluse käik Kohtule 15.11.2005 esitatud hagiavalduses taotleb hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 2267,77 krooni, millest põhivõlgnevus on 2022,10 krooni ja viivis 245,67 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 280 krooni. Kohus saatis kostjale hagimaterjalid aadressile XXX, Tallinn ja kohustas kostjat andma kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku §-s 167 sätestatuga asjas kirjalik vastus hiljemalt
21.12.2005.a. Kohus loeb materjalid kostjale kätte toimetatuks vastavalt TsMS § 322 lg-le 1, mille kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kostja ei ole hagile kohtu poolt määratud tähtaja jooksul vastanud. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuna kostja vaatamata kohtu nõudmistele hagiavaldusele tähtaegselt ei vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks mitteesitamise korral, on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lõikes 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Vastavalt TsMS § 468 lg 1 p-le 2 tunnistab kohus tagaseljaotsuse omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on enne 01.07.2002 kehtinud tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. Vastavalt TsK § 190 lg 1 võib kohustise täitmist tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega) ja vastavalt TsK §191 lg 1 loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) lepinguga kindlaksmääratud rahasummat, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise korral. Eeltoodu alusel leiab kohus, et hageja nõue on õiguslikult põhjendatud ja hagi tuleb rahuldada. Kooskõlas tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele kuni 31.12.2005 kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Juhindudes kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS § 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud välja mõista kostjalt. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 280 krooni, mille hageja tasus hagi esitamisel riigituludesse.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.