Harju Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Hannes Olev
Otsuse tegemise aeg ja koht
23.detsember 2005. a Tallinn
Tsiviilasja number
2/1-448/04/05
Tsiviilasi
OÜ Dustmann (pankrotis) hagi Ülar Valksaar’e, Heldur Kopso, Kaido Park’i vastu kahju nõudes
Menetlusosalised ja nende
Hageja OÜ Dustmann (pankrotis) (äriregistrikood 10325967) Hageja esindaja Jürgen Kirsis Kostja 1 Ülar Valksaar (isikukood xxxxx) Kostja 2 Heldur Kopso (isikukood xxxxx) Kostja 3 Kaido Park (isikukood xxxxx) Kostja 1 ja Kostja 3 esindaja v adv Anu Sander, Nigul Saar Kostja 2 esindaja adv Karl Kask
esindajad
Kohtuistungi toimumise aeg
06. detsember 2005. a
Jätta hagi rahuldamata. Kohtukulude jaotus Välja mõista OÜ-lt Dustmann (pankrotis) Kaido Park kasuks kohtukuludena 53 333,34 kr (viiskümmend kolm tuhat kolmsada kolmkümmend kolm krooni ja 34 senti). Välja mõista OÜ-lt Dustmann (pankrotis) Heldur Kopso kasuks kohtukuludena 37 524,00 kr (kolmkümmend seitse tuhat viissada kakskümmend neli krooni ja 00 senti) Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu teatades sellisest kavatsusest kirjalikult 10 päeva jooksul ja esitades motiveeritud apellatsioonkaebuse 20 päeva jooksul peale kohtuotsuse kohtu kantselei kaudu teatavaks tegemist.
Tsiviilasi nr 2/1-448/04/05
Hageja kanti äriregistrisse 17.11.1997.a. Vastavalt äriregistrile oli hageja põhitegevusalaks elumajade, ärihoonete ja muude olmeobjektide ehitus. Kostja 1 oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 17.11.1997.a. kuni 13.04.2000.a. Kostja 2 oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 17.11.1997.a. kuni 07.06.1999.a. Kostja 3 oli hageja juhatuse liige ajavahemikus 17.11.1997.a. kuni 13.04.2000.a. 1999.a. sõlmis hageja OÜ-ga Aastelmaa (hilisem ärinimi OÜ Reliant Kinnisvara, edaspidi Tellija) järgmised ehituse töövõtulepingud:
Hageja palub kostjatelt solidaarselt välja mõista hagejale tekitatud kahju 4 257 017,20 kr ja viivised 241 640,30 kr. Kohtukulud jätta kostjate kanda. OÜ-ga Aastelmaa sõlmitud lepingute alusel tegi hageja kostjate juhatuses olles töid kokku 8 043 764,57 kr eest, kuid Tellija maksis tehtud tööde eest vaid 3 786 747,45 kr. Sellest tulenevalt tekkis hagejale antud lepingute alusel kahju 4 257 017,12 kr. Vastavalt hageja arvestustele on tekkinud kahjult ta arvestanud ka viiviseid kuni OÜ Aastelmaa pankroti välja kuulutamiseni 10.12.2001.a., mille suuruseks on 241 640,30 kr. Antud lepingutest tekkinud võlgnevuse tõttu muutus hageja maksejõuetuks ja see tõi kaasa hageja pankrotistumise. Tellija ja garandi vastu ei ole võimalik nõuet enam pöörata, kuna nad on samuti pankrotis. Hageja leiab, et kostjad, olles hageja juhatuse liikmed, rikkusid oma kohustusi äriühingu juhtimisel ja seega tuleb neilt välja mõista hagejale tekitatud kahju ÄS §187 lg 1 alusel (kuni 01.07.2002.a. kehtinud redaktsiooni alusel). Hageja heidab kostjatele ette:
Tsiviilasi nr 2/1-448/04/05
