Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

Kostja esitatud hagi ei tunnista ja palub jätta selle rahuldamata. Kostja ei vaidlusta, et poolte vahel on sõlmitud töövõtuleping. Samuti ei vaidlusta kostja, et hageja on esitanud kostjale arve nr 2610/1. Samas on kostja hagejale teatanud, et ei aktsepteeri nimetatud arvet, kuna arvel näidatud töid ja arvel näidatud mahus ei ole hageja 2005.a aasta juuli- ja augustikuus kostjale teadaolevalt teinud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on tööd teostanud. Hageja ei ole esitanud mingit selgitust, kuidas on kujunenud nõutav summa 120 919,82 krooni.

KOHTUISTUNG

Kohtuistungil jäi hageja esindaja v.adv. Anne Tammer esitatud hagi juurde ja palus selle rahuldada. Hageja ja kostja vahel on 15.06.2005.a sõlmitud töövõtuleping, mille kohaselt hageja kohustus osutama veoteenust Rootsis. Kohtule on esitatud 9 mõõtmisraportit, kus on näha puidu kogus ja kaugus, kuhu materjal veeti. Lepingu lisas oli kokku lepitud ühe thm. puidu hind vastavalt sellele kui kaugele tuli puit vedada ja hinnale lisandus 10 % laadimistasu. Kohtule esitatud 9-st raportist on kostja maksnud kaks, nimelt nr 1872 ja 1938. Ülejäänud aktide järgi teostatud veo eest on kostja jätnud maksmata. Hagejal oli ainuke leping kostjaga metsaveoks Rootsis, muid lepinguid hagejal ei olnud, seega osutas hageja teenust ainult kostjale. Kostjal on hagejale tasumata kokku 120 919,82 Eesti krooni. Viiviseid nõuab hageja seaduse järgi, alates 29.10.2005.a. kuni tänaseni, milleks on 12 075.70 Eesti krooni. Kohtuistungil kostja esindaja adv. Kaspar Lind jäi seisukohale, et esitatud hagi tuleb jätta rahuldamata. Kostja hagi ei tunnista, sest kostja ei ole tellinud hageja käest arvel näidatud töid. Hageja poolt esitatud aktid ei tõenda teostatud töid, need ei tõesta vedu A. soovil. Samadel aktidel ei ole peale märgitud ettevõtet, kes vedas, oleks pidanud olema kas A. või vedaja, kes teostab hageja huvides vedusid. Kui ka hageja on tööd teinud, siis on ta seda teinud kellelegi teisele, kuid kindlasti mitte kostjale. Kostja sai arve kätte ja samal päeval teatas kohe, et ta ei ole teenust saanud. Hagi ei ole tõendatud, miski ei viita sellele, et kostja oleks hagejalt vedusid tellinud.

KOHTU SEISUKOHT

Poolte vahel oli 15. juunil 2005.a sõlmitud töövõtuleping (tl. 6-12). Lepingu punkti 3 kohaselt seisnes teostatav töö metsatöödes, nagu näiteks metsaveoautode veoteenuses ja kokkuveos tormi poolt kahjustatud metsas. Samuti on pooled lepingus kokkuleppinud, et lepingu alusel tegutseb A. tööandjana töövõtjale, et teostada erinevaid metsatööstuse töid Rootsis tellivate äriühingute ja A. klientide sh. Skonetimmer AB jaoks, seoses töö ülekoormusega pärast tormi Gudrun 2005. I. 26. oktoobril 2005.a esitas OÜ M. OÜle A. arve nr 2610/01 transportteenuse eest juuli-august 2005.a summas 73 431,60 Rootsi krooni (tl. 13).

