AS A. hagi A. N. ja A. J. vastu kahju hüvitamiseks Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 otsus tsiviilasjas nr 2/2214189/03 AS A. apellatsioonkaebus
Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik
8. detsember 2005. a, avalik kohtuistung Kohtuistungi toimumise aeg Istungil osalenud isikud
AS A. esindajad I. M. ja J. A., vastustaja ja kaasvastustaja esindaja A. N. ning kolmas isik V. A.
RESOLUTSIOON
Tallinna Linnakohtu 28.02.2005 otsus jätta muutmata ning apellatsioonkaebus rahuldamata. Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest Tallinna Ringkonnakohtu kaudu. Hagiavalduse asjaolud ja hageja nõue
1.AS A. esitas 15.05.2003 Tallinna Linnakohtule hagi, milles palus A. N.-lt ja A. J.-lt äriseadustiku (ÄS) § 315 lg 1 alusel solidaarselt välja mõista kahju hüvitamiseks 675 899 krooni. Kostjad kuulusid kuni 18.10.2000 hageja juhatusse. Hageja arvestuse kohaselt on kostjad tekitanud kahju summas 926 281 (250 832 + 340 000 + 335 449) krooni. Hageja väitel ei esitanud ta nõuet 250 832 krooni osas, sest see nõue on aegunud, ning piirdus ülejäänuga.
2.
Hagi põhjenduse kohaselt ei tegutsenud juhatuse liikmed majanduslikult otstarbekal viisil, millega rikkusid ÄS § 306 lg-t 2. Kostjad kasutasid äriühingu juhtimisel valesid juhtimismeetodeid, nende tekitatud kahju seisneb alljärgnevas. A. J. andis 13.02.1998 kassa väljamineku orderiga nr 54 A. N.-le alusetult 250 832 krooni, sest selle kasutamise kohta raamatupidamises kuludokumendid puuduvad, samuti ei ole summat hagejale tagasi makstud. 09.11.1998 maksekorraldusega nr 1372 tasus
A. N. Fiduciary Agency LLC-le 549 630 krooni väidetavalt arvete nr 950 ja 404 alusel. Hageja raamatupidamises ei ole arvet nr 950, arve alusel tasutud 340 000 krooni eest ei ole saadud kaupa ega teenust. Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti 02.07.2001 ettekirjutuse ja 22.08.2001 otsuse nr 232 kohaselt pidi hageja tasuma 1997.a eest tulumaksu 77 688 krooni, 1998.a eest 40 820 krooni ja 1999.a eest 216 938 krooni ning intresse nimetatud perioodi eest 79 911 krooni. Sellega tekitati hagejale kahju kokku 335 449 krooni.
3.12.11.2003 täpsustas hageja nõuet, parandades arvutusvea ning palus kostjatelt solidaarselt välja mõista 675 449 (340 000 + 335 449) krooni väljamõistmist. Täpsustuse kohaselt jäi vähemtasutud tulumaksust ja viivisest moodustava nõude summeerimisel nõudele liitmata viivis 79 911 krooni. Hageja jäi nõude summas 335 449 krooni juurde, lugedes, et selle summaga on kaetud nii viivis kui tulumaks. Kostjate vastuväited
4.Kostjad ei tunnistanud hagi ja palusid jätta selle rahuldamata. Hagi on alusetu, tõendamata, pahatahtlik ja kohut eksitav. Kostjad leiavad, et hagi tulnuks esitada ka V. A. vastu, kes kuulus koos kostjatega hagiavalduses märgitud ajani hageja juhatusse.
