Võlaõigus › Muud lepingud teenuste osutamiseks

ärakirja kättesaamisest. Hageja nõue ja selle põhjendused 29.06.2005.a. esitas OÜ Ahagi MK vastu 5 996,40 krooni väljamõistmiseks. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid AS Tele2 Eesti (AS Ritabell õigusjärglane) ja kostja 10.09.1999.a Q-GSM lepingu nr 10046843. Nimetatud tarbijalepingu alusel kohustus AS Tele2 Eesti pakkuma kostjale telekommunikatsiooniteenust ning kostja kohustus osutatud teenuste/saadud kaupade (mobiiltelefon) eest AS`ile Tele2 Eesti õigeaegselt ja regulaarselt tasuma vastavalt esitatud arvetele. Lepingu sõlmimisel vormistati kostjale „Pakkumine“, mida kostja aktsepteeris allkirjastamisega ning ettemaksu tasumisega. Oma allkirjadega lepingul kinnitasid lepingu pooled, et kohustuvad täitma lepingu lahutamatuks lisaks oleva Q-GSM-i mobiiltelefonisideteenuste Kasutamise Tingimusi (üldtingimused). Kostja kohustused on loetletud üldtingimuste IV peatükis. Vastavalt üldtingimustele kohustus kostja tasuma arved 15 päeva jooksul nende esitamisest. Seisuga 17.03.2000.a on kostja põhivõlgnevus AS Tele2 Eesti ees 2 998,20 krooni. Vastavalt üldtingimuste VII peatükile on kostja kohustatud maksmisega viivitamise korral tasuma viivist 0,15 % maksmisele kuuluvast summast iga maksmisega viivitatud päeva eest, kuid mitte vähem kui 60 krooni. Kuigi perioodil 27.04.1997.a kuni 28.02.2001.a on vastavalt kehtinud üldtingimustele viivise määraks 0,5% päevas, arvestab hageja ka nimetatud perioodil viivisvõlgnevust määraga 0,15% päev. Lähtudes kostja poolt toime pandud lepingu rikkumisest ja juhindudes üldtingimustest lõpetas AS Tele2 Eesti ennetähtaegselt lepingu. Kostja ei reageerinud AS Tele2 Eesti nõudele tasuda lepingust tulenev võlgnevus ning AS Tele2 Eesti loovutas nõude koos kõrvalnõuetega kostja vastu hagejale. AS Tele2 Eesti loovutas hagejale nõude kostja vastu summas 2 998,20 krooni, millele lisanduvad viivised. Vaatamata hageja korduvatele meeldetuletustele ei ole kostja oma võlgnevust hagejale tasunud. Kostja põhivõlgnevuselt arvestas hageja viivist 0,15% päevas alates 17.03.2000.a kuni 17.06.2005.a kokku 5 745,82 krooni. Tegutsedes heas usus, vähendas hageja viivise nõuet põhivõla summani ning nõudis kostjalt viivist 2 998,20 krooni. Eelistungil hageja vähendas viiviste osas nõuet 1 000,00 krooni võrra. Seoses eeltooduga palub hageja kostjalt välja mõista 4 996,40 krooni (põhivõlg 2 998,20 krooni ja viivis 1 998,20 krooni). Samuti palub hageja kostjalt välja mõista kohtukulud (riigilõiv 420,00 krooni ja õigusabikulud 249,82 krooni).

Kostja vastuväited ja selle põhjendused Kostja eelistungile ei ilmunud, kuigi on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teadlik. Mitteilmumise põhjustest ei ole kostja kohut teavitanud. Kostjat on hoiatatud, et tema mitteilmumisel eelistungile võidakse kohaloleva poole nõudel teha tagaseljaotsus kostja kahjuks. Hageja palus asjas teha tagaseljaotsuse. Kohtu põhjendused TsMS § 198 lg 2 kohaselt, kui üks pool eelistungile ei ilmu, võib kohus kohaloleva poole nõudmisel teha tagaseljaotsuse, kui puuduvat poolt on hoiatatud, et tema puudumisel võib tema kahjuks teha tagaseljaotsuse. TsMS § 201 lg 5 kohaselt rahuldatakse hagi kostja puudumisel tehtud tagaseljaotsusega ulatuses, milles hageja nõue on kostjale teatavaks tehtud, kui hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud. Kohus, hindamata tõendeid ja esitades vastavalt TsMS § 231 lg-le 6 otsuse põhjendused lihtsustatud vormis, leiab, et hagi on hagiavalduses märgitud asjaoludega õiguslikult põhjendatud.

Võlaõigusseaduse rakendamise seaduse § 12 lg 1 kohaselt enne 1. juulit 2002 sõlmitud kestvuslepingutele kohaldatakse alates 1. juulist 2002 tsiviilseadustiku üldosa seaduses ning võlaõigusseaduses sätestatut. Sama sätte lg 2 kohaselt kestvuslepinguga seotud asjaoludele, mis on tekkinud või tehtud enne 1. juulit 2002, kohaldatakse senikehtinud seadust. TsK § 173 lg 1 kohaselt tuleb kohustis täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks vastavalt seaduse või lepingu sätetele. TsK § 174 järgi on ühepoolne kohustise täitmisest keeldumine lubamatu. TsK § 190 lg 1 kohaselt võidakse kohustise täitmist vastavalt seadusele või lepingule tagada leppetrahviga (trahviga, viivisega). Sama seaduse § 191 lg 1 järgi loetakse leppetrahviks (trahviks, viiviseks) seaduse või lepinguga kindlaksmääratud rahasumma, mille võlgnik on kohustatud tasuma kreeditorile kohustise mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise, eriti täitmisega viivitamise korral. VÕS § 76 lg 1 järgi tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 100 kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine või mittekohane täitmine, sealhulgas täitmisega viivitamine. VÕS § 108 lg 1 kohaselt, kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Tuginedes eeltoodule leiab kohus, et hagi rahuldamine tagaseljaotsusega on põhjendatud ning 4 996,40 krooni tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista. Kohtukulud 669,82 krooni, sh riigilõiv 420,00 krooni ja tasu õigusabi eest 249,82 krooni jääb TsMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 alusel kostja kanda, kuna hagi rahuldati. Kohus leiab, et samuti tuleb kostjalt TsMS § 46 p 2 ja § 52 p 5 alusel välja mõista riigituludesse asja läbivaatamiskulud, milleks on posti, kutsete kättetoimetamise kulud summas 64,30 krooni.

Epp Haabsaar Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.