Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2-05-20530 vajaliku (kirjalik vastus ja tõendid). Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 200 krooni ja mitte rohkem kui 100 000 krooni (TsMS § 142 lg 2), välja arvatud juhul, kui vastavalt seadusele kuulub avaldus rahuldamisele sõltumata sellest kas kohtuistungile ilmumata jätmiseks või menetlustoimingu õigeaegseks tegemata jätmiseks oli mõjuv põhjus või mitte. Kautsjon tuleb tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele SEB Eesti Ühispangas (konto nr 10220034799018) või Hansapangas (konto nr 221013921094), viitenumber mõlemal 3100057358.

Hageja nõue ja selle põhjendused 21.11.2005.a. esitas AS E hagi TR`e vastu 5 229,00 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 17.01.2003.a liitumislepingu, mille alusel osutas hageja kostjale teleteenust. Lepingu lahutamatuks lisaks on E teenuste kasutamise üldtingimused. Tingimuste punkti 3.2.1 kohaselt kohustus kostja täitma lepingut, st vastavalt punktile 3.2.2 tasuma õigeaegselt teenuste arveid vastavalt tingimustes fikseeritud korrale. Vastavalt lepingule esitas hageja kostjale arved nr B03023541472 ja B03033856893 summas 2 615,25 krooni. Hagiavalduse esitamise seisuga ei ole kostja täitnud rahalist põhikohustust summas 2 614,50 krooni. Hageja ja kostja on Tingimuste punktis 5.13 leppinud kokku viivises määraga 0,15% päevas tähtaegselt tasumata summast. Tingimuste punkti 5.10 kohaselt loetakse makse tasutuks summa laekumisel hagejale. Hageja on arvestanud kostja võlgnevuselt viivist kuni 11.11.2005.a. Kostja viivisevõlg hageja ees on 3 696,64 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 5 229,00 krooni (rahaline põhikohustus 2 614,50 krooni ja viivis 2 614,50 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 420,00 krooni ja õigusabikulud 261,45 krooni). Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 19.12.2005.a kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 01.12.2005. Kostja käesolevaks ajaks vastust kohtule ei ole esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 407 lg-te 1 ja 3 kohaselt võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel, istungit pidamata, hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. TsMS § 444 lg 1 kohaselt võib kirjeldava osa tagaseljaotsusest välja jätta ning põhjendavas osas märgitakse üksnes õiguslik põhjendus. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 444 lg-le 1 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. VÕS § 208 lg 1 kohaselt kohustub müüja asja müügilepinguga andma ostjale üle olemasoleva, valmistatava või müüja poolt tulevikus omandatava asja ning tegema võimalikuks omandi ülemineku ostjale, ostja aga kohustub müüjale tasuma asja ostuhinna

2-05-20530 rahas ja võtma asja vastu. Sama sätte lg 3 järgi kohaldatakse asja müügi kohta seaduses sätestatut vastavalt õiguse ja muu eseme müügile, muu hulgas energia, vee ja soojuse müügile ühendusvõrgu kaudu. VÕS § 8 lg 2 sätestab, et leping on lepingupooletele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja oma kohustust täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi on õiguslikult põhjendatud ja kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele 5 229,00 krooni. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-le 3 kohaldatakse enne eelnimetatud seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Kuni 31.12.2005.a kehtinud TsMS § 60 lg 1 kohaselt mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. Kostjalt tuleb hageja kasuks välja mõista kohtukulud 681,45 krooni (hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 420,00 krooni ja õigusabikulu 261,45 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast) TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 31,70 krooni.

Arne Kolnes Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.