Ärakiri 2-05-1832
(Tagaseljaotsus)
Kohtuasja number
2-05-1832
Otsuse tegemise aeg ja koht
24. jaanuar 2006 Jõhvi
Kohus
Viru Maakohus
Kohtunik
Johannes Külaots
Kohtuasi
Püssi linna hagi R.K vastu võlgnevuse 8641,20 krooni ja viivise 672,48 krooni nõudes
Kohtuistungi toimumise aeg
Kirjalik menetlus
Menetlusosalised
Hageja: Hageja esindaja:
Kostja:
Resolutsioon
Püssi linn (registrikood: 75008440, asukoht: Viru 3, 43222 Püssi linn) Bellum Õigusabi Osaühistu (registrikood: 10045311, asukoht: Sompa 3, 41533 Jõhvi) R. K (isikukood: x, elukoht: x)
Püssi linna hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista R.K Püssi linna kasuks võlgnevuse ja viivise katteks 9313,68 (üheksa tuhat kolmsada kolmteist) krooni 68 senti ja menetluskulud 700.- (seitsesada) krooni.
Edasikaebamise kord
Kostjal on õigus 14 päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest või 28 päeva jooksul resolutsiooni ajalehes ilmumisest taotleda kajas Viru Maakohtult menetluse taastamist, lisades kajale asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasudes Viru Maakohtu tagatiste arvelduskontole nr 10220044409018 AS-is SEB Eesti Ühispank kautsjoni 250(kakssada viiskümmend) krooni ja esitades kohtule selle kohta maksekorraldus.
Hageja esitas 12.05.2005.a kohtusse hagi kostja vastu võlgnevuse 8641,20 krooni sissenõudmiseks. Hagiavalduse kohaselt omandas kostja korteri asukohaga x. Vastavalt ehitisregistri andmestikule kuulub 05.05.2005.a seisuga viidatud korter käesoleva ajani kostjale. Vastavalt eluruumide erastamise seadusele (EES) § 15 korraldab hageja elamu haldamist. Kostja võlgnevus hageja ees moodustab 8641,20 krooni, mis koosneb kommunaalteenuste kuludest. Võlgnevus on tekkinud ajavahemikus mai 2003.a. kuni november 2004.a. Antud ajavahemikus on kostja tasunud oma arveid osaliselt. Kostja võlga hagejale tasunud ei ole ega ole ka võtnud hageja esindajaga ühendust tasumise küsimuses. Hagiavalduse kohaselt on hagejal õigus VÕS § 113 alusel nõuda kostjalt võlgnevuse tasumisega viivitamisel viivist. Vastavalt VÕS § 94 on hageja arvestanud maksmata arve tasumata jätmise eest viivist 7% kalendriaastas. Seega moodustab kostja võlgnevus hageja ees kokku 9313,68 krooni, millest põhivõlg 8641,20 krooni ja viivis 672,48 krooni. Hageja palub vastavalt eluruumide erastamise seaduse (EES) § 15, korteriomandiseaduse (KOS) § 13, võlaõigusseaduse (VÕS) § 76, § 94, § 113 lg 1 välja mõista kostjalt võlgnevus 9313,68 krooni ja hageja poolt tasutud riigilõiv 700 krooni.
Maakohus saatis 16. mail 2005.a kostjale hagiavalduse ärakirja koos sellele lisatud hageja nõudeid põhjendavate dokumentide ärakirjadega, kohustades kostjat kohtule kirjalikult vastama ühe kuu jooksul alates dokumentide kättesaamisest. Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude sai kostja kätte 19. mail 2005.a, mida on kinnitatud allkirjaga. Kostja kohtule vastanud ja vastuväiteid hagile esitanud ei ole. Kostjat hoiatati, et kirjaliku vastuse tähtajaks andmata jätmise korral on kohtul õigus tagaseljaotsusega hagi rahuldada.
Kohus, tutvunud hagiavaldusega ja hinnanud asjas olevaid tõendeid kogumis, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub kooskõlas TsMS § 407 lg 1 rahuldamisele tagaseljaotsusega. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 ja lg 3 kohus võib hageja taotlusel või oma algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada kohtuistungit pidamata hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kohtu poolt omaksvõetuks. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa jätta välja tagaseljaotsusest. Hagi on põhjendatud § VÕS § 76 lg 1, § 113. Eeltoodu alusel ja juhindudes TsMS § 407 lg 1, lg 3, § 415, § 416, § 442 lg 1, § 444 lg 1 kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele võlgnevus 9313,68 krooni. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele kooskõlas TsMS § 162 lg 1 menetluskulude katteks 700 .- krooni. Kohtunik: /allkiri/ Ärakiri õige Johannes Külaots Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.