Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

2/584-19890/05

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus Kohus

Tallinna Linnakohus

Kohtukoosseis

Kohtunik Maimu Laumets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.detsember 2005.a Tallinn

Tsiviilasja number

2/584-19890/05

Tsiviilasi

OÜ Ahagi AGi vastu 952.64 krooni väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Hageja OÜ A(registrikood XXX; asukoht XXX); kostja AG (isikukood XXX elukoht XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus, kohus teeb asjas tagaseljaotsuse kuna kostja ei vaielnud hagile vastu

RESOLUTSIOON

Hagi rahuldada tagaseljaotsusega. Välja mõista AG’ilt OÜ A kasuks võlg 952.64 krooni (üheksasada viiskümmend kaks krooni ja 64 senti). Kohtukulude jaotus Välja mõista AG’ilt OÜ A kasuks kohtukulu 147.63 krooni (ükssada nelikümmend seitse krooni ja 63 senti). Edasikaebamise kord Pooltel on õigus 10 päeva jooksul arvates otsusest teada saamisest esitada avaldus (kaja) menetluse taastamiseks Tallinna Linnakohtule. Kohus leidis Hageja esitas kohtule hagi, milles palus mõista kostjalt välja võlgnevus summas 952.64 krooni. Hagiavalduse ja lisade kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja 25.10.2000.a Q-GSM lepingu, mille kohaselt kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus saadud kaupade (mobiiltelefon) ja osutatud teenuste eest õigeaegselt tasuma. Seisuga 7.02.2002 oli kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees 659.52 krooni. AS Tele2 Eesti ja kostja vahel sõlmitud Q-GSM lepingu lahutamatuks

osaks on Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste kasutamise tingimused. Nimetatud üldtingimuste kohaselt tuleb kostjal arvete tasumisega viivitamisel maksta hagejale viivist 0.15 % tähtaegselt tasumata summalt päevas. 20.04.2005.a. loovutas AS Tele2 Eesti nõude koos kõrvalnõuetega hagejale. Hageja palub kostjalt välja mõista võlgnevuse summas 659.52 krooni. Kuna kostja on viivitanud hageja ees rahalise kohustuse täitmisega, palub hageja kostjalt välja mõista viivis perioodi eest 7.02.2002 kuni 16.06.2005 summas 293.12 krooni. Kokku palub hageja kostjalt välja mõista 952.64 krooni, kohtukulud jätta kostja kanda. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile tunnistab hagi. Kohus leiab, et vastavalt TsMS §-le 168 tuleb asi lahendada tagaseljaotsusega eelistungit pidamata. TsMS § 201 lg 1 kohaselt esitatakse tagaseljaotsuses põhjendused lihtsustatud vormis. Võlaõigusseaduse, tsiviilseadustiku üldosa seaduse ja rahvusvahelise eraõiguse seaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 ja 2 kohaselt enne 01.juulit 2002.a. sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 01.07.2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Kestvuslepinguga seotud asjaoludele või toimingutele, mis on tekkinud või tehtud enne 01.juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsÜS (kuni 01.07.2002.a kehtinud redaktsioon) § 58 kohaselt tekivad tsiviilõigused ja kohustused muu hulgas lepingutest. TsK § 173 järgi tuleb kohustis täita nõuetekohaselt; § 174 järgi on ühepoolne kohustise tingimuste muutmine või kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 231 lg 1 järgi rahalise kohustise täitmisega viivitanud võlgnik on kohustatud maksma viivitamisaja eest aastas kolm protsenti viivitatud summalt, kui seaduse või lepinguga ei ole kindlaks määratud teistsugust protsendimäära. Vastavalt VÕS § 113 lg 1 järgi rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär, kui käesoleva seaduse §-s 94, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär, millele lisandub seitse protsenti aastas. TsMS § 60 lg 1 mõistab kohus poole taotlusel, kelle kasuks on otsus tehtud, teiselt poolelt selle poole kasuks välja vajalikud ja põhjendatud kohtukulud. TsMS § 61 lg 1 p 1 kohaselt poolele, kelle kasuks otsus tehti, mõistab kohus teiselt poolelt välja vajalikud ja põhjendatud kulud tema esindajana poolt osutatud õigusabi eest: hinnaga hagi puhul kuni viis protsenti hagi rahuldatud osast hagejale või kuni viis protsenti hagi rahuldamata jäetud osast kostjale. Hageja on hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 100 krooni ja oma esindajale osutatud õigusabi eest 47.63 krooni, mis vastavalt TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista