Harju Maakohus (Kentmanni kohtumaja)
Tsiviilasja number
2-04-1558 (end. nr 2/24-9706/04)
Otsuse avalikult teatavaks tegemise kuupäev Kohtunik
09.01.2006.a. Ene Tsefels
Kohtuasi
ev hagi NB, SS ja TK 69 131.98 krooni nõudes.
Asja läbivaatamise kuupäev ja koht
14.12.2005.a., Tallinn
Kohtuistungil osalenud isikud
Hageja esindaja UT, kostja NB esindaja N B ja kostja TK.
Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada. Välja mõista kostjatelt NB`lt, SS`lt ja TK`ilt solidaarselt hageja EV kasuks võlgnevus 69 131.98 krooni (arveldusarvele nr ) ja tasutud riigilõivu 4 500 krooni ning õigusabikulu 1200 krooni katteks (kohtukulud arveldusarvele nr , viitenumber Kohtuotsusele on ôigus esitada 30 päeva jooksul apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Hageja nõue ja asjaolud Kostja NB sõlmis . aastal õppelaenu saamiseks AS-iga õppelaenulepingu nr . Nimetatud lepingut täiendati . aastal lisaga ja lisaga . Lepingu alusel laenutas pank laenusaajale 73 000 krooni, mis kanti laenusaaja kontole üle viiel korral 13 000 krooni, . aastal 15 000 krooni aastal 15 000 krooni, aastal 15 000 krooni ja . aastal 15 000 krooni. Laenusaaja kohustus tasuma õppelaenusummalt pangale intressi 5 % aastas. Lepingust tulenevate kohustuste täitmist
tagavad käendusega vastavalt HaS § 36 lg 5 kostjad SS ja TK nende ja panga vahel . sõlmitud käenduslepingute alusel. Laenusaaja eksmatrikuleeriti . Rakenduslikust seoses
õpingute katkestamisega. Tulenevalt nimetatud asjaolust ning juhindudes HaS § 36 , tekkis laenusaajal kohustus hakata pangale tagasi maksma laenusummat. Laenu pidi kostja hakkama krediidiasutusele tagastama hiljemalt 12 kuu jooksul pärast eksmatrikuleerimist ning kogu laenusumma koos intressiga tuli tagastada vähemalt õpituga võrdse aja jooksul. Kuna laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis pank,
tuginedes HaS § 36 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 68 902,31 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa. Kui riik hagejana on
eelnimetatud kohustuse panga ees täitnud, tekib tal HaS § 36 lg 2 järgi nõudeõigus kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Haridus- ja Teadusministeerium teavitas aasta kirjas nr laenusaajat võlausaldaja vahetumisest ning võimalusest taotleda maksegraafiku
kohaldamist (HaS § 36 lg 5). H- ja T pöördus täiendavalt kirjadega ka käendajate poole nõudega täita laenusaaja kohustus. Antud juhul on hagejale tekitatud kahju 68 902,31 krooni tagasimaksmata õppelaenusumma näol ning 229,67 krooni maksmata intresside näol, kokku
69 131,98 krooni. Tulenevalt HaS § 36 lg 3 tasutakse riigi poolt krediidiasutusele tasutud summalt intressi 5% aastas. Eeltoodu põhjal on intressi ajavahemikus .a. kuni .a. kogunenud järgmiselt põhivõlg 68 902,31 krooni, sellest ühe päeva intress on 10,44 krooni (68 902,31 x 0.05 = 3 810,43 krooni aastas : 365 = 10,44 krooni päevas). Selles ajavahemikus on viivitatud päevi 22 päeva, intress on 229,67 krooni. Seisuga on hageja nõude suuruseks 69 131,98 krooni, millest põhivõlg moodustab 68 902,31 krooni ning intress 229,67 krooni. Tuginedes ülaltoodule
ja juhindudes TsK § 173 lg 1, § 207, § 222 lg 1-2, § 272; HaS § 36 lg 2-3; TsMS § 60 lg 1, VÕS RakS § 11, ÕTÕLS § 30 palub hageja välja mõista solidaarselt kostjatelt NB`lt, SS`lt ja TK`ilt hageja kasuks võlgnevus 69 131.98 krooni, riigilõiv 4 500 krooni ja õigusabikulu 1200 krooni.
