Harju Maakohus Kentmanni kohtumaja
Kohtunik
Helina Luksepp
Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht
28. veebruar 2017. a, Tallinn kohtu kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-16-110135
Tsiviilasi
Osaühingu Xxxx hagi Xxxxvastu võlgnevuse nõudes
Tsiviilasja hind
600 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: osaühing Xxxx (registrikood xxxx, asukoht xxxx, e-post: xxxx); Hageja lepinguline esindaja: xxxx (e-post: xxxx); Kostja: Xxxx(isikukood xxxx, elukoht Xxxx, e-post: xxxx).
Asja läbivaatamine
Kirjalikus menetluses
Hagi rahuldada. Välja mõista Xxxx(Xxxx) osaühingu Xxxx kasuks 20-l korral parkimislepingute rikkumise eest ajavahemikus 21.01.2015 kuni 15.12.2015 sõidukiga Chrysler Stratus numbrimärgiga xxxx leppetrahv kokku 600 eurot. Jätta menetluskulud kostja kanda. Välja mõista Xxxx(Xxxx) osaühingu Xxxx kasuks menetluskulu 125 eurot (riigilõiv).
Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7, Tallinn, e-posti aadress [email protected]) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige
esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2). Menetluse käik
selgesõnaliselt oma tahet lepingu sõlmimiseks, kui sõiduki kasutaja auto hageja parkimisalale pargib. Lisaks infotahvlile on parkla sissesõidu juurde paigaldatud liiklusja teavitusmärke, mis annavad parkimisalale sissesõitjale teada, et ta siseneb tasulisele parkimisalale või parkimisõiguse annab vastav parkimisluba ning parkimisalale parkimiseks on kehtestatud tingimused. Vastavalt parkimistingimustele teeb hageja pakkumuse lepingu sõlmimiseks sõiduki parkimise korral parklasse. See tähendab, et isikul on õigus hageja esitatud lepingutingimustega tutvuda ning juhul, kui talle parkimislepingu tingimused ei sobi, hagejale kuuluvast parkimisalalt lahkuda ja parkida oma sõiduk mujale. Sõiduauto parkimisega avaldas sõiduki kasutaja lepingu sõlmimiseks nõustumuse. Seega on hageja ja kostja vahel lepinguline suhe. − Parkimislepingu täitmise eest vastutab sõiduki omanik või vastutav kasutaja, kuni viimane ei ole tõendanud vastupidist. Kuna kostja oli sõiduki omanik ning hagejal puuduvad andmed, et sõidukit oleks keegi teine vaidlusalusel perioodil kasutanud, eeldab hageja, et kostja ise parkis sõiduki parkimistingimusi rikkudes hageja parkimisalale. − Hageja tuvastas, et sõiduki parkimise eest ei ole tasu makstud või puudus parkimisluba. Parkimislepingu tingimustes on kehtestatud, et parkimistingimuste rikkumise korral tuleb tasuda leppetrahvi. Kokku on leppetrahvi nõue 600 eurot. Leppetrahv on muutunud sissenõutavaks. Kostja ei tasunud leppetrahve leppetrahvil märgitud ajaks. Kostja ei ole ka ühtegi leppetrahvi vaidlustanud. − Hageja vaidleb kostja esitatud vastuväidetele vastu.
Kostja ja hageja vahel puuduvad kokkulepped. Leppetrahvi eelduseks on pooltevaheline kokkulepe, sellist kokkulepet kostja sõlminud ei ole. Hageja nõuab leppetrahve, millest on möödas enam, kui 9 kuud.
-
Kostja ei ole hagejaga kunagi sõlminud lepingut, mille tasumist hageja kostjalt nõuab ning pole ka kunagi nõustunud selle eest tasuma.
-
Hageja ei ole tõendanud, et autot kasutas kostja. Kuna sõiduk numbrimärgiga xxxx oli ühiskasutuses ja kostja (endine omanik) viibib pidevalt välismaal, siis on auto kasutajate kindlaks tegemine võimatu. Kui ka kostjal oleks teadaolevaid andmeid kasutades võimalik selgitada välja sõiduki tegelik kasutaja, siis selliseid andmeid tuleb seadusest tulenevalt säilitada ainult kuue kuu jooksul.
-
Sellises olukorras ei ole hagi rahuldamine enam võimalik, sest kostja ei ole sõidukit parkinud.
Hageja nõude aluseks on poolte vahel sõlmitud leping ja sellest tulenevad kohustused (Võlaõigusseaduse /VÕS/ § 271, § 292 lg 1).
