2-05-19525
Kohus
Tartu Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Agu Timmi
Määruse tegemise aeg ja koht
25. jaanuar 2006, Tartu
Tsiviilasja number
2-05-19525
Tsiviilasi
OÜ M.I. hagi OÜ A. vastu 120 919.82 krooni nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Tartu Maakohtu 8. novembri 2005 määrus tsiviilasjas nr 2-2446/05
Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
OÜ A. erikaebus
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Jätta Tartu Maakohtu 8. novembri 2005 määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.
Edasikaebamise kord
Määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.
07.11.2005 esitas OÜ M.I.esindaja advokaat Anne Tammer Tartu Maakohtule hagiavalduse OÜ A. vastu töövõtulepingujärgse tasu summas 120 919.82 krooni nõudes, milles palus hagi tagamiseks arestida kostja pangakontodel 120 919.82 krooni. Hagi tagamata jätmise korral on võla sissenõudmine kostjalt võimatu, kuna kostja hoiab oma kohustuste täitmisest kõrvale, kontakttelefon on välja lülitatud ning registreeritud aadressil ei ole kostja kättesaadav.
Tartu Maakohus rahuldas 8. novembri 2005 määrusega taotluse ja arestis hagi tagamiseks OÜ A. arvelduskontod Eesti Vabariigi krediidiasutustes kokku hagihinna 120 919.82 krooni ulatuses OÜ M.I kasuks. Määruse kohaselt võib TsMS § 155 lg l kohaselt kohus hagi tagada kogu menetluse kestel, kui tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 156 lg l p 3 kohaselt võib kohus hagi tagamise abinõuna arestida kostja või teise isiku valduses oleva kostjale kuuluva vallasvara. Arvestades hagihinda ja hagis kirjeldatud asjaolusid, on taotlus hagi tagamiseks põhjendatud, kuna hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjal puuduvad võimalused varaliste nõuete täitmiseks. Selle vältimiseks tuleb rakendada hagi tagamise abinõusid ning arestida kostjale kuuluvad arvelduskontod haginõude ulatuses.
OÜ A. taotleb erikaebuses Tartu Maakohtu 8. novembri 2005 määruse tühistamist. Erikaebuse põhjenduste kohaselt: 1) sai erikaebuse esitaja vastustaja 26.10.2005 e-posti teel saadetud arve nr 2610/01 kätte 28.10.2005 ja vastas koheselt, et arvel toodud arvutused on arusaamatud. Vastustaja pärast antud kirja erikaebuse esitajaga ühendust ei võtnud. Seega on erikaebuse esitaja olnud kättesaadav. 2) esitas vastustaja arve 26.10. ja märkis sellele maksetähtajaks 28.10.. Antud tähtaeg on ebamõistlikult lühike; 3) esitas vastustaja juba 10 päeva pärast maksetähtaja saabumist (ja 12 päeva pärast arve esitamist) hagiavalduse ning hagi tagamise taotluse kohtule. Seega ei ole vastustaja püüdnudki lahendada erimeelsusi, vaid koheselt pärast arve esitamist kohtusse pöördunud; 4) oli erikaebuse esitaja juhatuse liige ajavahemikul 21.-27. oktoober välismaal ning osaliselt piirkondades, mis ei olnud kaetud mobiilivõrguga. Kui vastustaja helistas nimetatud ajavahemikul, võis olla, et erikaebuse esitaja juhatuse liige ei vastanud mobiiltelefonile võetud kõnele levi puudumise tõttu. Alates 28. oktoobrist, kui erikaebuse esitaja naases Eesti Vabariiki, ei ole vastustaja temaga telefonitsi ühendust võtta püüdnud; 5) on hagi tagamise taotluses esitatud väited paljasõnalised. Põhjendamatu on kahtlustus, et hagiavalduse rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus erikaebuse esitajal puuduvad võimalused varaliste nõuete täitmiseks. Kontode arestimine hagi tagamisena on erikaebuse esitajat äärmiselt koormav abinõu ning üsna tõenäoliselt tekitab erikaebuse esitajale kahju, kuna erikaebuse esitaja ei saa kasutada pangakontol olevaid rahalisi vahendeid oma majandustegevuseks. Hagi tagamine ei tohi muutuda kostja mõjutamiseks vastustaja nõuet täitma, vaid selle eesmärk on seaduse kohaselt tagada võimaliku hagejale positiivse kohtuotsuse täitmine. Kergekäeline, igasuguste tõendite puudumisel, vaid hagi tagamise taotluses esitatud kahes lauses esitatud tegelikkusele mittevastavate väidete alusel teostatud hagi tagamine maakohtu poolt on ebaseaduslik.
Vastustaja OÜ M.I.vaidleb erikaebusele vastu ja taotleb Tartu Maakohtu 8. novembri 2005 määruse muutmata jätmist. Vastuväidete kohaselt: 1) oli hageja taotlus hagi tagamiseks on põhjendatud, kuna hagi rahuldamise korral võib tekkida olukord, kus kostjal puuduvad võimalused varaliste nõuete täitmiseks. Kohtutäitur Reet Rosenthalil ei olnud võimalik Tartu Maakohtu 8. novembri 2005 hagi tagamise määrust kogu
ulatuses täita ega arestida kostja pangakontodel 120 919.82 krooni, kuna kostja pangakontodel ei olnud nii palju raha. See asjaolu näitab, et hagi tagamata jätmine teeb kohtuotsuse täitmise võimatuks ning hagi rahuldamise korral on võla sissenõudmine kostjalt võimatu; 2) ei ole kostja tõendanud, et hagi võimaliku rahuldamise korral oleks kohtuotsuse raskusteta ja viivituseta täitmine tagatud; 3) ei ole kostja väited hageja nõude tõendatuse kohta asjakohased, kuna hagi aluseks olevate asjaolude tõendamise küsimus lahendatakse asja sisulisel läbivaatamisel.
Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu 8. novembri 2005 määrus tuleb jätta muutmata ja erikaebus rahuldamata. Ringkonnakohus leiab, et määrus on seaduslik ja põhjendatud ning tulenevalt TsMS § 654 lg 6 ei pea ringkonnakohus seal toodud põhjendusi vajalikuks korrata. Erikaebuses toodud põhjendused ei anna alust määruse muutmiseks. Kehtiva TsMS § 377 lg 1 alusel võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha. TsMS § 378 lg 1 p 2 alusel on üheks hagi tagamise abinõuks kostjale kuuluva vara arestimine. Ringkonnakohus ei pea võimalikuks anda erikaebuse lahendamisel seisukohta hagi põhjendatuse üle, mida on vaidlustatud erikaebuses, kuna selle saab anda alles asja sisulise arutamise käigus. Erikaebuse esitaja on küll väitnud, et tema esindaja oli kogu aeg kättesaadav ja hageja pole nendega ühendust võtnud, kuid need väited on paljasõnalised ja pole esitatud väidet kinnitavaid tõendeid. Samas on hageja vastuses erikaebusele märkinud, et hagi tagamine kogu hagi summa ulatuses polnud kohtutäituril võimalik, kuna kostja kontodel ei olnud nii palju raha. Ka see viitab ringkonnakohtu arvates sellele, et hagi tagamine maakohtu poolt oli õigustatud. Erikaebuses väide, et kontode arestimine takistab kostja majandustegevust, on küll sisuliselt õige, kuid kui hagi tagamine selles summas on tuvastatud tõenditega ülemäärane või õigustamatu, siis on kostjal õigus nõuda hagejalt tekitatud kahju hüvitamist.
Agu Timmi kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.