Kostjate NB ja TK`i seisukohad Kostjad teatasid kohtuistungil, et tunnistavad hagi ja hagile vastu ei vaielnud. Kohtu põhjendused Kostja SS ei ole hagile kirjalikke vastuväiteid esitanud. SS määratud ajal a. k kohtuistungile ei ilmunud olles teadlik istungi toimumise ajast ja kohast, milline asjaolu on tõendatud tema allkirjaga kohtutoimikus oleval väljastusteatel (tlk 96). Kostjat on teavitatud, et tema kohtuistungilt puudumisel võib kohus asja kostja kohalolekuta sisuliselt lahendada. Kuivõrd SS hagile vastuväiteid ei ole esitanud ega ole ilmunud istungile, siis võib eeldada, et ta tunnistab hagi. Kostjad NB ja TK on kohtuistungil tunnistanud hagi ega ole hagile vastu ei vaielnud. Käesolevas vaidluses tuleb kohaldada kooskõlas .a. kehtima hakanud võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõigusseaduse rakendamise seaduse § 2, § 11 ja § 12 lg 2 kohaselt tsiviilkoodeksit (TsK), kuna vaidlusalune laenuleping sõlmiti enne 1. juulit 2002.a. TsK § 272 lg 1 kohaselt laenulepingu järgi annab üks pool (laenutaja) teisele poolele (laenaja) omandusse raha või liigitunnustega piiritletud asja, laenaja aga kohustub laenutajale sama summa raha või võrdse koguse sama liiki ja sama kvaliteediga asju tagastama. Asja kohtuliku arutamise käigus on tuvastamist leidnud asjaolu, et .a. AS ja NB vahel on sõlmitud õppelaenulaenuleping nr . Osundatud laenulepingu ja selle lisade alusel on hageja andnud kostjale laenu kokku 73 000 krooni intressiga 5% aastas. Kostja võlgnevus muutus sissenõutavaks alates .a. TsK § 173 lg 1 kohaselt kohustised tuleb täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. Kostja on laenu tagastanud osaliselt. Saadust on tagastamata põhivõlg summas 68902,31 kr. Osundatud laenulepingu p 7 sätestatud kohustuse mittekohase täitmise eest on hageja arvestanud intresse perioodil .a. kuni .a. summas 229,67 krooni. TsK § 206 lg 1 kohaselt käenduslepingu järgi kohustub käendaja teise isiku kreeditori ees vastutama selle eest, et see teine isik täidab oma kohustise kas täielikult või osaliselt, § 207 lg 1 kohaselt kohustise mittetäitmise korral vastutavad võlgnik ja käendaja kreeditori ees kui solidaarsed võlgnikud, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti, § 207 lg 2 alusel käendaja vastutab samasuguses ulatuses kui võlgnikki, eriti protsentide ja leppetrahvi (trahvi, viivise) maksmise eest, kahjude ja sissenõudega seotud kulutuste hüvitamise eest, kui käenduslepinguga ei ole kindlaks määratud teisiti. Tuvastamist on leidnud asjaolu, et .a. sõlmiti AS ja SS ning AS ja TK`i vahel käenduslepingud, mille alusel käendajad SS ja TK kohustusid tagama panga nõuded laenusaaja NB ja AS vahel sõlmitavast õppelaenulepingust. Kuivõrd laenusaaja ega käendajad ei täitnud nõuetekohaselt oma lepingulisi kohustusi, nõudis
AS Eesti Ühispank, tuginedes HaS § 36 lg 1, hagejalt riigitagatise rakendamist 68 902,31 krooni suuruses summas ning hageja tasus pangale kogu kostjate poolt võlgnetava summa.
HaS § 36 lg 1 alusel kui laenusaaja ei ole käesoleva seaduse § 364 lõigetes 1 ja 2 määratud tähtaja jooksul asunud laenu tagasimaksmisele ning tema või tema käendajad ei täida õppelaenulepingust tulenevaid kohustusi, tekib krediidiasutusel õigus nõuda riigilt laenusaaja või
tema käendaja kohustuse täitmist laenule antud riigitagatise ulatuses. Vastavalt HaS § 36 lg 2 sätestatule kui riik on käesoleva paragrahvi lõikes 1 toodud ulatuses täitnud laenusaaja kohustuse krediidiasutuse ees, tekib riigil nõudeõigus laenusaaja suhtes kogu tema poolt krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Kuivõrd EV hagejana on kohustuse panga ees
täitnud, on EV HaS § 36 lg 2 järgi nõudeõigus kostjate vastu kogu krediidiasutusele tasutud summa ulatuses. Poolte vahel puudub vaidlus hagetava summa suuruse üle. Eelneva alusel asub kohus seisukohale, et hageja võlanõue kuulub rahuldamisele ja kostjatelt tuleb solidaarselt (TsK § 188 ) välja mõista võlgnevus, kokku summas 69 131.98 krooni. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti, lg 2 alusel pool, kelle kahjuks otsus tehti, hüvitab teisele poolele muu hulgas kohtumenetluse tõttu tekkinud
vajalikud kohtuvälised kulud. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et kostjatelt tuleb hageja kasuks välja mõista tasutud riigilõivu katteks 4500 krooni ning õigusabikulud 1200 krooni.
Ene Tsefels Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.