5.Fiduciary Agency LLC-le tasus 549 630 krooni hageja, mitte A. N.. Hageja ja Fiduciary Agency LLC vahel oli 1997.a sõlmitud leping Vene Föderatsiooni territooriumil tellimuste otsimiseks ja hankimiseks. Lepingu raames leiti tellija Pihkvast. Lepingu alusel esitas Fiduciary Agency LLC hagejale arve nr 950, mis tasuti ositi, s.h summa 549 630 krooni. Arve oli hageja raamatupidamises ajani, mil kostjad lahkusid hageja juurest töölt. Kostjate suulisele järelepärimisele teatas Fiduciary Agency LLC, et hageja võib saada raamatupidamise taastamiseks vajalike dokumentide koopiad, s.h arve nr 950. Kostjad olid oma seisukohal, et kui hageja raamatupidamise ebarahuldava korraldamise tõttu on kaduma läinud raamatupidamise dokumendid, ei tähenda see, et vastavat tehingut ei toimunud. Samuti vaidlesid kostjad hageja sellele nõudele vastu, sest pidasid seda ÄS § 315 lg 3 alusel aegunuks, kuna leping sõlmiti ja arve nr 950 esitati 1997.a lõpus. Kostjad ei ole tekitanud hagejale ka 335 449 krooni suurust kahju. Maksude tasumist ei saa vaadelda äriühingule kahju tekitamisena. Hageja ei ole märkinud, milles valed juhtimismeetodid seisnesid ja kes valesti juhtis, kas juhatus või nõukogu või mõlemad korraga. Kostjate kinnitusel funktsioneeris äriühing kostjate juhtimisel normaalselt, majanduslikult efektiivselt, otstarbekalt ja edukalt. Ettevõtte kasum võimaldas jaotada dividende. Hageja raamatupidamisdokumentide revideerimise käigus ei tuvastatud hagiavalduses märgitud dokumentide puudumist või alusetuid väljamakseid. Kolmanda isiku seisukoht
6.Kolmanda isikuna kostja poolel protsessi kaasatud V. A. pidas hagi põhjendatuks. V. A. oli hageja juhatuse liige suvest 1997 kuni septembrini 2000, töötades samal ajal ka raamatupidajana. Vastavalt tööjaotusele tegeles ta tootmise omahinna kujundamisega, palga arvutamisega ja dokumentatsiooniga krediidi saamiseks. A. N. vastutas rahavoogude reguleerimise, juhtivate töötajate valiku ja lepingute sõlmimise (v.a mehhanismidega seotud) eest. Lisaks reguleeris ta suhteid tütarettevõtetega ja töötas välja arengustrateegiat. A. J. vastutas raamatupidamise korraldamise ja bilansi koostamise eest. V. A. ei osalenud rahaliste küsimuste otsustamisel. Tal ei olnud pangas allkirjaõigust. Raamatupidamisse laekunud arved kogus ta kokku ja edastas A. J.-le, kelle käes olid kõik raamatupidamisdokumendid. Maksmiste üle otsustasid kostjad. Kostjad kirjutasid alla ka maksekorraldustele.
Linnakohtu otsuse põhjendused
7.Tallinna Linnakohus jättis hagi rahuldamata. Vaidlust ei olnud poolte vahel selles, et kõnealusel perioodil olid kostjad hageja juhatuse liikmed ja seda kuni 18.10.2000. Kohus leidis, et hagi ei ole aegunud, kuna vaidlusaluste summade maksmisest ei olnud hagi esitamise ajaks (15.05.2003) möödunud ÄS § 315 lg-s 3 sätestatud viieaastane tähtaeg.
8.Juhatuse liikme põhikohustused on määratud ÄS § 306 lg-s 1, mille kohaselt on aktsiaseltsi juhtimine ja esindamine juhatuse liikmete õigus ja kohustus. Hageja esitas nõude ÄS § 315 lg 1 alusel. Kuna seadus ei sätesta valede juhtimismeetodite loetelu, on käesolev nõue vaadeldav aktsiaseltsi endiste juhatuse liikmete poolt oma kohustuste rikkumisega äriühingule tekitatud kahju hüvitamise nõudena. Väidetava kahju tekkimise ajal kehtinud ÄS § 315 lg 1 järgi vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ning oma kohustuste täitmata jätmisega aktsiaseltsile või aktsionäridele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt on juhatuse liikme vastu esitatava nõude aegumistähtaeg viis aastat rikkumise toimumisest või rikkumise algusest. Kuna ÄS § 306 lgte 1 ja 2 kohaselt on juhatus vastutav aktsiaseltsi juhtimise eest ja ta on kohustatud tegutsema majanduslikult kõige otstarbekamal viisil, kuulub kohaldamisele ÄS § 315 juhul kui hagiavalduses märgitud valede juhtimismeetodite kasutamine endiste juhatuse liikmete poolt põhjustas kahju tekkimise.
