Võlaõigus › Võõrandamislepingud

2-16-13478 eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõue Ahti Kallikorm (hageja) ning Wiking Window AS (kostja) vahel sõlmiti 16.07.2014 müügileping nr x (I kd tl 6), mille alusel kostja müüs hagejale lepingu lisas 1 spetsifitseeritud aknad (tooted) koos paigaldusega hageja eramusse aadressil xxxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxxx, xxxxxxxxx. Vastavalt lepingule oli akende paigaldustähtaeg planeeritud 29.08.– 05.09.2014 või hiljemalt sellele järgneval nädalal, kuid hagejast sõltumatutel põhjustel esines paigalduse tähtajas viivitus ning tegelikult alustati akenda paigaldamist hageja eramusse 27.10.2014. Lepingu lisa 1 (I kd tl 7-19) kohaselt ostis hageja tooted koos paigaldusega, mis sisaldas „mõõtude võtmist, transporti objektile, vanade akende demontaaži ja utiliseerimist, uute akende paigaldamist, loodimist ja tihendamist.“ Kostja paigaldas aknad hageja eramusse oktoobri lõpus ja novembris 2014. Hageja avastas 2015 märtsis, kui toimus akende pesemine, osadel paigaldatud akendel defektid: tugevad kriimustused aknapindadel. Kuna akende paigaldamine jäi sesoonselt hämarasse aega ning hageja sel ajal eramus ei elanud, jäi akende paigaldamise ajal kriimustuste olemasolu hagejale märkamata. Kui hageja sai teadlikuks aknapindadel esinevatest defektidest pöördus hageja kõigepealt telefoni teel kostja poole ning kostja aknapaigaldaja käis 10.03.2015 hageja eramu juures kahjustustega tutvumas, seejärel käisid 10.04.2015 hageja juures kostja eksperdid ja lubasid anda teada oma otsusest. 2015 aprilli lõpus pöördus hageja kostja müügiesindaja KP poole, kes lubas defektsete akende küsimust müügidirektoriga arutada. Vastuseks teatas kostja esindaja hagejale 23.04.2015 saadetud e-kirjas, et kostja nõuet ei tunnista ning on seisukohal, et tegemist on ehitamise või puhastustööde käigus rikutud klaasidega, mis ei kuulu garantiikorras vahetamisele (I kd tl 23). Kostja poolt 23.04.2015 saadetud ekirja vastuseks saatis hageja oma selgitused ja taotlused kostjale e-kirja teel 27.04.2015 (I kd tl 24-25), millele kostja ei vastanud. Hageja selgitas nimetatud e-kirjas kostjale, et ei käsitle klaasidel avastatud kriimustusi garantiijuhtumina, mille kohta kostja oli selgitanud, et klaasid ei kuulu garantii korras vahetamisele. Hageja selgitas, et tema hinnangul on aknal esinevate kriimustuste näol tegemist lepingutingimustele mittevastavusega, mis esines lepingu esemel juba hagejale üleandmisel ja mille eest vastutab seetõttu kostja. Ühtlasi palus hageja kostjal leping nõuetekohaselt täita: defektsed klaaspaketid välja vahetada või selle võimatuse korral asendada aknad koos lengidega (raamidega). Hagiavalduse kohaselt võis hageja hinnangul klaaspakettide kahjustus aset leida nii paigaldamisel kui ka transportimise käigus, mille korraldas kostja. Kahjustus võis tekkida transportimisel, kui klaaspaketid ei olnud transpordiks pakitud kahjustuste vältimiseks ja klaaspinna kaitseks vajalikul viisil, mille tõttu pori ja väikesed kivid sattusid klaasipinnale ja transportimisel tavapärase rappumise käigus kriipisid klaasidele kriimustusjäljed; võimalik, et klaaspinnad kahjustusid ka paigaldamise käigus. Hageja eeldas, et tema