Võlaõigus › Sideteenuste osutamise lepingud

2-16-120823 lauses ettenähtud ulatuses. Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Toimetada S K kohtuotsus kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu, milleks avaldada väljaandes Ametlikud Teadaanded otsuse resolutsioon ja edasikaebamise kord. Teates märkida, et kohtuotsus loetakse kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

EDASIKAEBAMISE KORD

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 420 lg 1 järgi hageja, kelle avalduse alusel on tehtud tagaseljaotsus või kelle avaldust kostja vastu tagaseljaotsuse tegemiseks ei rahuldata ja jäetakse tema hagi rahuldamata, võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse. TsMS § 632 lg 1 alusel esitatakse kaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul, alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks. TsMS § 415 lg 2 alusel võib kaja esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik, s.t. TsMS § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus ning tasuda kajalt kautsjon. Kaja esitamisel tuleb kostjal tulenevalt TsMS § 142 lg 2 tasuda kautsjon summas 75 eurot. Kautsjon kanda Rahandusministeeriumi arveldusarvele: SEB Pank EE571010220229377229 või Swedbank EE062200221059223099 või Danske Bank EE513300333522160001 või Nordea Bank EE221700017003510302 (viitenumbrita). Kautsjoni tasumise andmed esitada kohtule. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot. Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetluskulude kandmiseks. Menetlusabi taotlemise korral peab menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2/5

2-16-120823 Hageja esitas hagi kostja vastu võlgnevuse nõudes. Hagiavalduse kohaselt kostja vastu esitatud nõude aluseks on Tele2 Eesti Aktsiaseltsi ja kostja vahel 28.06.2014 sõlmitud liitumisleping nr 30114076. Lepinguga kohustus Tele2 Eesti Aktsiaselts pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud teenuste eest vastavalt esitatud arvetele õigeaegselt ja regulaarselt tasuma. Kostjale esitatud arvetest tulenevalt on kostja pühivõlgnevus hageja ees summas 144,62 eurot, kust on hageja maha arvestanud arvel nr 44879516 kajastuva Tele2 Eesti Aktsiaseltsi poolt arvestatud viivise summas 3,83 eurot. Põhivõlgnevus hageja ees on summas 140,79 eurot. Põhivõlgnevuses sisalduvad võlgnevuse sissenõudmise kulud, mille tasumise kohustus tuleneb sõlmitud lepingu lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti Aktsiaseltsi teenuse kasutamise üldtingimuste punktist

KOHTU PÕHJENDUSED

Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses. TsMS § 407 lg 6 alusel kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. Kohus leiab, et hagi ei ole täies ulatuses õiguslikult põhjendatud ning tuleb rahuldada osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, teeb kohus vastavalt TsMS § 407 lg 6 otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 444 lg 3 alusel põhjendab kohus tagaseljaotsuses vaid hagi osalist rahuldamata jätmist ja menetluskulusid.

3/5

2-16-120823 Kohtule esitatud hagiavaldusest nähtub, et sisaldab kostja võlgnevus muu hulgas esialgse võlausaldaja sissenõudmise kulud summas 29,84 eurot, mille tasumise kohustus tuleneb lepingute lahutamatuks osaks olevatest Tele2 Eesti AS teenuse kasutamise üldtingimustest ja arveldusteenuste hinnakirjast. Seega Tele2 Eesti AS leping võimaldab nõuda kliendilt lepingu tingimuste rikkumisel sissenõudmise kulude maksmist sõltumata sellele kaasnevate kulude tegelikust suurusest. Kohus leiab, et nimetatud tüüptingimus näeb tarbijast lepingupoolele ette kohustuse tasuda hüvitist sõltumata selle tegelikust suurusest ning on tarbijalt võetud võimalus tõendada tegeliku kulu suurust. Seega on nimetatud tüüptingimus võlaõigusseaduse (VÕS) § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühine. VÕS § 41 teise lause kohaselt kohaldatakse tühise tüüptingimuse asemel seaduses seda liiki lepingu kohta sätestatut. Sissenõudmise kulude nõude näol on olemuslikult tegemist kahju hüvitamise nõudega. Hagiavalduses ei ole välja toodud kulusid, mida Tele2 Eesti AS on kandnud seoses kostjapoolse lepingu rikkumisega. Seega sissenõudmise kulu nõue ei ole tervikuna õiguslikult põhjendatud. Kuna sissenõudmise kulud sisalduvad põhinõude summas, siis rahuldamisele kuulub hageja põhinõue summas 110,95 eurot (140,79 – 29,84). Viivise määras oli kokku lepitud vastavalt lepingu üldtingimustele ehk tüüptingimustele määras 0,15% kalendripäevas ehk 54,75% aastas, mis on enam kui kolm korda suurem seadusjärgsest VÕS § 113 lg 1 sätestatud viivisemäärast. Lähtudes Riigikohtu lahendist nr 3-2-1-25-16 tuleb viivise tüüptingimus lugeda tühiseks. Seetõttu mõistab kohus välja kostjalt viivise seadusega ettenähtud ulatuses. Hageja on nimetanud viiviste arvestamise ajavahemikuks alates viimase arve maksetähtajale (18.03.2015) järgnevast päevast kuni hagiavalduse koostamise kuupäevani 03.01.2017. Viivisekalkulaatori abil (vt http://www.viivisekalkulaator.ee/#/calculators/debtcalculator) arvestatud seadusjärgse viivise suuruseks eespoolnimetatud ajavahemiku eest nõudelt 110,95 eurot on 16 eurot. Seega kuulub hagi rahuldamisele põhinõude 110,95 euro, võla sissenõudmiskulude 30 euro ja seisuga 03.01.2017 sissenõutavaks muutunud viivise 16 euro osas. Põhivõlgnevuse 29,84 euro ja sissenõutavaks muutunud viiviste 4,32 euro nõude osas jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude osas märgib kohus, et TsMS § 175 lg 1 alusel ei ole põhjendatud hageja õigusabi kulu 190 eurot. Kohus leiab, et antud asjas on põhjendatud kuluks 125 eurot õigusabi kulude katteks. Tegemist ei ole keerulise asjaga ning hagiavaldus on koostatud tüüpvormil. Seega moodustavad hageja menetluskulud antud juhul kokku 200 eurot (riigilõiv summas 75 eurot ning mõistlikud õigusabi kulud 125 eurot). Kohus jätab menetluskulud poolte kanda proportsionaalselt hagi rahuldatud ulatusega. Seega tuleb kostjalt välja mõista 82% hageja kantud menetluskuludelt s.o summalt 200 eurot ehk kostjalt tuleb välja mõista hageja kasuks 164 eurot. Kohtule teadaolevalt kostja menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kohus mõistab TsMS § 177 lg 4 alusel kostjalt hageja kasuks viivise tasumata menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras. 4/5

2-16-120823 Kohtuotsuse avalik kättetoimetamine Hagimaterjalid koos hagi menetlusse võtmise määrusega toimetati kostjale kätte avalikult väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu. Kuna käesolevaks ajaks ei ole teada kostja elu-, viibimis- ega töökoht, samuti ei ole teada kostja dokumentide kättesaamiseks volitatud isikut, kellele võiks olla võimalik kohtuotsust kätte toimetada, tuleb toimetada otsus kostjale kätte avalikult TsMS § 317 lg 1 p 1, lg 3, lg 4 p-de 1 ja 3 alusel. Kohtuotsus loetakse TsMS § 317 lg 5 järgi kostjale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel väljavõtte väljaandes Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast.

/allkirjastatud digitaalselt/ Tamara Šabarova kohtunik

5/5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.