Pärnu Maakohus
Kohtukoosseis
Kohtunik Toomas Talviste
Otsuse avalikult teatavakstegemise aeg ja koht
22. veebruar 2007.a Pärnu Maakohtu Pärnu Rüütli tn kohtumaja kantselei kaudu
Tsiviilasja number
2-03-699
Tsiviilasi
OÜ Exelion hagi OÜ Regalia ja A S vastu võla ja viivise nõudes summas 46 508.80 krooni Hageja OÜ Exelion, lepinguline esindaja advokaat L T Kostjad: OÜ Regalia, seaduslik esindaja juhatuse liige T T; A S lepinguline esindaja vandeadvokaat T M 2. veebruar 2007.a Jätta rahuldamata OÜ Exelion hagi OÜ Regalia vastu võla ja viivise nõudes summas 46 508.80 krooni. Rahuldada OÜ Exelion hagi A S vastu ning mõista A S`ilt välja põhivõlg 27 040 (kakskümmend seitse tuhat nelikümmend) krooni ning viivised 19 468 (üheksateist tuhat nelisada kuuskümmend kaheksa) krooni ja 80 (kaheksakümmend) senti OÜ Exelion kasuks. Välja mõista A S`ilt riigilõiv 3500 (kolm tuhat viissada) krooni ning kulutused õigusabile 2325 (kaks tuhat kolmsada kakskümmend viis) krooni ja 44 (nelikümmend neli) senti OÜ Exelion kasuks. Muud menetluskulud jätta poolte endi kanda. Välja mõista A S`ilt asjas teostatud ekspertiisi eest 3670 (kolm tuhat kuussada seitsekümmend) krooni Eesti Vabariigi kasuks. Riigi nõue loetakse nõuetekohaselt täidetuks, kui kohustatud isik tasub nõude 60 päeva jooksul käesoleva lahendi jõustumisest järgmiselt: saaja: Rahandusministeerium, arveldusarve nr: 10220034800017 SEB Eesti Ühispangas, viitenumber: 2800049696, selgitus: tsiviilasi nr 2-03-699, A S tasutavad asja läbivaatamiskulud. Kohtuotsuse peale võib menetlusosaline 30 päeva jooksul selle kättesaamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu möödumisel otsuse avalikult teatavakstegemisest, esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist kohtuistungil.
Menetlusosalised ja nende esindajad Kohtuistungi toimumise aeg
Menetluskulude jaotus
Edasikaebamise kord
Tsiviilasi nr 2-03-699
Asja sisu kirjeldus Hageja nõue ja põhjendused, esitatud väited ja tõendid Vastavalt esitatud hagile (I kd tl 3-4), eelmenetluses esitatud asjassepuutuvatele menetlusdokumentidele (I kd tl 38-38a, 80-82, 86-87, II kd tl 5-6, kohus selgitab siinkohal, et asjas oli kostja A. S poolt esitatud vastuhagi, mille kohus jättis 02.02.2007.a määrusega läbi vaatamata ning nimetatud nõude osas poolte esitatud menetlusdokumente ja tõendeid kohus antud asjas ei käsitle) ning eel- ja kohtuistungitel selgitatule sõlmiti hageja/töövõtja OÜ Exelion ning kostja OÜ Regalia kui tellija esindaja A S vahel 24.07.2003.a töövõtuleping nr 001/07 (I kd tl 5) katuse katmise kohta kattematerjaliga objektil asukohaga Pärnu linnas. Tööde hinnaks oli lepingu p 4.1. kohaselt 280 krooni katusepinna ruutmeetri kohta ning kuna kaeti 168 m2, oli tööhinnaks 47 040 krooni. Hageja alustas töödega 04.08.2003.a ning sama päeva õhtul maksis A. S hageja esindajale 10 000 krooni sularahas (kassa sissetuleku order I kd tl 88). Kuna tellija ei kindlustanud vaatamata kokkulepitule töövõtjat veekindlate plaatidega, tekkis tööseisak ning hageja muretses plaadid ise (arve I kd tl 8), mille eest tellija 3000 krooni ka tasus. Vastavalt lepingu punktile 4.2. pidi tellija tasuma teostatud tööde eest astmeliselt, kuid seda ta ei teinud, väites, et raha üleandmisel võib töö jääda lõpetamata. Peale hageja hoiatust töö katkestamiseks tasus A. S OÜ Regalia kontoris Pärnu linnas hagejale veel 10 000 krooni (kassa sissetuleku order I kd tl 88). A. S esines seal kui OÜ Regalia omanik ja juht ( Reaalselt lõpetas hageja töö 14.09.2003.a, mille kohta koostati objekti üleandmisvastuvõtu akt (I kd tl 6). A. S keeldus seda