9.Tsiviilkoodeksi (TsK) § 222 lg 2 kohaselt mõistetakse kahjude all kreeditori poolt tehtud kulutusi, tema vara kaotsiminekut või rikkumist või saamata jäänud tulu. Nimetatud sätte kohaselt on kahju hüvitamise eelduseks võlgniku poolt kohustuse täitmata jätmine või mittenõuetekohane täitmine ja sellest tekkinud kahju, mis võivad olla kreeditori poolt tehtud kulutused. Kahju tekitamisest tulenevad kohustuse üldised tingimused on sätestatud TsK §
448.Hagi rahuldamiseks TsK § 448 alusel, peab kohus tuvastama kahju olemasolu, tekkinud kahju ja kahju tekitanu teo vahelise põhjusliku seose olemasolu, kahju tekitanud teo õigusvastasuse ja kahju tekitanu süü. Kahju hüvitamise kohustuse tekkimise kohustuslikuks tingimuseks on põhjusliku seose olemasolu õigusrikkumise ja kahju vahel. ÄS § 315 lg 1 kohaldamise eelduseks on TsK §-s 448 sätestatud tingimuste olemasolu.
10.Kohtus asus seisukohale, et hageja nõue on tõendamata. Hageja ei ole tõendanud kahju olemasolu ja kohustuste rikkumist kostjate poolt. Juhatuse poolt majanduslikult kõige otstarbekamal viisil tegutsemise kohustuse rikkumist peab tõendama hageja. Hageja peab tõendama kahju olemasolu ja seda, et juhatuse liige on mõnda oma kohustust aktsiaseltsi ees rikkunud ning kahju tekkis juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Õige ja tõendatud ei ole hageja väide arve puudumisest, mille alusel maksti 340 000 krooni. Menetluse käigus esitati kohtule arve nr 950 summas 434 815 Saksa marka (tl 75), mille lepinguliste tööde täitmise eest oli hagejale esitanud Fiduciary Agency LLC. Arve on esitatud lepingu nr 950 (tl 103) alusel, mille sõlmis kostja A. N. hageja juhatuse liikmena 09.09.1997 Fiduciary Agency LLC tellimuste ostmiseks ja hankimiseks Vene Föderatsiooni territooriumilt. Kohtule esitatud tõendite kohaselt oli 340 000 krooni maksmise aluseks 09.09.1997 sõlmitud lepingu alusel esitatud arve nr 950. Ainuüksi asjaolu, et juhatuse liige tasus arve nr 950 alusel 340 000 krooni, ei tõenda kahju olemasolu ja seda ei saa pidada küllaldaseks, mille alusel nõuda kostjatelt kahju hüvitamist. Summade ülekandmine ei tõenda kahju. Lepingu sõlmimine iseenesest ei too kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kostja pädevus lepingute sõlmimiseks tulenes ÄS § 306 lg-st 1 ja hageja põhikirja p-st 5.1 (tl 32), mille kohaselt juhatus esindab aktsiaseltsi, organiseerib ja juhib selle tegevust, teostab tehinguid igapäevase majandustegevuse valdkonnas. Vastavalt põhikirja p-le 5.2 võib aktsiaseltsi kõigis õigustoimingutes esindada iga juhatuse liige.
