Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste Kasutamise Tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste IV peatükis. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Seisuga 07.08.2002.a on kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees 845,80 krooni. Vastavalt üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997.a kuni 28.02.2001.a on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15% päev. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas AS Tele2 Eesti ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud AS Tele2 Eesti nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS Tele2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS Tele2 Eesti loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 845,80 krooni, millele lisanduvad viivised. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt on hageja arvestanud viivist 0,15% päevas alates 07.08.2002.a kuni 18.06.2005.a kokku 1 324,52 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendab hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõuab kostjalt viivist 845,80 krooni. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 1 691,60 krooni (põhivõlg 845,80 krooni ja viivis 845,80 krooni). Kohtukulud palub hageja jätta kostja kanda. Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kohus saatis kostjale hagiavalduse ja sellele lisatud tõendid ning andis tähtaja 19.10.2005.a kirjaliku vastuse esitamiseks. Kostja sai kirjaliku vastuse esitamise nõude kätte 24.09.2005.a, kuid vastust kohtule tähtajaks ei esitanud. Kostjat on hoiatatud, et vastamata jätmise korral võib kohus tagaseljaotsusega hagi rahuldada. Kohtu põhjendused TsMS § 201 lg 2 p 1 sätestab, et kohus võib teha tagaseljaotsuse pooli kutsumata eelmenetluses enne eelistungit seadustiku §-s 168 sätestatud alustel. § 168 lg 1 p 1 järgi võib kohus omal algatusel tagaseljaotsusega hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega põhjendatud õiguslikul alusel, kui kostja, kellele kohus andis kirjaliku vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt kirjalikult vastanud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 231 lg-le 6 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt

lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi rahuldamine tagaseljaotsusega on põhjendatud ning 1 691,60 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtukulud 190,75 krooni, sh riigilõiv 140,00 krooni ja tasu õigusabi eest hinnaga hagi puhul 3% hagi rahuldatud osast 50,75 krooni jääb TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostja kanda, kuna hagi rahuldati. Kohus peab põhjendatuks osutatud õigusabi eest välja mõista 3% hagi rahuldatud osast, kuna tagaseljaotsus tehti esimese astme kohtus, eelmenetluses eelistungit pidamata. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on postikulud summas 33,50 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.