allkirjastamast, väites, et tööde ajal oli hageja süül tekkinud tööde teostamise paigas (mis oli A. S elukohaks) katuse läbijooks ning A. S sai kahju 19 880 krooni ulatuses. Kuigi sellist vastutust ei olnud hagejale ette nähtud pakkus ta teostama omal kulul siseremonti, millest A. S aga keeldus ega tasunud ka võlguolevat 27 040 krooni. Hageja on seisukohal, et kostja soovis algusest peale hagejat petta, millele viitab lepinguliste summade maksmise soovimatus, aga ka hageja soovil katuse mahavõtmiseks tema minemaajamine ehitusobjektilt. Lepingu p 4.3. alusel on hageja õigus nõuda tellijalt viivist 1% õigeaegselt tasumata summalt päevas iga maksetähtaega ületanud päeva eest. Hageja nõuab viivise väljamõistmist 72 päeva eest (alates 20.09.2003.a), s.o summas 19 468.80 krooni. Asja rahumeelseks lahendamiseks pöördus hageja kostja poole hoiatuskirjaga 15.10.2003.a (I kd tl 7), kuid vaatamata A S poolt hagejaga ühendusevõtmisele ei järgnenud probleemi reaalset lahendamist. Kostja A S väited tasaarvestuse kohta temale väidetavalt hageja poolt tekitatud kahju tõttu ei ole kohased, sest tasaarvestus ei ole võlaõigusseaduse (VÕS) § 200 lg 1 p 1 ja lg 4 tõttu antud juhul võimalik. Samuti ei nõustu hageja kostja A. S väidetega lepingu hinna osas summas 60 000 krooni ning vastavasisulise hinnapakkumise tegemise faktiga. Eeltoodu alusel ja tuginedes VÕS § 637 lg 3 ja § 638 ning tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 130 lg 2 palub hageja kostjailt alternatiivsena tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) välja mõista põhivõla 27 040 krooni ning viivise 19 468.80 krooni järgnevalt: välja mõista nimetatud summad OÜ-lt Regalia kui lepingupoolelt; juhul, kui võlasuhte olemasolu hageja ja OÜ Regalia vahel tõendamist ei leia (A. S`il puudus esindusõigus OÜ Regalia suhtes), mõista nimetatud summad välja A S`ilt. Kostja OÜ Regalia vastuväited Kostja OÜ Regalia ei tunnista oma kirjalikes vastustes (I kd tl 20-21 ja 25), menetlusdokumentides (I kd tl 130) ega kohtuistungeil hagi ning palub jätta see rahuldamata. 2 (5)
Tsiviilasi nr 2-03-699 OÜ Regalia ei pea ennast asjas õigeks kostjaks. Lepingul on A. S allkiri, kuid selles ei ole viidet OÜ-le Regalia. OÜ Regalia on seisukohal, et tema ei ole lepingut hagejaga sõlminud ning A. S`il puudus igasugune õigus seda OÜ Regalia nimel teha. A S ei ole ega ole olnud kostja juhatuse liige ega osanik, kellel oleks selliste tehingute tegemiseks volitusi, samuti ei ole temale vaidlusaluse lepingu sõlmimiseks välja antud volikirja. K on A. S elukoht ning tegemist ei ole OÜ Regalia objektiga, pealegi on osaühingu tegevusalaks autoremonditööd. Sõlmitud leping ei ole seotud ka A. S tööülesannete täitmisega OÜ-s Regalia. A. S oli töökoja juhataja, kuid tema töölaud asus V-S tänaval. Samas võis A. S viibida ka R mnt kontoris ja seal ka asju ajada. Kostja ei ole saanud ka mingit pakkumist siseremondiks hageja kulul. Kostjal puudus vajadus ka midagi remontida, kuna kasutati rendipindu ning mingeid hooneid kostjale lepingu täitmise ajal ei kuulunud. Kostja A S vastuväited Sisulist vastust haginõudele ei ole A. S kirjalikul kujul kohtule esitanud, kuivõrd tema poolt ja nimel esitatud esimene menetlusdokument on vastuhagiavaldus (I kd tl 64-66). Käesolevaga käsitleb kohus juba ülalviidatud põhjustel vaid neid väiteid, mis puutuvad/võivad puutuda haginõude sisusse. A. S on seisukohal, et vaidlusalune leping sõlmiti hageja ja tema vahel (OÜ Regalia ei ole lepingu pooleks) järgnevatel asjaoludel: kostja pöördus 2003.a suvel hageja poole palvega teostada katusetööd kostja enda kodus - Pärnus K elamus. Hageja esindaja esitas 17.07.2003.a kostjale hinnapakkumise nr 2307060 (I kd tl 67) summas 61 068.50 krooni. Läbirääkimistel lepiti töö hinnana kokku 60 000 krooni ja sõlmiti leping, milles aga kogu hind ei kajastu. Lepingu järgi pidi tööd lõpetatama 25 päeva jooksul ettemaksu tasumisest, millise kostja tegi 28.07.2003.a (summas 10 000 krooni). Tööd lõppesid aga mitte 25 päeva pärast (23.08.2003.a), vaid hagis nimetatud ajal 14.09.2003.a. Töö lõpptulemuse osas kostjal hagejale pretensioone ei ole, kuid vastuvõtmise-üleandmise akt jäi allkirjastamata tõepoolest hageja nimetatud põhjusel – hageja oli väidetavalt kostjale töö käigus kahju tekitanud ning kostja soovis kahju ja töötasu tasaarvestamist. Kostja on kokkulepitud 60 000 kroonist tasunud hagejale 40 000 krooni (28.07.2003.a 10 000 krooni, 26.08.2003.a 15 000 krooni, 05.09.2003.a 10 000 krooni ja 16.09.2003.a 5000 krooni, lisaks 3000 krooni veekindlate plaatide eest 23.08.2003) ja tema võlgnevus on 20 000 krooni. Kuna temale tekitati kahju summas 19 880 krooni, ongi võimalik nõuete tasaarvestamine. Samuti ei ole kostja nõus viiviste nõudega, sest tasaarvestamise soovis andis ta hagejale teada juba septembris 2003.a. Kohtu tuvastatud asjaolud ja järeldused, kohaldatavad õigusaktid Lepingu pooled. Esmalt peab kohus käsitlema küsimust, kelle vahel vaidlusalune leping sõlmiti. VÕS § 8 lg 1 kohaselt on leping kahe või enama isiku (lepingupoolte) vahel tehtud tehing, millega lepingupool(ed) kohustub (kohustuvad) midagi tegema või tegemata jätma. VÕS § 9 lg 1 kohaselt sõlmitakse lepingu pakkumuse esitamise ja sellele nõustumuse andmisega. Vaidlus puudub selles, et tegemist oli töövõtulepinguga VÕS 36. peatüki mõttes, nii on leping ka pealkirjastatud ning see tuleneb ka tema olemusest ja teostatud töödest. VÕS § 29 annab meile juhised, kuidas tõlgendada lepingut. Sama paragrahvi lõike 1 mõtte kohaselt tuleb lähtuda lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest. Lõike 5 punktide 1, 3 ja 4 kohaselt tuleb lepingu tõlgendamisel arvestada eelkõige lepingu sõlmimise asjaolusid, sh lepingueelseid läbirääkimisi, lepingupoolte käitumist enne ja pärast lepingu sõlmimist, aga ka lepingu olemust ja eesmärki. Vaidlus puudub selles, et tegemist oli töövõtulepinguga VÕS 36. peatüki mõttes, nii on leping ka pealkirjastatud ning see tuleneb ka tema olemusest ja teostatud töödest. Samuti ei ole
3 (5)
Tsiviilasi nr 2-03-699 vaidlust asjaolus, et antud lepingus oli töövõtjaks hageja. Selgitamaks tellija isikut (kas see oli OÜ Regalia või A S), saab kohus esmalt alustada lepingueelsetest läbirääkimistest. A. S on esitanud kohtule temale OÜ Rodel poolt 17.07.2003.a tehtud hinnapakkumise (I kd tl 67). Kohus nõustub hageja väitega, et hinnapakkumist ei ole teinud tema, ent tähelepanuväärne on nimetatud hinnapakkumise juures asjaolu, et tegemist on eraisikule (mida näitab kliendi nr ERA) kostja A. S aadressil tehtud pakkumisega katusetöödeks (mis hiljem hageja poolt teostati) ning et kontaktisikuks on märgitud S K – sama isik, kes allkirjastas hageja nimel vaidlusaluse lepingu. Kui nüüd pöörduda lepingu enda poole, siis selle sissejuhatuses on tellijana selgelt märgitud A S, tellija esindajana OÜ Regalia ning töövõtjana hageja OÜ Exelion. Kohus ei saa nõustuda hageja väitega, et lepingu päis annaks võimaluse käsitleda tellijana OÜ-d Regalia. Hageja väite õigsust eeldades oleks ka OÜ Exelion pidanud olema sulgudes sõnade „edaspidi „Töövõtja““ järel, millele oleks pidanud eelnema hagejat esindanud S K nimi. Kostja A. S taotlusel ülekuulatud tunnistajad