Kostjad ei tunnista hagi, kui alusetut ja põhjendamatut ning paluvad selle jätta rahuldamata. Kostja 1 ja Kostja 3 vaidlevad hagi vastu kuna leiavad, et tõendamata on hageja väited ebakindla partneri valikus. OÜ Aastelmaa osakapital oli 2,5 korda suurem seaduse järgi nõutavast. Samuti oli kostjatele teada see, et tellija oli vaidlusalusesse objekti investeerinud juba 12 miljonit krooni, mis samuti osundas sellele, et tegemist oli tõsiselt võetava projektiga. Teiseks osales alltöövõtu konkursil mitmeid nimekaid ehitusettevõtjaid. Järgmised lepingud sõlmiti tellijaga alles peale esimese lepingu järgi kokkulepitud summade kätte saamist. Hageja poolt viidatud tasumata arved 166 tuhande osas on hageja ekslikult lugenud lammutustööde lepingu eest esitatuteks. Tegemist on täiendavalt kokkulepitud hilisemate lisatöödega. Kostjad osundavad samuti sellele, et nende tegevuse hindamisel tuleb lähtuda lepingute sõlmimisel teada olnud asjaoludest. Nende poolt eelloetletud asjaolud ei andnud mingit alust kostjatel kahelda, et sõlmitavate lepingute näol on tegemist hageja huvides sõlmitud lepingutega. Ka hageja on möönnud, et tellija makseraskused ilmnesid alles 07.07.1999, seega peale lepingute sõlmimist. Kostjate arvates oli lepingute täitmine piisavalt tagatud. Lepingutes olid kokkulepitud viivised, tellija kohustusi tagas ka OÜ Timberland garantiikiri, kahe lepingu osas oli kokkulepitud ka ettemaksu tegemine, mille tellija ka tasus. Seejuures rõhutavad kostjad seda, et tavapärane ehitusettevõtus, kui üldse, oli ettemaks 10% ulatuses, kuid kostjad leppisid kolmanda lepingu osas ettemaksu 2,5 miljonit, mis on ligi veerand lepingusummast. Alusetud on hageja väited, et hageja oli juba eelnevalt makseraskustes. Veidi üle 20 000 kroonine kahjum aastas ei mõjutanud hageja võimet täita lepinguid. Samuti alusetu on hageja väide, et sõlmitud lepingud ebaõnnestusid seetõttu, et hageja eelnevad tellimused olid kordades väiksemad kui vaidlusalused lepingud. Esitatud asjaoludest tulenevalt ei ole vaidluse all see, et hageja ei suutnud lepinguid täita ja see oleks põhjustanud kahju. Hageja täitis lepinguid kokkulepitud mahtudes ja tähtaegadel ja sellest ei tekkinud hagejale mingit kahju.
Tsiviilasi nr 2/1-448/04/05
Samuti alusetu on hageja väide, et tööd jätkusid vaatamata tellija juba ilmnenud makseraskustele. Objektil lõpetati tööd juba juulis 1999.a. ja juba 28.07.1999 esitati tellijale ka arved tööseisaku eest. Kostjad möönavad, et teatud töid küll tehti ka juulis, kuid need olid seotud sellega, et oli vajalik pooleliolevad tööd lõpetada, et vältida kahjusid. Samuti oli kostjatel kuni septembrini lootus, et tellija saab üle makseraskustest ning lepingute täitmine jätkub. Kostjate arvates on hageja poolt selgusetu ka põhjuslik seos kahju ja kostjate tegevuse vahel. Kostjad 1 ja 3 paluvad kohtukuludena välja mõista õigusabikulud 53 333,34 kr kostjale K Park, kes on kandnud mõlema kostja õigusabi kulud. Kostja 2 tugineb lisaks eeltoodule ka sellel, et ta kutsuti tagasi juhatusest juba 17.05.1999.a. ja seega sellest ajast edasi ei saa olla mingit seost tema ja hagejale tekkinud kahju vahel. samuti leiab kostja 2, et hageja ei ole tõendanud kostjate poolt mingi seaduse või osaühingu põhikirja rikkumist, ega nende süüd selles. Seda aga eeldas tol ajal kehtinud ÄS § 187 lg 1 koosseis. Kostja 2 ei ole ise osalenud vaidlusaluste lepingute sõlmimises ja seega ei ole ka selles süüdi. Kostja arvates on ebaselge ka hageja positsioon seoses tekkinud kahjuga. Ei ole vaidlust selles, et hagejal jäi saamata lepingute järgi tehtud tööde eest summa, kuid hageja ei ole selgitanud, kas hagetava summa näol on tegemist hageja otsese varalise kahju või saamatajäänud tuluga. Kostja 2 palub kohtukuludena välja mõista õigusabikulud 37 524,00 kr.