-
-
-
Kostja ei ole vaidlustanud, et ajavahemikus 19.12.2014 kuni 07.04.2016 oli kostja sõiduki omanikuks. Kostja ei ole vaidlustanud, et hagis toodud kuupäevadel on sõiduk parkimistasu maksmata olnud pargitud hagis toodud hageja hallatavates parklates (I kd, lk 38-161). Hageja on tõendanud parkimiskorda eiranud sõiduki teisaldamise aktiga 17.12.2015 (I kd, lk 37), et kostja on vähemalt ühel juhul isiklikult sõidukil järele käinud ja tasunud leppetrahvi ning teisaldamiskulud. Kaks (15.12.2015) ja kuus (11.12.2015) päeva varem on sõiduk olnud samas kohas pargitud ja taas pole parkimistasu makstud. Kostja ei ole vaidlustanud, et iga hageja hallatav territoorium on olnud parkimist korraldavate märkidega tähistatud (I kd, lk 169-171; 174-179; 181-182) ning varustatud parkimislepingu tingimusi sätestava tahvliga (I kd, lk 162-164; 167-168; 173; 180). 18.12.2015 on hageja pöördunud kostja poole e-kirja teel nõudega tasuda leppetrahvid, millele kostja on e-posti aadressil xxxx ka vastanud (I kd, lk 191-192). Vaatamata sellele kostja leppetrahve ei maksnud. Uuesti on pooled olnud e-kirjavaheuses 01.06.2016 – 05.07.2016 (I kd, lk 193), kuid taas tulemuseta.
Kostjal, kui sõiduki omanikul on kohustus järgida liiklusseaduses (LS) sõidukiomanikule sätestatud kohustusi. LS § 72 lg 1 järgi peab sõiduki omanik tagama talle kuuluva või tema valduses oleva sõiduki õige kasutamise, tehnilise korrasoleku ja nõuetekohase hoidmise. LS § 72 lg-te 2 ja 3 järgi peab mootorsõiduki teisele isikule kasutada andnud vastutav kasutaja mootorsõiduki kasutamise ajal ja teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest arvates kuue kuu jooksul säilitama ning liiklusjärelevalve teostaja või kohtu nõudmisel esitama mh andmed mootorsõidukit kasutanud isiku kohta. Hageja on kostja poole pöördunud juba 18.12.2015 ning seega vähemalt viimase 8 parkimiskorra kohta oleks kostjal pidanud olema andmed sõidukit juhtinud isiku kohta säilitatud (tulenevalt LS nõuetest). Varasemate kordade osas on tõendamiskoormus kostjal sõltumata sellest, kui pikk on LS-s sätestatud andmete säilitamise minimaalne kohustuslik aeg. Liiatigi ei ole kostja tõendanud ega isegi selgitanud, millal lõppes teiste isikute õigus sõidukit kasutada. Kuna seda ei ole tõendatud tuleb asuda seisukohale, et kostjal pidid olema andmed säilitatud hagi esitamise ajal, kuna 6-kuuline andmete säilitamise kohustus algab teise isiku poolt mootorsõiduki kasutamise lõppemisest.
kostja ei ole esitanud asjaolusid, mille alusel saaks öelda, et kohustuse rikkumine (parkimistasu maksmata jätmine) oli vabandatav.
-
hageja on hagile lisatud fotodega tõendanud, et leppetrahvi nõue on rikkumisest teadsaamise hetkel jäetud kostja sõiduki klaasipuhastaja vahele, s.t leppetrahvi nõue on esitatud esimesel võimalusel (I kd, lk 43, 49, 55, 61, 67, 73, 79, 86, 92, 99, 105, 111, 117, 124, 130, 136, 143, 149, 155, 161) ning seega on leppetrahvinõudest teatatud mõistliku aja jooksul (VÕS § 159 lg 2).
-
Leppetrahv ei ole ebamõistlikult suur – hageja on nõudnud leppetrahvi maksimaalsest võimalikust määrast (60 eurot/ ühe rikkumise eest) pooles ulatuses (30 eurot/ ühe rikkumise eest). Samuti ei ole hageja nõudnud leppetrahvile lisaks parkimise eest tasumist. Seega on käesoleval juhul hagejal nõutud leppetrahvi eesmärk muuhulgas kompenseerida parkimistasu mittemaksmist kostja poolt.
parkimistasu“ § 13 lg 7 alusel on avalikul tasulisel parkimisalal parkimistasu maksmata jätmise korral linnal õigus nõuda leppetrahvi 31 eurot. Seega vastab hageja nõutud leppetrahv määrale, mis on kehtestatud avaliku linnaruumi kasutamise reegleid eiranule. Kuna äriühingu eesmärk on tulu teenimine ning parkimise korraldamine on hageja põhitegevusala ning seejuures on hagejal oluliselt vähem võimalusi korratu parkija distsiplineerimiseks, siis on kohtu hinnangul põhjendatud nõuda leppetrahvi vähemalt sama suure määras, kui avaliku ruumi kasutamise puhul. Kohus märgib ka lisaks, et nt hotell „Olümpia“ tagune parkla jääb Tallinna linna parkimistsoonide mõistes südalinna parkimisalasse ning parkimistasu tuleks linna õigusaktide kohaselt maksta 0,08 eurot minutis ehk 4,8 eurot tunnis (Tallinna Linnavolikogu 20.12.2012 määruse nr 30 § 9 lg 2 p 2). Hageja parkimistingimuste kohaselt tuleb aga hotell „Olümpia“ taga parklas tasuda tunniajalise parkimise eest 1,7 eurot (I kd, lk 173), seega 3 korda vähem.
/allkirjastatud digitaalselt/
Helina Luksepp kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.