M. S, K. S, M. A ja S. S kinnitasid, et katuseremonti teostati A. S elamus ja isiklikes huvides. Hageja ei ole suutnud ümber lükata OÜ Regalia väiteid lepinguga puutumuse puudumise osas, ta ei ole vaidlustanud asjaolusid, et A. S ei ole ega ole olnud OÜ Regalia juhatuse liige ning et temale ei ole kunagi OÜ Regalia poolt volitust sellise lepingu sõlmimiseks antud. Nagu selgus kohtuistungil 02.02.2007.a, on hageja esitatud kassa sissetuleku ordereile nr 17 ja 21 (I kd tl 88) maksjana OÜ Regalia kirjutatud hageja töötaja poolt, mistõttu ei saa seda lugeda tõendiks, mis kinnitab OÜ Regalia ja hageja vahel lepingu sõlmimist ja just OÜ Regalia poolt summade tasumist tõendavaks asjaoluks. Hageja väide, et A. S maksis 10 000 krooni OÜ Regalia kontoris R maanteel, võttes raha lauasahtlist, ei ole lepingu sõlmimise ja täitmise muid asjaolusid arvestades piisav OÜ Regalia väidete ümberlükkamiseks. Kohtule ei ole tõendatud, et nimetatud makse tehti OÜ Regalia vahenditest ja tema nimel. OÜ Regalia on kinnitanud, et A. S`il oli küll õigus töötajana nimetatud kontoris viibida, kuid seal ei olnud tema töölauda. Asjas puudub vaidlus, et OÜ Regalia ei tegele katuseremontide tellimisega ning et OÜ-l Regalia ei olnud lepingu sõlmimise ajal ka hooneid, mille katused vajanuks remonti – lepingu objektiks olev elamu oli A. S kodu. Hageja viide TsÜS § 130 sätetele ei ole kohane, sest ülaltooduga on tuvastatud, et OÜ Regalia nimel ei ole vaidlusalust lepingut sõlmitud ning õigussuhe OÜ Regalia ja hageja vahel puudus. Seega ei ole põhjendatud ka hageja nõue OÜ Regalia vastu, küll aga võib see olla põhjendatud A. S kui lepingujärgse tellija vastu. Kohus juhib tähelepanu ka asjaolule, et lepingujärgseks tellijaks oleku on A. S oma vastuhagis sisuliselt õigeks võtnud. Nõude sisu. Tööde eest tasumine määrati lepingu punktis 4.2. kindlaks osaliselt ettemaksuna, osaliselt teatud tööetappide valmimise järgselt ning ülejäänud osas vastavalt paigaldatud katusepinna ruutmeetritele 5 päeva jooksul peale tööde lõpetamist. Selline tasu maksmine ei ole vastuolus seadusega, eelkõige VÕS § 637 lõikes 3 sätestatuga (töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest). Vastavalt VÕS § 638 on tellija kohustatud valmis töö vastu võtma, kui töö üleandmine oli kokku lepitud või kui see on töö omadustest tulenevalt tavaline. Töö loetakse sama sätte kohaselt vastuvõetuks ka juhul, kui tellija alusetult ei võta valmis tööd vastu talle selleks töövõtja poolt antud mõistliku tähtaja jooksul. Lepingu punktides 5.1. – 5.3. olid pooled kokku leppinud tööde vastuvõtmise korras ja pretensioonide esitamises. Punkt 5.3. kohaselt loetakse tehtud tööd vastuvõetuks kui töövõtjale ei ole 5 päeva jooksul pärast tellijale tööde vastuvõtu akti esitamist laekunud kirjalikku põhjendust tööde vastuvõtust keeldumise kohta. Kohus on seisukohal, et antud juhul tuleb lugeda tööd tellija, s.t A S, poolt vastuvõetuks 20.09.2003.a, kuna siis möödus viis päeva hageja poolt kostjale vastuvõtmiseüleandmise akti nr 001/07 esitamisest. Mingit põhjust kostjat tööde vastuvõtmisest keelduda ei olnud. Kostja A. S on ise oma vastuhagis kinnitanud, et pretensioone töö kvaliteedi osas temal hagejale ei ole. Nagu hageja õigesti viitab, ei saanud kõne alla tulla töövõtja poolt
4 (5)
Tsiviilasi nr 2-03-699 väidetavalt tekitatud kahju summaga tasaarvestamine. VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt ei saa tasaarvestada kahju õigusvastasest ja tahtlikust tekitamisest tulenevat nõuet, sama paragrahvi
Toomas Talviste Kohtunik
5 (5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.