Kohus, kuulanud ära pooled ja tutvunud toimikumaterjalidega, leiab, et hagi ei kuulu rahuldamisele. Äriseadustiku vaidlusalusel ajal kehtinud redaktsioonis (edaspidi ÄS) § 187 lg 1 kohaselt vastutavad juhatuse liikmed seaduse või põhikirja nõuete rikkumise ja oma kohustuste täitmata jätmisega osaühingule või osanikele süüliselt tekitatud kahju eest solidaarselt. Kahjunõude olemasolu aluseks on kolm asjaolu – kahju esinemine, kahjutekitaja õigusvastane tegu ning seos kahju ning teo vahel. Esitatud asjaoludel ei ole pooltel vaidlust selles, et hagejal jäi vaidlusaluste lepingute täitmisel saamata hageja poolt osundatud summa. Seega ei ole vaidlust kahju suuruse osas. Pooltevahelise vaidluse keskseks küsimuseks on see, kas hageja poolt kostjatele etteheidetavad asjaolud on põhjendatud ja kas need on seotud hagejale tekkinud kahjuga st kas need väited/asjaolud on asjakohased. Seejuures kohus nõustub kostjatega selles osas, et esitatud hageja süüdistusi tuleb hinnata selle aja seisuga, kui need otsustused/teod tehti ja millised olid sel ajal kostjatele teada olevad asjaolud. Hageja esimene väide, et kostjad ei arvestanud äriühingu võimalusi, kui sõlmisid sellises mahus lepinguid. Hageja eelmiste aastate käive oli ca 5,8 miljonit. Selliste mahukate lepingute sõlmimisega ületati hageja mahtusid. Kostjad ei ole vaidlustanud seda asjaolu, et hageja käive eelmistel aastatel oli keskmiselt 5 miljoni ringis ja et sellise mahuga ehitustöid ei olnud hageja varem teinud. Seega asjaolu ise on tõendatud, kuna pooled tunnistavad seda. Samas kostjad osundavad sellele, et see asjaolu ei ole asjakohane.
Tsiviilasi nr 2/1-448/04/05
Kohus nõustub kostjatega. Esitatud asjaoludel ei tekkinud hagejale kahju mitte sellest, et kostjad sõlmisid lepingud, milles võetud kohustusi ei suutnud hageja täita ja seetõttu oleks hagejale tekkinud kahju näiteks leppetrahvide, viiviste või muude sanktsioonide näol, mis oleksid lähtunud hageja suutmatusest võetud kohustusi täita. Hageja ei ole välja toonud ühtegi sedalaadi asjaolu. Seega ei ole antud kahju tekkimisega see asjaolu seotud. Hageja teine väide: Lepingud sõlmiti vaatamata sellele, et eelmistel aastatel oli hageja kahjumis. Nii oli 1998.a. majandusaasta kahjum 20 282,00 kr ja käibevara koosnes suures osas ebatõenäoliselt laekuvatest nõuetest. Hageja tugines oma väites hageja 1998.a. raamatupidamisbilansile (tl 99). Kohus leiab, et antud väide ei ole samuti asjakohane. Esiteks ei ole kohtu arvates kahjum 1998.a. eest 20 282,00 kr iseenesest märkimisväärne kahjum arvestades esitatud bilansi järgi hageja majanduslikku seisu. Teiseks on hageja poolt tõendamata väide, et tõenäoliselt mittelaekuvaid nõudeid oleks hagejal olnud poole miljoni eest. Vastavalt bilansile oli selliseid nõudeid 177 538,00 kr. Ülejäänud osas st ca 300 000,00 kr osas ei ole kohtul andmeid, et need oleksid nn lootusetud nõuded. Selle kohta ei ole hageja andmeid esitanud. Seejuures on jällegi oluline, et need nõuded oleks olnud lootusetud juba vaidlusalusel ajal, mitte muutunud sellisteks praegu st pea 6 aastat hiljem. Seejuures on hageja kõrvale jätnud selle, et tal oli vaadeldava 1998.a. lõpuks materiaalset põhivara üle 1,3 miljoni. Seega on hageja väited selles osas tõendamata, et hagejal oleks lepingute sõlmimise ajaks endal juba maksevõimega probleeme. Hageja väitis, et kostjad ei taganud lepingutes piisavalt lepingute täitmist OÜ Aastelmaa poolt. Seejuures