lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/3-2-1-152-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 05.12.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-152-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
05.12.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1253
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Viidatud sätted

Riigi Teataja
PalS § 37 lg 1, 3PalS § 36TLS § 86Töölepingu ülesütlemine katseajalTsMS § 319 lg 2Menetlusdokumendi kättetoimetamine volitatud isikuleTsMS § 363Hagiavalduse sisuTsMS § 95Merinõudest, päästetöödest ja päästelepingust tuleneva hagi kohtualluvus

Hilisemad lahendid, mis sellele viitavad (2)

lahend.ee
2-10-38149/27Viru Maakohus Rakvere kohtumaja29.09.20112-04-767/7Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium28.04.2006

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-152-05 Otsuse kuupäev Tartu, 05. detsember 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja J. Luik Kohtuasi KÜ Punane 33 hagi Olga Kozõrkova vastu 1465 krooni saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 22/752/2005 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Olga Kozõrkova kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 14. november 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Tühistada Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/752/2005 ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks.
2.Kassatsioonkaebus rahuldada.
3.Tagastada O. Kozõrkovale kassatsioonkaebuselt 29. juulil 2005. a tasutud kautsjon 200 (kakssada) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.29. juunil 2004. a esitas KÜ Punane 33 Tallinna Linnakohtule hagi Olga Kozõrkova vastu ebaseaduslikult saadud töötasu 1465 krooni väljamõistmiseks.
2.Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 30. märtsil 1999. a töölepingu, mille kohaselt töötas kostja hageja juures raamatupidajana. 30. mail 2003. a lõpetati tööleping TLS § 86 p 3 alusel. Kostjal oli töövõimetusleht ajavahemikus 24. märtsist 2003. a kuni 4. aprillini 2003.a ja selle ajavahemiku eest sai kostja nii haigushüvitist kui ka töötasu. Kostjal ei olnud õigust saada palka ajal, mil ta oli ajutiselt töövõimetu. Kostjale väljastatud töövõimetuslehe saatis Eesti Haigekassale kostja ise ilma juhatust sellest informeerimata. Kostja ei arvutanud oma töötasu ümber ning maksis endale 1465 krooni võrra rohkem palka.
3.Kostja ei tunnistanud hagi. Vastuväidete kohaselt oli ühistu esimees teadlik, et kostja on haige, kuid teist töötajat selleks ajaks tööle ei võetud. Asudes pärast haiguslehe lõpetamist tööle, tegi kostja ära kogu töö. Nõue on palgaseaduse § 37 kohaselt aegunud.
4.Tallinna Linnakohus rahuldas 25. veebruari 2005. a otsusega hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 1465 krooni ja kohtukulu 105 krooni. Linnakohus leidis, et hagi tuleb rahuldada palgaseaduse § 36 lg-te 2 ja 3 alusel, kuna hageja maksis kostjale palka aja eest, mil viimane sai Eesti Haigekassalt ajutise töövõimetuse hüvitist. Töövõimetuslehe saatekirjast tuleneb, et kostja saatis Eesti Haigekassale töövõimetuslehe, olles ise kaaskirjale alla kirjutanud. Tõendamata on see, et kostja teatas hagejale oma töövõimetusest. Kuna kostja hagejale oma töövõimetusest ei teatanud, maksis hageja töövõimetuslehe ajal kostjale palka. Eeltoodu tõttu on hagejal õigus nõuda kostjalt tagasi makstud palk. Hageja nõue ei ole aegunud, sest haiguslehel olemisest teatamata jätmine ja samal ajal töövõimetuslehe esitamine Eesti Haigekassale on palgaseaduse § 37 lg 2 mõttes valeandmete esitamine. See, et ühistu üldkoosolek ei ole otsustanud kostja vastu nõude esitamist ja ühistu 2003. aasta bilanss ei kajasta nõuet kostja vastu, ei anna alust jätta hagi rahuldamata. Hagi

lahendamisel ei ole oluline ka see, et kostja tegi pärast haigust ära kogu töö. Kostja ei ole tõendanud kokkuleppe olemasolu, mille kohaselt hageja maksab kostjale palka ka töövõimetuslehel olemise aja eest.

5.Apellatsioonkaebuse esitas kostja. Apellatsioonkaebuses palus kostja linnakohtu otsuse tühistada, hagi aga jätta rahuldamata. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
6.Tallinna Ringkonnakohtu 30. juuni 2005. a otsusega jäeti Tallinna Linnakohtu otsus muutmata. O. Kozõrkovalt mõisteti KÜ Punane 33 kasuks välja 73 krooni ja 25 senti kohtukulu. Ringkonnakohtu otsuse kohaselt on linnakohus õigesti lähtunud PalS § 36 lg-st 2, mis annab tööandjale õiguse kinni pidada töötaja palgast summad, mis on töötajale arvutusvea tõttu ekslikult välja makstud. Ebaõige on apellandi väide, et nõue oli PalS § 37 lg 1 alusel aegunud. Kuna vaidlust ei ole selles, et kostja varjas tööandja eest töövõimetuslehe olemasolu, samas täites ise töövõimetuslehel tööandja osa ja esitades töövõimetuslehe Eesti Haigekassale, on linnakohus õigesti leidnud, et kostja ise on teadvalt esitanud tööandjale valeandmeid ja PalS § 37 lg 3 kohaselt ei kohaldata PalS § 37 lgs 1 sätestatud aegumistähtaega. Seega ei ole nõue aegunud. Asja menetlemisel esimese astme kohtus väitis kostja, et ta tegi töö ära pärast töövõimetuslehe lõppemist, kuid apellatsioonkaebuses on väidetud, et ta täitis töövõimetuslehel oleku ajal tööandja poolt antud tööülesandeid. Kaebuse väide jääb tähelepanuta, kuna TsMS § 319 lg 2 kohaselt ei saa kostja apellatsioonkaebuses esitada nõudele uusi vastuväiteid. Samuti on nõude suuruse vaidlustamine uus vastuväide nõudele, mida ei ole esitatud esimese astme kohtus. Ebaõige on apellandi väide, et hageja ei ole kinni pidanud töövaidluste lahendamise kohtuvälisest korrast. Vastavalt individuaalse töövaidluse lahendamise seaduse § 4 lg-le 1 on töövaidlusi lahendavateks organiteks kohus ja töövaidluskomisjon ja hagejal oli § 4 lõike 4 alusel õigus valida, kummale organile ta nõude esitab. Kaebusest ei selgu, milliste tõendite hindamisega ei ole apellant rahul, mistõttu ei ole sellele konkretiseerimata väitele võimalik vastata.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

