(tagaseljaotsus) Kohus
Tallinna Linnakohus
Kohtunik
Viivi Villemson
Otsuse tegemise aeg ja koht
30. detsember 2005.a Tallinn, kirjalik menetlus
Tsiviilasja number
2/25-19975/05
Tsiviilasi
OÜA hagi IR vastu 11 004,30 krooni saamiseks
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜA(registrikood XXX asukoht XXX) Hageja lepinguline esindaja Silver Eensaar Kostja IR(isikukood XXX, elukoht XXX)
esindajad
iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Hageja nõuab kostjalt võlgnevuse 5 502,15 krooni ja viivise 5 502,15 krooni tasumist. 12.05.2005.a. loovutas Elisa Mobiilsideteenused AS oma nõude hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 lg 1, § 174, § 191 lg 1, § 192, § 222 lg 1 ja § 231 lg 1 alusel võlg 5 502,15 krooni, viivised 5 502,15 krooni ja kohtukulud. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 08.12.2005. Kostja vastust 27.12.2005 ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib teha tagaseljaotsuse pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit seadustiku §-s 168 sätestatud alustel. § 168 lg 1 p 1 järgi võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 231 lg-le 6 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Elisa Mobiilsideteenused AS (Radiolinja AS õigusjärglane) ja IRvahel 26.09.1996.a. sõlmitud liitumislepingust ning teatisest Elisa Mobiilsideteenused AS ja OÜAvahel sõlmitud nõude loovutamise kohta nähtub, et poolte vahel on võlasuhe. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 11 kohaselt võlasuhtele, mis on tekkinud enne 01.07.2002, kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist kehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 järgi tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaks määratud tähtajaks vastavalt seadusele või lepingule. TsK § 174 kohaselt ei ole ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ja ühepoolne lepingu tingimuste muutmine lubatud. TsK § 190 lg 1 järgi võidakse kohustise täitmist tagada vastavalt seadusele või lepingule leppetrahviga (viivisega), pandiga ja käendusega. TsK § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, millega võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. TsK § 222 lg 1 kohaselt kui võlgnik ei täida kohustist või ei täida seda nõuetekohaselt, on ta kohustatud hüvitama kreeditorile sellega tekitatud kahjud. Esitatud tõendite põhjal ei ole kostja kohustist täitnud. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et kostjalt kuulub väljamõistmisele 11 004,30 krooni. Vastavalt TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 60 lg 1 alusel kuulub kostjalt väljamõistmisele kohtukuluna riigilõiv 1050 krooni hageja kasuks. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Arvestades asja mahtu ja keerukust kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele õigusabikulu 11 004,30 x 1% = 110,04 krooni. Kokku kuulub kostjalt hageja kasuks väljamõistmisele kohtukuludena 1160,04 krooni.
TsMS § 52 p 5 kohaselt on asja läbivaatamisekulud: postikulud ja kutsete kättetoimetamise kulud. TsMS § 54 lg 4 sätestab, kui pool, kes pidi ette maksma postikulud, seda kohtu määratud tähtpäevaks ei teinud, võib kohus jätta taotletava toimingu tegemata või mõista läbivaatamiskulud välja kohtuotsusega protsessiosaliselt, arvestades käesoleva seadustiku paragrahvis 60 sätestatut. Seega kuulub kostjalt väljamõistmisele TsMS § 54 lg 4 järgi postikulu 33.50 krooni riigituludesse. Kohtuotsuse vabatahtlikul täitmisel tuleb kostjal märkida maksekorraldusele viitenumber ja selgitusse toimingu nimetus, mille eest tasumine toimub.
Viivi Villemson Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.