Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

AS Tele2 Eesti ja kostja vahel on 10.12.2001 sõlmitud Q-GSM leping. Kostja kohustus saadud teenuste eest tasuma vastavalt esitatud arvetele ja arvel näidatud tähtajaks ning tasumise viivitamisel viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast päevas iga viivitatud päeva eest. Kostja oma kohustust nõuetekohaselt ei täitnud, mistõttu lõpetas Tele2 Eesti AS kostjaga lepingu ennetähtaegselt. Seisuga 11.06.2002 on kostja põhivõlg AS Tele2 Eesti ees summas 2374,54 krooni. 20.04.2005 loovutas Tele2 Eesti AS nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. Kostja ei ole võlgnevust tasunud ka hagejale. Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista võlgnevuse 4 644,59 krooni, millest põhivõlgnevus moodustab 2374,54 krooni ja viivis 2270,05 krooni. Samuti palub hageja kostjalt välja mõista riigilõivu 420 krooni ja õigusabikulu 232,23 krooni. Menetluse käik Kohus loeb kostjale hagimaterjalid kätteantuks TsMS § 322 lg 1 alusel, milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. Kostja kohtule kirjalikku vastust tema vastu esitatud hagile esitanud ei ole. Kohtuotsuse põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 võib kohus hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Materiaalõiguslikuks aluseks hagi rahuldamisel on kuni 01.07.2002 kehtinud TsK § 173 lg 1, mis sätestab kohustise täitmise nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajal vastavalt seadusele või lepingule ja sama seaduse § 174, mille kohaselt ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud. TsK § 191 lg 1, § 192 ja § 231 lg 1 alusel on kreeditoril õigus nõuda võlgniku poolt kohustise täitmisega viivitamisel viivist. Menetluskulud Juhindudes tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse §-st 3 kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud. Kooskõlas kuni 31.12.2005 kehtinud TsMS §-ga 60 lg 1 tuleb hageja kohtukulud jätta kostja kanda. Kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele riigilõiv 420 krooni, mille hageja tasus hagiavalduse esitamisel riigituludesse ja § 61 lg 1 p 1 alusel õigusabikulu 232,23 krooni, s o 5 % hagi rahuldatud osast. Koidula Laurisaar kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.