Kostja vaidleb esitatud hagile vastu, sellel põhjusel, et ta on hagejale teatanud, et ta ei aktsepteeri nimetatud arvet, kuna arvel näidatud töid selles mahus ei ole hageja 2005.a juulis ja augustis kostjale teostanud. Võlaõigusseaduse § 635 lg 1 kohaselt kohustub töövõtulepinguga üks isik (töövõtja) valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik (tellija) aga maksma selle eest tasu. Kohtule esitatud mõõtmisraportitega nr 52178, 1959, 1872, 1942, 1938, 1961, 52179, 3794 ja 52180 on tuvastatud, et veetud on saepuitu, kus tehingu osapoolteks on müüja Skanetimmer AB ja ostjaks H. Nilssoni saeveski. Poolte vahel sõlmitud lepingus on sätestatud, et pooltevahelise lepingu alusel tegutseb A. tööandjana töövõtjale, et teostada erinevaid metsatööstuse töid Rootsis tellivate äriühingute ja A. klientide sh. Skonetimmer AB jaoks, seoses töö ülekoormusega pärast tormi Gudrun 2005. Kõigil kohtule esitatud mõõtmisraportitel on müüjaks märgitud Skanetimmer AB. Seega mõõtmisraportite kohaselt müüs Skanetimmer AB H.Nilssoni saeveskile erinevat saepuitu. Hageja kinnitusel on kostja hagejale tasunud mõõtmisraportite nr 1872 ja 1938 alusel veoteenuse eest. Nimetatud asjaolule ei ole kostja kohtus vastu vaielnud. Seega on kostja oma kohustusi hageja ees mõõtmisraportite nr 1872 ja 1938 osas tunnistanud. Mõõtmisraportitel 1872 ja 1938 on samuti saepuidu müüjaks märgitud Skanetimmer AB, nagu ka teistel kohtule esitatud mõõtmisraportitel, mille alusel on hageja oma nõude esitanud. Kohus on seisukohal, et kohtule esitatud mõõtmisraportitega ja pooltevahelise lepinguga on tuvastatud, et hageja teostas kostja kliendile Skanetimmer AB metsamaterjali veoteenust ning kostja tegutses hageja ja AB Skanetimmeri vahelise veoteenuse vahendajana. Pooltevahelise lepingu punktist 2 on üheselt aru saada, et kostja tegutseb tööandjana hagejale, et teostada erinevaid metsatööstusetöid kostja klientidele, sh. Skanetimmer AB jaoks. II. Lepingu punkt 6 kohaselt maksab A. arve alusel töö teostamise eest tasu, saekaatri ametliku akti põhjal ja hindade alusel, mis on sätestatud lisas metsaveoautode hinnakiri. A. arvestab igast arvest maha kütuse, mis on autodel kulunud arve esitamise ajaks. Hageja on toonud kohtuistungil välja järgmise mõõtmisraportite alusel töötasu arvutamise meetodi ning näite aluseks on võtnud mõõtmisraporti nr 52178 (tl. 63-64): puitu veeti kokku 1232,88 thm, veeti 67-68 km kaugusele. Lepingu järgi on ühiku hind 65-70 km puhul 50,47 Rootsi krooni, sellele lisandub 10 %, mis teeb kokku 55,52 Rootsi krooni + 1,5 Rootsi krooni laadimistasu ja ühiku hinnaks tuleb seega 57,02 Rootsi krooni. 57,02xthm-te arvuga 1232,788 = 70 298,82 Rootsi krooni – see on selle akti järgne tasu. Kostja ei ole hageja poolt toodud mõõtmisraportite alusel töötasu arvestusele vastu vaielnud ega esitanud omapoolset töötasu arvutust. Kohus võtab hageja poolt toodud arvutusmetoodika tasu arvutamise aluseks ning arvutab iga mõõtmisraporti kohta välja tasu. Valem: [hind/thm. (SEK) + 10% (hinnast) + laadimistasu 1,5] x puidu kogus (thm.) = tasu

Akti nr.

Kogus (thm)

Pikkus (km)

Hind/tm (SEK) (tl. 12)

10%

52178 (tl.63,64) 1959 (tl. 66, 67)

1232,88

50,47 25,48

55,52 28.03

Tasu Laadimise tasuga (1,5 (SEK) SEK) 57,02 70 298,82 29,53 14 203,93

1942 (tl. 69,70) 1961 (tl. 73,74) 52179 (tl.75,76) 3794 (tl. 77, 78) 52180 (tl. 79,80)