eramusse paigaldatavad klaaspaketid vastavad tavapärasele kvaliteedile, millele uued klaaspinnad tavapäraselt vastavad, eelkõige eeldas hageja, et uued, kirkast klaasist aknad on hea läbipaistvusega ning neil ei esine kulumis- ega kriipimisjälgi. Kuna hageja oli tellinud klaaspakettide vahetuse koos paigaldusega, sai hageja sõlmitud müügilepingu üldtingimuste p-le 5.9 (I kd tl 27-28) toetudes eeldada, et igasugune kahjustus, mis akendel ilmneb transportimise/paigaldamise käigus, on kostja riisikol ning vastava puuduse peab kõrvaldama kostja. Eeltoodust tulenevalt palub hageja hagi rahuldada ja kohustada Viking Window AS-i täitma sõlmitud müügilepingut ning vahetama oma kulul välja hageja eramus xxxxxxxxxxxx xx, xxxxxxxxxx, xxxxxxxx paiknevad ja lepingu lisas 1 positsioonidel 7, 9 ja 20 nimetatud klaaspaketid või ainult klaaspakettide väljavahetamise võimatuse korral taotleb hageja kostjalt alternatiivselt lepingu lisas 1 positsioonidel 7, 9 ja 20 nimetatud akende asendamist koos lengidega lepingu lisas 1 tooduga identsete akende vastu. Lisaks palub hageja menetluskulud jätta kostja kanda.

2-16-13478 Kostja vastuväited Kostja vaidleb hageja seisukohtadele vastu. Aknad olid hagejale üleandmisel defektideta, hageja ei ole oma esitatud hagiavalduses esitanud mistahes tõendeid kinnitamaks vastupidist. Kostja leiab, et esinenud puudused on oma olemuselt sellised, mida hageja oleks toodete vastuvõtmisel ilmselgelt märganud. Klaasidel on nähtavad tugevad hõõrdumisjäljed ning seda mitte klaaside ääres, vaid alal, kust need hakkavad kindlasti silma. Hageja väide, et ta ei saanud märgata puudusi akende üleandmisel, kuna aknad paigaldati hämaral ajal ning hageja sel ajal elamus ei elanud, on paljasõnaline ja ebaveenev. Esiteks ei takista selliste puuduste märkamist kindlasti hämar aeg nagu on nähtav ka kostja vastuse lisaks nr 1 olevalt fotolt (I kd tl 94), kus pilt on tehtud justnimelt tumedal taustal. Teiseks on ebausutav, et hageja allkirjastas akende üleandmise-vastuvõtmise akti (I kd tl 97) ilma, et ta oleks aknaid tegelikult üle vaadanud, millisel juhul ei oleks jäänud puudused märkamata. Juhul kui hageja väidab siiski, et ta ei teostanud ülevaatust, on ta rikkunud müügilepingu üldtingimuste p-i 4.6 (I kd tl 27-28), mis kohustas teda vastavaks ülevaatuseks. Lisaks leiab kostja, et antud juhul on puudused sellised, et kõiki asjaolusid arvestades ei saanud kostja neid kuidagi kaasa tuua ning sellised puudused ei saanud tekkida kostja tootmisprotsessis ning kostja ei teostanud objektil ka töid, mis oleks võinud vastavad defektid kaasa tuua. Kokkuvõtvalt on selge, et juhul, kui hageja etteheidetavad puudused oleksid akende hagejale üleandmisel esinenud, siis neid oleks ka märgatud ja sellekohane märge üleandmisel tehtud. Kuna seda ei tehtud, siis hageja ei saa tugineda VÕS § 218 lg 2 kohasele eeldusele. Lisaks on defektid olemuselt sellised, et asjaolusid arvestades pole võimalik väita, et need tekitas kostja. Hageja peab oma väiteid tõendama, mida seni ei ole tehtud, mistõttu tuleb hagi jätta rahuldamata. Kostja leiab, et klaasid said kahjustada hageja tellitud ehitustööde teostamise käigus, kahjustused on selgelt tekkinud tulenevalt akende puhastamisest ning ei saa olla tekkinud akende transportimisel. Aknad tarnitakse klientidele alati puhtana. See nähtub ka hagi lisaks nr 1 oleva müüdavate toodete spetsifikatsiooni eelviimaselt leheküljelt (I kd tl 18), kus on märgitud, et „Tooted alusel on määrdumise kaitseks kaetud kilega.