11.Asjas kogutud tõenditest järeldas kohus, et äriühing funktsioneeris äriühing kostjate juhtimisel normaalselt, majanduslikult efektiivselt, otstarbekalt ja edukalt. Raamatupidamist auditeeriti pidevalt. 1997.a ja 1998.a majandusaasta aruanded (tl 40, 41) esitati aktsionäride üldkoosolekule, kelle poolt need kinnitati. Ettevõtte kasum võimaldas jaotada dividende (tl 39). Hageja aktsionäride hulka kuulusid nii nõukogu kui ka juhatuse liikmed. 24.07.2001 viis hageja poolt moodustatud komisjon läbi hageja raamatupidamisdokumentide revideerimise (tl 31). Kostjate väitel revideerimise käigus vaidlusaluste dokumentide kadumist või puudumist ei tuvastatud, ka ei tuvastatud alusetuid väljamakseid. Hageja ei ole vastupidist tõendanud. Kohus nõustus, et Tallinna Juriidiliste Isikute Maksuameti ettekirjutuse alusel riigile maksmata maksude (käibemaks, tulumaks) tasumist ei saa vaadelda kui äriühingule kahju tekitamist. Äriühingu kohustuse täitmata jätmine iseenesest ei too kaasa juhatuse liikme vastutust ÄS § 315 alusel. Kahju hüvitamise kohustus tekib juhatuse liikmel üksnes siis, kui aktsiaseltsil on tekkinud kahju juhatuse liikme kohustuse rikkumise tõttu. Hageja ei ole tõendanud ettekirjutuse alusel riigile maksmata maksude (käibemaks, tulumaks) tasumisest tekkinud väidetava kahju ja kostjate kohustuste rikkumise vahelist seost. Kuna ÄS § 315 kohaldamise eelduseks olev kahju olemasolu hagejal ja kostjate kohustuste rikkumine ei ole tõendatud, puudub vajadus teiste TsK § 448 sätestatud kahju hüvitamise kohustuse tekkimise eelduste käsitamiseks. Apellatsioonkaebuse põhjendused
12.Hageja palub apellatsioonkaebuses otsuse tühistada ja teha uue otsuse, millega mõista kostjalt välja 419 911 (340 000 + 79 911) krooni. Kaebuse kohaselt jättis kohus tähelepanuta peamised hagi alusena esitatud asjaolud ja neid kinnitavad tõendid. Kohus rikkus asja läbivaatamisel protsessiõiguse norme. Apellant peab vajalikuks juhtida tähelepanu Riigikohtu lahenditele nr 3-2-1-41-03, nr 3-2-1-67-03 ja nr 3-2-1-26-02.
13.Hageja ei ole väitnud, et juhatuse liikmetel ei olnud õigust lepinguid sõlmida. Kuid lepingu järgi tasumine peab olema seotud reaalse ja äriühingu huvides sõlmitud lepinguga. Makse teostamine saamata teenuse eest on otsene juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Hageja esitas kohtule tõendid selle kohta, et Fiduciary Agency LLC teenuseid ei ole kasutatud ja kõik vajalikud toimingud teostas hageja. Fiduciary Agency LLC ei ole osutanud kliendi otsingu-, uuringu- ja projekteerimisteenust. Hageja leidis ise 1997.a mais kliendi, kellega allkirjastati eelleping enne lepingut nr 950. Ka ei saanud selle lühikese asja jooksul teostada Fiduciary Agency LLC uuringut ja projekti. Hageja juhib tähelepanu kostjate poolt esitatud lepingu nr 950 lisale 2, mis on dateeritud 16.12.1997 ja oli analoogse sisuga. Selles on samuti viited tellija leidmisele Pskovrekonstruktsija näol ja uuringute ja projekteerimistööde teostamisele seoses Vorovski tänava rekonstrueerimisega. Seega oli koostatud kaks analoogse sisuga akti olematute tööde teostamiseks. Mõlema akti allkirjastamisega tekitati hagejale alusetu maksekohustus. Hageja esitas kohtule nõude suuruse põhjendamiseks konto väljavõtte, mille kohaselt tasuti 10.09.1998 Fiduciary Agency LLC-le 209 630 ja 55 000 krooni.