ei täpsustanud hageja esindaja, millised tagatised on kostjate poolt lepingutesse sisseviimata või mis osas erinesid lepingud tavapäraselt ehitusettevõtus kasutatavatest. Kostjad leiavad, et lepingud sõlmiti kehtivat äritava arvestades ja isegi paremate garantiidega, kui tavaliselt. Hinnates esitatud lepinguid ja poolte poolt vaidlustamata asjaolusid: garantiikirja OÜ Timberland poolt ning tellijapoolt tehtud ettemakseid, siis kohus leiab, et hageja väited selles osas on alusetud. Hinnates sõlmitud lepinguid, leiab kohus, et need on tagatiste osas piisavad. Pooled on määratlenud kõik mõistlikud tagatised st on olemas kokkulepped viiviste osas, need on selgelt määratletud. Samuti on kokkulepitud tähtajad, millest tulenevalt saavad mõlemad pooled arvutada viivituse algust jne. OÜ Timberland poolt antud garantiikirja (tl 105) osas ei ole hageja osundanud, miks see oleks selle andmise ajal (28.04.1999.a.) olnud ebapiisav või näiline või millal see oleks muutunud selliseks. Garantiikiri iseenesest on samuti selge st seal on täpselt määratletud, milliste kohustuste katteks (vaidlusalused lepingutest tulenevad tellija kohustused) on see antud. Ettemaksu osas kohus leiab, et on vaieldamatu, et igat ettevõtulepingu täitmist tagaks tööettevõtja poolt vaadates kõige paremini see, kui tellija teeks lepingu kogu maksumuse ulatuses täitjale ettemaksu, kuid äris selline praktika ei ole levinud. Hageja ei ole ka selles osas osundanud, millised oleks võinud olla ettemaksud, mis oleksid tema meelest piisavalt taganud tellija lepinguliste kohustuste täimist. Kostjate väidete kohaselt oli tavapärane ehitustöövõtus see, et ettemaksu suuruseks oli 10 % lepingu summast. Hageja ei ole seda
Tsiviilasi nr 2/1-448/04/05
vaidlustanud. Lepingu nr 284/99 järgi pidi tellija tegema ettemaksu 2,5 miljonit, mis ka tehti. See aga moodustab lepingusummast (11,1 miljonit) 22%, mis on oluliselt suurem kostjate poolt väidetud tavapärasest ettemaksust. Neljandana väitis hageja, et kostjad olid hooletud ning ei kontrollinud teise lepingupoole maksevõimet ning seetõttu sõlmisid lepingu ebakindla partneriga. Kui kostjad oleksid ilmutanud piisavat hoolsust ei oleks sõlmitud lepingut isikuga, kel tekivad makseraskused. Hageja ei ole osundanud ühelegi asjaolule, mille arvestamisel oleksid kostjad hoolsate ärijuhtidena pidanud hakkama kahtlema tellija OÜ Aastelmaa maksejõulisuses ajal, kui lepinguid sõlmiti. Kostjate poolt esiletoodud väited, et tellija poolt objekti soetamisse oli investeeritud 12 miljonit krooni, et töövõtja leidmiseks korraldatud konkursil osales mitmeid suuri ja tuntud ehitusettevõtteid ning kolm viimast lepingut sõlmiti alles peale seda, kui esimese lepingu järgi oli tellija poolt makstud, ei ole hageja vaidlustanud. Antud väidete osas kohus leiab, et need asjaolud kogumis ei oleks andnud mõistlikult alust kahelda tellija maksejõus. Ja kuna hageja ei ole osundanud ühelegi asjaolule, mille alusel oleks kostjad pidanud hakkama kahtlema lepingute sõlmimise ajal Tellija maksujõulisuses, siis kohus leiab hageja antud väited olevat alusetud. Samuti on hageja kostjatele süüks arvanud selle, et kostjad jätkasid lepingute sõlmimist ja ka täitmist peale seda, kui ilmnesid esimesed probleemid tellijaga. Nii sõlmiti ja täideti järgnevaid lepinguid vaatamata sellele, et tellijal oli tekkinud võlgnevus esimese lepingu järgi summas 166 342,70 kr. Kostjad oma vastuväidetes tuginesid