“. Klaasid olid objektile saabudes seega puhtad ega vajanud puhastamist. Kostja töölistel ei saanud puhastamisvajadust tekkida ka seonduvalt paigaldustöödega, kuna paigaldustööd hõlmasid üksnes akende vastavate klambritega seina külge monteerimist ja vahede montaaživahuga täitmist. Seega ei saanud kostja töötajad akendel esinevaid kahjustusi kaasa tuua puhastamisvajaduse tõttu. Kuna kostja töötajad kasutavad akende paigaldamisel üksnes mõnda üksikut tööriista ega teinud akende läheduses muid kõrvalisi töid, siis on ka välistatud, et nad oleksid võinud aknaid kogemata mõne tööriistaga kriipida. Hoones, kuhu aknad paigaldati, toimusid akende paigaldamise ajal hageja tellitud ehitustööd. Ehitustööd hõlmasid muuhulgas aknapalede krohvimist ja viimistlemist ning ilmselt ka akende ümbruses muude tööde tegemist ja erinevate pikemate või lühemate materjalidega ja tööriistadega tubades ringiliikumist. Kui akende ümber tehti segu ja pahtli kasutamist eeldavaid töid, siis on väga võimalik, et materjali sattus ka akendele, mida püüti hageja tööliste poolt kas oskamatult või liiga hilja puhastada, mistõttu tekkisid akendel eelnimetatud defektid. Kokkuvõtvalt, arvestades, et hoones toimusid peale kostja poolt akende paigaldamist ehitustööd, mis hõlmasid ka krohvimis- ja viimistlustöid ning muid töid akende vahetus ümbruses, kahjustused vastavad sellele, nagu oleks klaasilt püütud eemaldada peenosiseid sisaldavat materjali ning pole tõendatud, et klaasid oleks tööde kestel olnud nõuetekohaselt kinni kaetud, on eeldatav, et kahjustused tekitati hageja tööliste poolt. Et kahjustused oleksid tekkinud kostja töötajatest tulenevalt, on eluliselt mitteusutav. Eeltoodust tulenevalt leiab kostja, et hageja hagi tuleb jätta rahuldamata, kostja menetluskulud tuleb välja mõista hagejalt ja hageja menetluskulud tuleb jätta tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2-16-13478

2-16-13478 puuduse olemasolu ning selle ilmnemise ajahetke. Müüja, kes soovib tema vastu esitatud hagi rahuldamist vältida, peab tõendama, et puudus on tekkinud tarbija enda tegevuse tagajärjel (nt asja mittenõuetekohase kasutamise tagajärjel).

2-16-13478 Tunnistaja hinnangul oleks ta paigalduse käigus hageja viidatud defekte näinud, kuna need asuvad täpselt näokõrgusel ning vigastused on sellised, mida ei saanud akende üleandmisel mitte märgata. A.P ütluste kohaselt ei kasutanud nad akende paigaldamisel muid tööriistu peale käsisae ning samuti ei kasutanud nad erinevaid segusid ega pahtleid. Paigaldamise käigus oli A.P see, kes kõik aknad vahutas, mistõttu oleks ta akendel esinevaid defekte kindlasti märganud. Akende ja tööde üleandmisevastuvõtmise akti käis hageja elamus allkirjastamas A.P ning selle käigus vaadati kõik paigaldatud aknad koos hagejaga üle ning tema hinnangul oleks pidanud ka viidatud defektid olema sellisel juhul näha, kuna tegemist on selliste kahjustustega, mis ei saa märkamata jääda isegi omamata vastavaid erialateadmisi.

