Võlaõigus › Muud kasutuslepingud

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Tsiviilasja number

2-05-17130 (end.nr.2/33-24013/05)

Otsuse kuupäev ja koht

09.01.2006.a., Tallinn

Kohtunik

Liili Lauri

Kohtuasi

D.M hagi T.A vastu 9283.30 krooni nõudes.

Kohtuotsuse resolutsioon Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista kostjalt T.A(A) hageja D.M`i kasuks võlgnevus 9283.30 krooni ja kohtukulu katteks 700 krooni. Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja 14 päeva jooksul arvates tagaseljaotsuse kättesaamisest. Menetluse käik Kohtule esitatud ja menetlusse võetud hagiavalduse kohaselt palub hageja kostjalt välja mõista 9283.30 krooni ja riigilõivu katteks 700 krooni. Kostja isale on hagiavalduse ärakiri koos lisade ja kirjaliku vastuse nõudega edastatud 10.12.2005.a., milline asjaolu on tõendatud toimikus oleva väljastusteatega. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui isikut, kellele tuleb menetlusdokument kätte toimetada, ei saada tema eluruumis kätte, loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale või perekonda teenivale vähemalt neljateistaastasele isikule. Kirjaliku vastuse esitamise tähtaeg oli hiljemalt 27.12.2005.a. Kostja ei ole kohtu nõuet nõutud tähtpäevaks ega käesoleva ajani täitnud. Kohtu põhjendused Kohus leiab, et asjas on õiguslikult põhjendatud tagaseljaotsuse tegemine, kuivõrd kostja ei ole kohtu nõudmistele vaatamata hagiavaldusele tähtaegselt vastanud. Kostjat on hoiatatud, et kirjaliku vastuse tähtpäevaks andmata jätmise korral on kohtul õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada. Vastavalt TsMS § 407 lg 1 kohus võib hageja taotlusel või omal algatusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Puuduvad TsMS § 407 lg 5 sätestatud tagaseljaotsuse tegemist välistavad asjaolud. Kohus leiab, et kõnesolevas vaidluses tuleb kohaldada VÕS § 76 lg 1, mille kohaselt kohustus tuleb täita vastavalt lepingule või seadusele, § 396 lg 1, mille alusel laenulepinguga kohustub üks isik (laenuandja) andma teisele isikule (laenusaaja) rahasumma või asendatava asja (laen), laenusaaja aga kohustub tagasi maksma sama rahasumma või tagastama sama liiki asja samas koguses ja sama kvaliteediga ja § 113 lg 1, mille alusel rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.