17,5 158,2

424,35 382,70 41,84

34,48 34,48 31,48 50,47 22,54 50,47

37,93 37,93 34,63 55, 52 24,79 55,52

39.43 39,43 36,13 57,02 26,29 57,02 Kokku

690,03 6237,83 38 297,80 24 196,44 10 061,18 2385,72 166 371,75

Eeltoodust tulenevalt on hagejal õigus saada mõõtmisraportite alusel tasu 166 371,75 Rootsi krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti. Antud juhul on hageja esitanud kohtule nõude aluseks olevad dokumendid st. mõõtmisraportid ja tõendanud ära ka nõude suuruse. Esitatud mõõtmisraportitele märgitud kuupäevadest nähtub, et puiduvedu on toimunud juuli- ja augustikuus 2005.a. Kostja vastuväited hageja nõudele selles osas, et hageja ei ole esitanud tõendeid, mis kinnitaksid, et hageja on tööd teostanud ja ei ole selgitatud, kuidas on kujunenud nõutav summa, on jäänud paljasõnaliseks. Samuti on asjakohatud kostja väited, et kohtule esitatud mõõtmisraporteid on hiljem käsitsi juurde täidetud. Kostja ei ole oma vastuväidete kinnitamiseks esitanud kohtule ühtegi tõendit. Lepingu punkt 6 kohaselt arvestab A. igast arvest maha kütuse, mis on autodel kulunud arve esitamise ajaks. Eelpool toodud arvutuste kohaselt on hageja töötasu suuruseks 166 371,75 Rootsi krooni. Hageja on sellest mahaarvestanud vastavalt pooltevahelise lepingu punktile 6 kütuse summas (166 371,7573 431,60) 92 940,15 Rootsi krooni. Kostja ei ole nimetatud suuruses töötasult kütuse mahaarvamisele vastu vaielnud. Eeltoodust tulenevalt loeb kohus põhjendatuks hageja töölepingust tuleneva nõude summas 73 431,60 Rootsi krooni, mille kohta on hageja esitanud kostjale 26. oktoobril 2005.a arve nr. 2610/1. Hageja on oma nõude esitanud Eesti kroonides kogusummas 120 919,82 krooni. Kohus kontrollis Eesti Panga kodulehelt (http://www.eestipank.info) 26. oktoobri 2005.a seisuga Rootsi krooni kurssi Eesti krooni suhtes on 1,6467. Seega on hageja nõudeks kostja vastu (73 431,60x1,6467) 120 919,82 Eesti krooni. II. 21. novembril 2006.a suurendas hageja oma nõuet ning palub kostjalt välja mõista viivised summas 12 075,70 krooni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusejärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhifinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. Tulenevalt VÕS § 94 lg 2 käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud intressimäära õigeaegse avaldamise korraldab Eesti Pank väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Hageja on esitanud järgmise seadusest tuleneva viivise arvestuse kostja võlgnevusele summas 120 919,82 krooni. 1). 01. juuli 2005.a väljaandes Ametlikud Teadaanded on Eesti Pank teatanud, et VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 2%. Seega on alates 01. juulist 2005.a seadusest tulenev intressimäär 9% aastas. Intress 29. oktoobrist 2005.a kuni 31. detsember 2005 on 1878,66 krooni (120 919,82-st 9% on 10 882,78: 365 = 29,82 x63 päeva). 2). 30. detsembri 2005.a väljaandes Ametlikud Teadaanded on Eesti Pank teatanud, et VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 2,25%. Seega on alates 01. jaanuarist 2006.a seadusest tulenev intressimäär 9,25% aastas. Intress 01. jaanuarist 2006.a kuni 30. juunini 2006.a on 5 545,84 krooni (120 919,82-st 9.25% on 11 185,08 : 365 = 30,64x 181 päeva). 3). 30. juunil 2006.a väljaandes Ametlikud Teadaanded on Eesti Pank teatanud, et VÕS § 94 lg 1 nimetatud Euroopa Keskpanga põhifinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär oli 2,75%. Seega on alates 01. juulist 2005.a seadusest tulenev intressimäär 9,75% aastas. Intress 01. juulist 2006 kuni 21. novembrini 2006 on 4 651,20 krooni (120 919,82-st 9,75% on 11 789,68: 365 = 32,30x 144 päeva). Kohus kontrollinud hageja poolt esitatud võlgnevuselt arvestatud viivise arvestust, leiab et see on seaduslik ja põhjendatud. Seega on põhjendatud kostjalt välja mõista hageja kasuks arve õigeaegse tasumata jätmisest viivis summas 12 075,70 krooni (EEK). Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus OÜ M. hagi OÜ A. vastu võlgnevuse 120 919,82 krooni ja viiviste 12 075,70 krooni nõudes.

KOHTUKULUDE JAOTUS

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 kohaselt kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. TsMS § 60 lg 1 kohaselt kohus mõistab poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Hageja esindaja esitas kohtukulude nimekirja, milles märgib, et hageja kohtukuludeks on riigilõiv 8000 krooni, tõendite tõlkimise kulu 1 175,28 krooni ja esindaja kulu 11 800 krooni. Kohus on teinud kindlaks, et hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigilõivu 8000 krooni. Samuti on kohtule esitatud Advokaadibüroo Anne Tammer OÜu arve nr 79 dokumentide tõlkimise eest rootsi keelest eesti keelde summas 1175,28 krooni. Kohus leiab, et kuna kohus rahuldas hagi täies ulatuses, siis on põhjendatud TsMS § 60 lg 1 alusel kostjalt hageja kasuks välja mõista riigilõiv 8000 krooni ja tõlkekulud summas 1175,28 krooni. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindaja poolt osutatud õigusabi eest hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Kohus rahuldas esitatud hagi summas 132 995,52 (120 919,82+12 075,70) krooni. Seega on

põhjendatud kostjalt välja mõista TsMS § 61 lg 1 p1 alusel hageja õigusabikulud summas 6649,78 krooni hageja kasuks. Eeltoodust tulenevalt kuulub kostjalt väljamõistmisele hageja kohtukulud (8000+1175,28+6649,78) 15 825,06 krooni hageja kasuks.

Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.