2-16-13478 menetlusosaline nimetatud kuludele vastu ei vaidle, võib kohus piirduda selle kontrollimisega, et lepingulise esindaja kulud ei oleks suuremad TsMS § 175 lõike 4 alusel Vabariigi Valitsuse määrusega kehtestatud piirmäärast. Samas on Riigikohus 26.06.2014 määrusega nr 3-2-1-153-13 tunnistanud põhiseadusega vastuolus olevaks ning kehtetuks nii TsMS § 175 lg 4 kui Vabariigi Valitsuse 04.09.2008 määruse nr 137 „Lepingulise esindaja kulude teistelt menetlusosalistelt sissenõudmise piirmäärad“. Kohus andis pooltele tähtaja vastaspoole menetluskulude kohta seisukoha esitamiseks seitsme päeva jooksul arvates menetluskulude nimekirja kättetoimetamisest. Hageja on oma 13.02.2017 kohtule esitatud seisukohas (II kd tl 34) kostja menetluskulude põhjendatusele juhtinud tähelepanu, et vastavalt Riigikohtu 06.05.2015 lahendis nr 3-2-1-4-15 toodud seisukohtade, ei saa menetluskulude avalduse ja nimekirja koostamist pidada vajalikuks ja põhjendatud kulutuseks, mida teine pool peaks hüvitama, mistõttu palub hageja jätta vastavad kulud kostja menetluskulude nimekirjas arvesse võtmata. Tsiviilkohtumenetluse põhimõtetest tulenevalt on menetluskulude hüvitamise kriteeriumiks menetlusosalise esindaja kulude põhjendatus ja vajalikkus. Esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamise eesmärgiks on vastaspoole kaitsmine põhjendamatute ja ülemääraste kulude hüvitamise eest. Kostja esindaja 08.02.2017 ja 13.02.2017 (II kd tl 15-22; 46-50) kohtule esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt kasutas Viking Window AS kohtumenetluses esindaja õigusabi ning kandis menetluskulusid järgmises ulatuses: 1) 30.09.2016 arve nr 2016240 summas 1604,17 eurot (ilma km-ta) – õigusteenus 14 h 35 min ulatuses perioodil 09.09.2016-29.09.2016 (sh hagimaterjalidega tutvumine, suhtlus kliendiga, kirjavahetus, hagivastuse koostamine ning lisade komplekteerimine, suhtlus ekspertidega, hagivastuse kohtule edastamine); 2) 31.10.2016 arve nr 2016270 summas 45,83 eurot (ilma km-ta) – õigusteenus 25 min ulatuses perioodil 06.10.2016-10.10.2016 (sh tunnistaja andmete kohtule edastamine ning tutvumine 10.10.2016 kohtumäärusega); 3) 30.11.2016 arve nr 2016295 summas 614,17 eurot (ilma km-ta) – õigusteenus 5 h 35 min ulatuses perioodil 04.11.2016-21.11.2016 (sh tutvumine kohtumäärusega ja hageja vastusega, arvamus, sellega seonduv suhtlus kliendiga, hageja seisukohale vastuse koostamine ja sellega seonduv suhtlus kliendiga, menetlusdokumendi täiendamine ja kohtule väljasaatmine, tutvumine kohtumäärusega ning sellega seonduv suhtlus kohtuga, tunnistaja andmete esitamine); 4) 13.02.2017 arve nr 2017027 summas 1070,68 eurot (ilma km-ta) – õigusteenus 4 h 50 min ulatuses perioodil 04.01.2017-10.02.2017 (sh suhtlus kliendiga ja kohtuga seoses kohtuistungi aegadega, tutvumine hageja uute seisukohtadega, nendega seonduv analüüs ja suhtlus kliendiga, tunnistajale küsimuste koostamine, kohtuistungiks ettevalmistamine ja menetluskulude nimekirja koostamine) summas 997,30 eurot ning sõidukulu seoses 08.02.2017 istungiga Paide kohtumajas summas 73,37 eurot; Eeltoodust tulenevalt on hageja kandnud lepingulise esindaja kulusid kokku summas 3334,85 eurot. Toimiku materjalidest nähtuvalt on menetluskulude nimekirjas esitatud õigusabitoimingud ka reaalselt teostatud. TsMS § 176 lõike 5 kohaselt tuleb menetlusosalisel kinnitada, et kõik kohtule menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega. Hageja esindaja on 08.02.2017 ja 13.02.2017 menetluskulude nimekirjasid esitades vastava kinnituse andnud (II kd tl 16; 46). Kohus, tutvunud hageja menetluskulude kindlaksmääramise avalduste, nende lisade ja kohtutoimiku materjalidega, leiab, et õigusabikulud taotletud suuruses on põhjendatud ja vajalikud TsMS § 175 lg 1 tähenduses vaid osaliselt, mistõttu kohus vähendab hageja menetluskulude rahalist suurust. Kohus leiab, et arvestades tsiviilasja keerukusastet, kostja esindaja tehtud toiminguid ja menetlusdokumentide mahtu, on õigusabile põhjendatud kohaldada kostja esindaja tunnihinda 110 eurot, mida hageja ei ole

2-16-13478 vaidlustanud. Samas aga on kohus seisukohal, et põhjendatud ei ole panna kostjale kohustuseks hüvitada hageja esindaja poolt menetluskulude kindlaksmääramise avalduste esitamise ja menetluskulude nimekirjade koostamiste eest kantud menetluskulud. Riigikohus on korduvalt leidnud, et menetluskulude kindlaksmääramise avalduse koostamine ja selle kohtule esitamine on menetlusosalise kohustus selleks, et menetlusosaline saaks oma menetluskulud hüvitatud. Kuna selle avalduse ja menetluskulude nimekirja koostamine ei nõua õigusalaseid eriteadmisi ja need saab kohtule esitada menetlusosaline ka ise ilma lepingulise esindajata, ei ole tegemist põhjendatud ja vajalike kuludega TsMS § 175 lg 1 mõttes. Eeltoodule tuginedes ning tulenevalt asjaolust, et menetluskulude nimekirjast ning nimekirjale lisatud arvest nr 2017027 ei nähtu konkreetne ajakulu kohtuistungiks ettevalmistamisele ning menetluskulude nimekirja koostamisele, vähendab kohus hageja 08.02.2017 kohtule esitatud menetluskulude nimekirjas toodud kohtuistungiks ettevalmistamise ja menetluskulude nimekirja koostamise kulu 06.02.2016 2 h ulatuses, summas 220 eurot poole võrra, s.t loeb põhjendatuks vaid menetluskulu kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud ajale 1 h ulatuses summas 110 eurot. Riigikohus on oma 3. juuni 2013 määruses 3-2-1-65-13 leidnud, et eelkõige võib lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalikuks kuluks, mille hüvitamist saab nõuda teiselt menetlusosaliselt, olla õigusteenuse osutamise tasu (advokaaditasu AdvS § 60 tähenduses). Lisaks võib hüvitatavaks menetluskuluks olla otsene sõidukulu, so transpordikulu, milleks on nt bussipileti või autokütuse maksumus. TsMS §-d 174 ja 175 ega § 144 p 1 ei võimalda aga mõista menetlusosaliselt välja hüvitist teise menetlusosalise lepingulise esindaja sõidule kulunud aja eest. TsMS § 217 lg 6 kohaselt on esindaja käitumine ja teadmine võrdsustatud menetlusosalise käitumise ja teadmisega. Kuivõrd TsMS § 144 p 2 järgi ei ole menetluskuluks menetlusosalise sõidu ajakulu, ei ole seda ka esindaja kohtuistungile sõitmise ajakulu. Kohtu hinnangul on põhjendatud ja vajalikuks kuluks otsene sõidukulu marsruudil Tallinn-Paide-Tallinn (185 km) summas 0,3 eurot iga läbitud kilomeetri kohta, s.o 55,50 eurot. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et hageja põhjendatud ja vajalik menetluskulu on kokku summas 3206,98 eurot, millest lepingulise esindaja tasu on 3151,48 eurot ning otsene sõidukulu 55,50 eurot. Kostja menetluskulust kuulub hagejalt kostja kasuks väljamõistmisele 100%. Kostja on taotlenud, tuginedes TsMS § 177 lg-le 4, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Ingrid Niinemägi kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.