14.Hageja esitas kohtule 1997.a ja 1998.a arvete registreerimise raamatu. 1997.a novembri raamatus on registreeritud 21.10.1997 kuupäevaga arve nr 950. Arve on tasutud 11.11.1997. Kostja poolt esitatud arve nr 950 kannab kuupäeva 16.12.1997 ja selle alusel on teostatud 19.12.1997 veel üks makse. Seega kasutasid kostjad ära oma juhtivat positsiooni, tasudes Fiduciary Agency LLC-le. Hageja arvates on Maksuametile tasutud intress 79 911 krooni kostjate tegevuse läbi tekitatud otsene varaline kahju, mis tekkis juhatuse poolt valede juhtimismeetodite kasutamise tulemusena. Väide, et kostja A. J. ei teinud pangaülekandeid, on vastuolus kolmanda isiku seletuse ja juhatuse koosoleku protokolliga (tl
169), mille p-st 1.1 ilmneb, et tema on jätkuvalt ainsaks raamatupidamise eest vastutavaks isikuks. A. N. vastutas rahavoogude ja lepingute sõlmimise ja täitmise eest. Kuna vaidlusalusel perioodil juhtis äriühingut A. N. ja raamatupidamist korraldas A. J., on nemad süüdi raamatupidamise halvas korraldamises. Kuigi hageja tegutses vaidlusalusel perioodil majanduslikult efektiivselt, ei saa see vabandada juhatuse liikmete jämedaid juhtimisvigu, mille tulemusena tekkis äriühingule kahju. Vastupidiselt linnakohtule leiab hageja, et kostjad rikkusid oma tegevusega juhatuse liikme otseseid kohustusi, s.h hoolsuskohustust. Kostjate tegevus on seotud kahju tekkimisega ja selles on süüdi kostjad. Hageja ei nõustu kostjatega selles, et kuna nad tegutsesid nõukogu kontrolli all, pidi juhtimisvigade vältimine olema võimalik nõukogu tegevuse tulemusena. Nõukogul ei olnud võimalust juhendada kostjaid selliselt, et oleks võimalik olnud ennetada nendepoolseid rikkumisi. Kostjate tegevus ei väljunud aktsiaseltsi igapäevase tegevuse raamest, kuid kostjate poolt toimepandud rikkumised ei välista kostjate vastutust kahju tekitamise eest. Vastused apellatsioonkaebusele
15.Kolmas isik V. A. peab apellatsioonkaebust õigeks ja palub selle rahuldada.
16.Kostjad A. N. ja A. J. vaidlevad kaebusele vastu ning paluvad jätta selle rahuldamata. Kohus kohaldas õigesti materiaalõiguse norme ega rikkunud otsuse tegemisel protsessinorme. On selgusetu, millest tuleneb kaebuses vaidlustatud summa 419 911 krooni Apellant ei ole esitanud apellatsioonkaebuse õiguslikke põhjendusi, vaid on piirdunud üksnes Riigikohtu lahendite mahakirjutamisega. Apellatsioonkaebuses on korratud põhiliselt linnakohtule esitatud väiteid, millele kohus on vastanud. Kohus on põhjendanud hageja esitatud tõendite mittearvestamist. Ringkonnakohtu seisukoht
17.Tsiviilkolleegium, ära kuulanud asjast osa võtnud isikute seisukohad kohtuistungil ning tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust Tallinna Linnakohtu otsuse tühistamiseks. Kuna ringkonnakohus jätab esimese astme kohtu otsuse muutmata, siis TsMS § 330 lg-st 5 tulenevalt ei korda ta esimese astme kohtu põhjendusi.
18.Hageja vaidlustas kohtuotsuse 419 911 krooni väljamõistmata jätmise osas. Võimalus kohtuotsust vaidlustada ka osaliselt, s.o hagi hinda vähendades, tuleneb otseselt seadusest. Ebaõige on vastustajate hinnang hageja poolt hagiavalduses nõutud 335 449 krooni sisule (millest see koosneb). 12.11.2003 esitatud avalduses hageja täpsustas oma nõuet ning märkis, et kuigi tulumaksust ja viivisest koosneva nõude summeerimisel jäi liitmata viivis 79 911 krooni, ei soovi ta selle võrra hagi suurendada, vaid loeb nii viivise kui tulumaksu selle summaga kaetuks (lisaks 79 911 kroonile viivisele sisaldab nimetatud nõue 255 538 krooni tulumaksu - tl 52). Seega ei ole hageja viivise (intressi) nõudest loobunud ning tal on õigus kohtuotsust ka selles osas vaidlustada. Apellatsioonkaebuse kohaselt on hageja vaidlustanud kohtuotsuse osas, millega jäeti rahuldamata tema nõue summas 340 000 krooni (Fiduciary Agency LLC-le tasutud summa) ning maksuameti ettekirjutuse alusel tasutud maksuintress 79 911 krooni.
