Kohtulahend

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

R. Allikvere, G. Kivinurm, V. Lips

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. detsember 2005 Tallinn

Tsiviilasja number

2-2/1601/05

Tsiviilasi

E. OÜ hagi OÜ R. ja A. S. vastu võla 46 508,80 krooni saamiseks ning A. S. vastuhagi E. OÜ vastu kahju 19 880 krooni hüvitamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 02.06.2005 otsus tsiviilasjas nr 21115/2003

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik E. OÜ apellatsioonkaebus Menetluse liik

kirjalik menetlus

Resolutsioon Tühistada Pärnu Maakohtu 02.06.2005 otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättesaamisest. Asjaolud, hageja nõue ja põhjendused Hagiavalduse kohaselt sõlmisid 24.07.2002 OÜ R. tellija esindajana A. S. ja E. OÜ töövõtjana töövõtulepingu nr 001/07 Pärnus, Karja 91 A asuva hoone katusetööde teostamiseks. Lepingu p 4.1 kohaselt oli tööde maksumuseks 280 krooni/m2. Seega pidi OÜ R. tasuma 168 m2 teostatud tööde eest 47 040 krooni. Hageja alustas töödega 04.08.2003 ja samal päeval maksis talle OÜ R. esindaja A. S. 10 000 krooni sularahas. Töövõtja pidi muretsema tööks vajaminevad materjalid, va OSB-3 veekindlad plaadid, mille pidi hankima A. S., mida aga viimane ei teinud, mistõttu tekkis hagejal 6 tööpäevane tööseisak ja et mitte seada ohtu lepingu täitmise tähtaega, oli ta sunnitud veekindlad plaadid ise muretsema. Plaatide eest tasus tellija 3000 krooni peale korduvaid meeldetuletusi. Lepingu p 4.2 järgi kohustus tellija tehtud tööde eest tasuma järk järgult, kuid ta ei täitnud seda kohustust. OÜ R. väitis, et tal on raha olemas, kuid kardab, et selle üleandmisel

jääb töö lõpetamata. Peale töövõtja hoiatust katkestada tellitud tööd, tasus tellija hagejale 21.08.2003 10 000 krooni. Tööd lõpetati 14.09.2003. OÜ R. keeldus üleandmise-vastuvõtmise aktile alla kirjutamast, väites, et hageja süül on Karja 91 A toimunud vihmaga katuse läbijooks ja esitas töövõtjale AS Gustaf hinnapakkumise tekkinud kahjustuste kõrvaldamiseks. Töövõtja ei pidanud vastutama vihmast tingitud kahjustuste eest, aga hoolimata sellest pakkus hageja heast tahtest tellijale teostada siseremont töövõtja kulul, millest tellija keeldus. Tellija keeldus tasumast ka ülejäänud tööde maksumust summas 27 040 krooni. 15.10.2003 saatis hageja tellijale kirja olukorra rahumeelseks lahendamiseks, kuid viimane ei reageerinud sellele. Lepingu p 4.3 alusel on töövõtjal õigus nõuda tellijalt viivist 1% õigeaegselt tasumata summalt iga maksetähtajaga ületatud päeva eest, so kokku 72 päeva eest, summas 19 468,80 krooni. Tulenevalt eeltoodust palus hageja OÜ-lt R. välja mõista võlg summas 46 508,80 krooni. Kostja OÜ R. vastuväited Kostja hagi ei tunnistanud. Töövõtulepingule on alla kirjutanud A. S., kuid puudub viide kostjale. Seega ei ole tõendatud, kas töövõtulepingu teiseks pooleks oli A. S. või kostja. Hagiavaldusest ei nähtu, kas tööde eest sularahas maksjaks oli kostja või A. S.. Seega tuleb kindlaks teha kostja isik. Ühtegi ametlikku pakkumist teha siseremont omal kulul ei ole hageja kostjale teinud. 03.02.2004 vastuse täienduses leidis kostja, et A. S.l puudus igasugune õigus sõlmida kostja nimel töövõtulepingut. Kostjal ei ole objekti Karja 91A Nimetatud aadressil elab A. S.. Lepingust ei selgu, mille alusel A. S. tegutses kostja nimel. Võrreldes visuaalselt lepingu käsikirjalist osa, on selge, et kostja kui tellija on lepingusse hiljem juurde kirjutatud. Arusaamatuks jääb hageja nõue, kuna pole teada kuidas moodustus väidetav võlasumma. Kostja A. S. vastuhagi ja selle põhjendused Pärnu Maakohtu 02.04.2004 määrusega kaasati kaaskostjana menetlusse A. S.. A. S. palus E. OÜ-lt välja mõista tekitatud kahju 19 880 krooni ja lugeda hageja nõue kostja nõudega selles summas tasaarvestatuks. Vastuhagi kohaselt tekkis kostjale kahju, kuna hageja teostas töid viisil, mis võimaldas vihmavee sissesadamist eluruumidesse ja seeläbi eluruumide siseviimistluse kahjustumise. E. OÜ vastuväited vastuhagile E. OÜ vastuhagi ei tunnistanud, kuna tema pole A. S.le kahju tekkimises süüdi. Hageja teostas katuseremonditöid vana katust lõhkumata ja seega pidi see vett pidama. Esimese astme kohtu lahend ja selle põhjendused Kohus jättis nii hagi kui ka vastuhagi rahuldamata. Otsuses põhjenduste kohaselt tulenevalt lepingu olemusest ja selle täitmise käigust ning tulemusest oli pooltele teada, et leping kehtis hageja ja A. S. suhtes. Lepingu kehtivust kinnitab VÕS § 12 lg 1. Tulenevalt TsÜS § 115 lg-st 1 ei tulene OÜ-1 R. katusetööde tegemisest kohustusi hageja ees, kuna A. S. puudus õigus OÜ R. esindada. Seega ei kuulu hageja nõue OÜ R. vastu rahuldamisele. Kuna A. S. vastu pole nõuet esitatud, siis ei saa hagi tema vastu rahuldada. Kuivõrd hagi A. S. vastu ei kuulu rahuldamisele, siis ei saa rahuldada ka vastuhagi, kuna poolte nõuded on teineteisega seotud.