7.Kassatsioonkaebuses palub O. Kozõrkova tühistada ringkonnakohtu otsuse ja saata asi uueks läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.
8.Kassatsioonkaebuse kohaselt on kohtud jätnud hindamata nii kostja kui ka hageja esitatud tõendid, rikkudes sellega TsMS § 95 sätteid. Kassaator esitas juba esimese astme kohtule kirjalikud tõendid selle kohta, et hagisumma arvestus on ebaõige. Õige summa on 870 krooni. Korteriühistu juhatuse esimees sundis kassaatorit haiguse ajal täitma kiireid jooksvaid tööülesandeid, mida tõestavad ka pangaväljavõtted. Need esitas kohtule hageja, kuid kohtud ei ole nendega arvestanud. Puuduvad tõendid kahju tekkimise kohta, kuna raamatupidamise seadus näeb ette, et kõik ülemaksed või tagastatavad summad peavad kajastuma bilansis.

Hagi on PalS § 37 lg 1 alusel aegunud.

9.Vastuses kassatsioonkaebusele leiab KÜ Punane 33, et ringkonnakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

10.Kolleegium leiab, et ringkonnakohtu otsus tuleb TsMS § 363 p 1 alusel tühistada materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu ja asi tuleb saata uueks arutamiseks samale ringkonnakohtule.
11.Hageja nõuab tagasi töötajale ekslikult väljamakstud palka. Alused selleks saavad tuleneda PalS §-st 37. Selle paragrahvi esimese lõike kohaselt on võimalik töötajalt tagasi nõuda arvutusvea tõttu rohkem makstud palka. Kolleegium leiab, et kohtud on ekslikult leidnud, et käesoleval juhul on tegemist arvutusvea tõttu liigselt makstud palgaga. Kolleegiumi arvates ei võimalda esitatud ja tuvastatud asjaolud kohaldada PalS § 37 lg-t 1 eelkõige seetõttu, et tegemist pole töötajale arvutusvea tõttu enammakstud palgaga. Arvutusveaga palgaseaduse tähenduses saaks tegemist olla näiteks juhtudel, mil tööandja on eksinud seaduses sätestatud riiklike maksude kinnipidamise kohustust täites selleks ettenähtud arvutusreeglite vastu ja seetõttu maksnud töötajale välja liigsed summad või on nt arvutiprogrammi rikke tõttu töötajale välja maksnud sama töötasu mitu korda. PalS § 37 lg-st 2 tulenevalt muudel põhjustel (peale arvutusvea) töötajale ekslikult makstud või tema pangakontole ülekantud summasid tagasi nõuda ei saa, välja arvatud juhul kui maksmise aluseks olid töötaja poolt teadvalt esitatud valeandmed või võltsitud dokumendid. Seega vajab kontrollimist ja seisukohavõttu küsimus, kas kostja poolt hagejale töövõimetusest teatamata jätmine kujutab endast teadvalt valeandmete esitamist, mis oli aluseks palga maksmisele. Seejuures tekib asjas eelkõige küsimus valeandmete esitamises töömahu kohta. Asja lahendamiseks on vajalik tuvastada muuhulgas, kuidas oli kokku lepitud kostja tööaeg ja kas talle makstav palk olenes töölviibitud ajast, raamatupidaja töö tegemisest või mõlemast.
12.Kohtud on jõudnud põhimõtteliselt õigele järeldusele, et sama aja eest ei ole võimalik saada töötasu ning ajutise töövõimetuse hüvitist töövõimetuslehe alusel. Kui sama aja eest on aga makstud mõlemat, siis ei ole ainuüksi see palga tagasinõudmise alus. Kolleegium märgib, et ravikindlustusseaduse § 60 lg 1 p 5 kohaselt ei ole kindlustatud isikul õigust saada ajutise töövõimetuse hüvitist, kui kindlustatud isik saab ajutise töövõimetuse aja eest sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 punktides 1 või 3 nimetatud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Sotsiaalmaksuseaduse § 2 lõike 1 p-s 1 on sätestatud, et sotsiaalmaksu makstakse töötajale rahas makstud palgalt ja muudelt tasudelt. Asjas on tuvastatud, et pooled olid sõlminud töölepingu.
13.Ringkonnakohus on ekslikult leidnud, et nõude suuruse vaidlustamine apellatsioonkaebuses on uus vastuväide nõudele, mida ei ole esitatud esimese astme kohtus. Toimiku materjalide kohaselt (tl 24, 28) on kostja hagivastuses viidanud sellele, et audiitor on teinud aktis vea, mis hiljem parandati. Parandamine nähtub vastuse kohaselt vastuse lisadest 2 ja 3. Lisa 2 on dokument, milles audiitor on märkinud kostjale rohkem makstud summana 870 krooni. Seega tuleb seda dokumenti

asja uuel läbivaatamisel hinnata. A. Kull, H. Jõks, J. Luik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.