selle, et hageja selline väide on eksitav ja alusetu, kuna lepingu summaks oli kokku lepitud 326 547,00 kr, millest tasus tellija tähtaegselt kogu põhiosa. Hageja poolt osundatud võlgnevus aga tekkis lisatööde eest esitatud arvete osas. Arvestades esitatud arvete ja tasumiste arvestust (tl 203-204) on näha, et hageja poolt osundatud võlgnevus (166 tuhat) tekkis 11.06.1999.a. esitatud arvetest, mil olid juba kõik lepingud sõlmitud. Samas ilmneb hageja poolt koostatud tabelist, et samal ajal arvete esitamisega laekus Tellijalt 12.06.1999.a. makse 889 000,- kr. Seega sel ajal ei oleks veel olnud mõistlik kostjate poolt peatada töid, kui Tellija jätkas maksete tasumist. Need arved on ilmselt esitatud, nagu ka kostjad väidavad, mingite lisatööde eest, kuna esimese lepingu summaks oli kokkulepitud 326 547,00 kr. Enamus põhisummast (üle 200 000,00 kr) selle lepingu alusel maksti aga 29.04.1999.a. ning järgmine arve (nr 56) esitati hageja poolt alles 11.05.1999.a. Seega ka see asjaolu (et sõlmiti lepinguid juba võlgu oleva partneriga) ei saa olla kostjatele mõistlikult etteheidetav. Samuti loeb kohus paljasõnaliseks hageja väiteid selles osas, et kostjad ei katkestanud töid juulis 1999.a., kui oli selge, et tellijal on makseraskused, vaid jätkati töid. Hageja hinnangul oli juulis selge see, et Tellijal olid makseraskused ja kõik tööd antud lepingute täitmisega oleks pidanud lõpetama, kuid kostjad seda ei teinud. Seda näitab hageja arvates asjaolu, et viimased arved esitati tellijale alles septembris 1999.a. Kostjate väidetel lõpetati tööd juuli alguses ja seda seoses sellega, et tellijal tekkisid makseraskused. Jätkati vaid hädavajalikke töid, et objekt konserveerida. Kohus leiab, et hageja ei ole tõendanud seda, et töid tehti peale 07.07.1999. Vastupidiselt hageja väidetule on hageja esitatud arvetest näha, et peale seda kuupäeva (07.07.1999) on
Tsiviilasi nr 2/1-448/04/05
esitatud 28.07.1999 arve nr 103, 09.08.1999 arve nr 115, 30.08.1999 arve nr 125, kus on nõude aluseks tööseisaku eest hüvitise nõue. See kinnitab kostjate vastuväiteid. Asjaolu, et arved nr 150 ja 152 (15.09.1999.a.) on esitatud betoneerimistööde eest ja lisatud on aktid nende tööde akteerimise kohta, ei tõenda iseenesest seda, et seal osundatud tööd teostati juulis või peale juulikuud. Samas ei välista see ka kostjate poolt väidetut, et teostati vaid objekti konserveerimiseks vajalikke töid. Seega ei ole hageja poolt esitatud ühtegi tõendit, mis kinnitaks hageja esitatud väidet. Seega kohus ei leidnud ühtegi hageja poolt esitatud väidet, mis oleks tõendatud või olles tõendatud oleks ka asjakohane. Kuna hageja rajas oma kahjunõude nendele, kohtu poolt kontrollitud ja hinnatud väidetele, siis ei ole kohtu hinnangul leidnud tõendamist kostjate seadusvastane tegevus ning puudub kahjunõude üks osa. Seetõttu ei ole leidnud tõendamist hageja kahju hüvitamise nõude olemasolu kostjate vastu ning hagi ei kuulu rahuldamisele.
Tulenevalt TsKMS § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 1 kuulub hagejalt väljamõistmisele: Kostja 3 kasuks kohtukuludena õigusabi kulud summas 53 333,34 kr, mida kohus peab arvestades antud asja keerukust ning hagihinda 4 498 657,50 kr põhjendatuks. Kostja 2 kohtukuludena õigusabi kulud summas 37 524,00 kr, mida kohus peab arvestades antud asja keerukust ning hagihinda 4 498 657,50 kr põhjendatuks.
Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.