19.Linnakohus märkis õigesti, antud asjas ei ole tõendatud, et kostjad on juhatuse liikmetena neil lasunud kohustusi süüliselt rikkunud ning sellega hagejale kahju tekitanud. Kohus ei piirdunud vaid konstateeringuga, et juhatuse liikmel on Õigus sõlmida lepinguid, vaid viitas, miks ei ole võimalik käsitleda hageja väidetud asjaolusid tema soovitud viisil. Kohus on hinnanud esitatud tõendeid kogumis ning neile tuginedes kujundanud oma järelduse.
Kolleegiumil ei ole alust teha teistsugust otsustust. Hagiavalduses on hageja põhjendanud lepingu sõlmimisest tuletatud rahalist nõuet asjaoluga, et arve, mille alusel raha maksti, raamatupidamises puudub ning makstud raha eest ei olnud hageja kaupa ega teenust saanud. Kohtule esitatud tõendid hageja väidetut ei kinnitanud. Kostjate süülist tegevust oma kohustuste täitmata jätmisel ei võimalda järeldada ei kohtule esitatud leping nr 950, mille hageja (mitte kostja, nagu väidab apellant) sõlmis 09.09.1997 Fiduciary Agency LLC-ga ja mille on hageja poolt allkirjastanud A. N., ega 03.09.1997 Pskovrekonstruktsija Peadirektsiooniga sõlmitud kavatsuste leping. Asjaolu, et lepingu nr 950 sõlmimise ajal olid hageja juba vahetus kontaktis nimetatud tellijaga, ei võimalda teha järeldust, et Fiduciary Agency LLC ei osutanud kliendi otsingu, uuringute ja projekteerimise teenust. Ringkonnakohtu istungil antud seletuses väitis A. N., et talle süüks pandud tehingu puhul oli hageja lepingupartneriks firma, kellega olid pikaajalised suhted ning kes vahendas hagejat töö (tellijate) leidmisel, mille eest oli talle makstud kokku üle 1,6 miljoni krooni. Nimetatud firma vahendusel leiti tellijaid ja saadi Pihkvas tööd 15 miljoni krooni eest. Apellant ei vaielnud sellele väitele vastu ning nõustus, et viidatud firmale on makstud üle 1,5 miljoni krooni. Seetõttu ei ole asja materjaliga kooskõlas hageja väide, et kostjad ei tegutsenud äriühingu huvides. Asjaolus, et paljud raamatupidamise dokumendid ei ole säilinud, ei ole võimalik süüdistada kostjaid ega tõlgendada seda nende kahjuks.
20.Et Maksuamet jättis ettekirjutuse peale esitatud kaebuse rahuldamata, ei võimalda järeldada juhatuse liikme süülist käitumist tulumaksu ebaõiges maksmises. Pigem tõendab see asjaolu vastupidist: maksude maksmise osas ei olnud asjaosalistel ühest selgust. Seetõttu ei ole põhjendatud ka 79 911 krooni nõue kahe juhatuse liikme vastu, sest nende süülist tegevust maksude ebaõiges maksmises ei olnud võimalik kohtule esitatud tõendite põhjal järeldada. Ka ei nõustu kolleegium apellandi seisukohaga, milles ta tuletab juhtorgani liikmete personaalse vastutuse lähtuvalt sellest, millega isik konkreetselt tegeles. Juhatuse liikme kohustus äriühingut juhtida ning selle eest vastutada ei tulene töölepingust ega muudest konkreetsetest kokkulepetest, vaid seadusest.
21.Kuna ringkonnakohus jätab apellatsioonkaebuse rahuldamata, siis TsMS § 60 lg-test 1 ja 8 tulenevalt jäävad apellandi kohtukulud tema enda kanda.
Reet Allikvere
Tiiu Hiiuväin
Ülle Jänes
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.