lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
KohtulahendidÕigusaktidKohtudValdkonnadMCP
Kohtulahendid/3-2-1-125-05

Kohtulahend

TsiviilasiJõustunudRiigikohus · 15.11.2005

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Riigikohus
Kohtuasja number
3-2-1-125-05
Asja liik
Tsiviilasi
Kuulutamise aeg
15.11.2005
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1042
Lahend PDF →Riigi Teatajas →

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohtuasja number 3-2-1-125-05 Määruse kuupäev Tartu, 15. november 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja T. Tampuu, liikmed P. Jerofejev ja L. Laarmaa Kohtuasi AS-i Dagotar (pankrotis) pankrotimenetluses häälte määramise kohta. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2005. a määrus tsiviilasjas nr 2-2/773/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Eesti Vabariigi (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) erikaebus Asja läbivaatamise kuupäev 24. oktoober 2005. a, kirjalik menetlus Resolutsioon

1.Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 28. aprilli 2005. a määrus muutmata ja erikaebus rahuldamata.
2.Tagastada Eesti Vabariigile (Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti kaudu) 11. mail 2005. a alusetult tasutud kautsjon 1345 (üks tuhat kolmsada nelikümmend viis) krooni.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.AS-i Dagotar pankrot kuulutati välja Lääne Maakohtu 20. jaanuari 2005. a otsusega. 22. veebruaril 2005. a toimunud AS-i Dagotar võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustas pankrotihaldur, et häälte andmine Maaelu Edendamise Sihtasutusele (MES) ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) ei ole põhjendatud. Haldur leidis, et PRIA nõude aluseks on PRIA peadirektori 14. veebruari 2005. a ettekirjutus, milles kohustatakse võlgnikku tagasi maksma kõik toetussummad. Ettekirjutuses on tagasimaksmise kohustust põhjendatud üksnes sellega, et võlgniku pankroti tõttu võidakse kasutada toetusi mittesihipäraselt. Haldur pidas sellise ettekirjutuse alusel häälte andmist põhjendamatuks.
2.Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) § 82 lg-te 2 ja 4 määras Lääne Maakohus 22. veebruari 2005. a määrusega MES-ile 7 913 246 krooni nõudest lähtuvalt 7914 häält ja PRIA-le 12 584 271 krooni nõudest lähtuvalt 12 585 häält. Kohus põhjendas PRIA-le häälte määramist sellega, et viimase nõue põhineb Euroopa Liidu fondidest saadud summadel ja nende nõuete rahuldamata jätmine võib lisaks võlausaldaja huvide kahjustamisele seada kahtluse alla ka Eesti riigi maine.
lahend.eeKohtudValdkonnadRiigi TeatajaEesti kohtulahendite otsing · nimistu.ee andmetel
3.MES-ile häälte arvu määramisega ei olnud nõus AS Hansa Liising Eesti ja OÜ Offex Group. Võlausaldaja OÜ Offex Group ei olnud nõus ka PRIA-le häälte määramisega. Ta leidis, et võlgnik on PRIA nõude aluseks olevad ettekirjutused vaidlustanud. Samuti ei saa kohtu põhjendustes märgitud tingimuse korral pidada tõenäoliseks, et see edasilükkav tingimus saabub. Arvestades kalatöötlemisseadmetesse tehtud investeeringute mahtu, on välistatud tööstuse kasutamine millegi muu kui kala töötlemiseks.
4.Eesti Vabariik leidis, et erikaebus on põhjendamatu. Kuigi pankrotihaldur vaidlustas võlgniku kohta tehtud PRIA ettekirjutused, olid 22. veebruari 2005. a määruse tegemise ajal ettekirjutused haldusaktidena kehtivad. PRIA peadirektor on 15. märtsi 2005. a käskkirjaga nr 1-3.3/118 vaidlustatud haldusaktid tühistanud ja AS-ile Dagotar (pankrotis) on samast kuupäevast tehtud

haldusakti vorminõuetele vastavad ettekirjutused. Investeeringutoetuse kasutamist kontrolliti

9.märtsil 2005. a. Selgus, et AS Dagotar ei tegutsenud kummaski tootmisüksuses, millele ta oli saanud investeeringutoetust. AS-il Dagotar oli kohustus kasutada investeeringutoetusi sihtotstarbeliselt. Kuna AS Dagotar seda ei teinud, on PRIA-l õigus toetusraha tagasi saada. Pankrotihaldur leidis, et AS-i Hansa Liising Eesti ja OÜ Offex Croup erikaebused on põhjendamatud. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Ringkonnakohus tühistas 28. aprilli 2005. a määrusega PRIA-le ja MES-ile häälte arvu määramise. Ringkonnakohus leidis, et kuivõrd PRIA nõude aluseks olnud PRIA peadirektori 14. veebruari 2005. a ettekirjutused on tühistatud peadirektori 15. märtsi 2005. a käskkirjaga nr 1-3.3/118, ei ole põhjendatud ka PRIA-le häälte määramine. Erikaebuse läbivaatamisel ei saa ringkonnakohus hinnata, kas PRIA uued ettekirjutused võivad olla võlausaldajale häälte arvu määramise aluseks, kuna see väljuks vaidlustatud kohtumääruse raamidest.

ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED

6.Eesti Vabariik (PRIA kaudu) esitas erikaebuse, milles leidis, et 14. veebruari 2005. a PRIA peadirektori ettekirjutustega kohustati AS-i Dagotar tagastama riigieelarve tuludesse toetus summas 12 584 271 krooni 30 päeva jooksul alates ettekirjutuse kättesaamisest. Ettekirjutuste tegemise aluseks oli AS-i Dagotar suhtes väljakuulutatud pankrot ning PRIA-le laekunud informatsioon, et AS Dagotar ei kasuta põllumajanduse ja maaelu arendamise programmi investeeringutoetuse alusel soetatud investeeringuobjekte sihipäraselt. Ringkonnakohtu seisukoht, et PRIA-le ei oleks tohtinud hääli anda, kuna nõude aluseks olnud PRIA peadirektori 14. veebruari 2005. a ettekirjutused on tühistatud, on põhjendamatu. Lääne Maakohtu kohtumääruse tegemise ajal olid haldusaktid kehtivad. 15. märtsi 2005. a haldusakte võib sisuliselt vaadata eelmiste haldusaktide muudatustena. 15. märtsi 2005. a haldusaktid olid vormiliselt uued, kuid sisaldasid samasid asjaolusid, mille alusel Lääne Maakohus määras PRIA-le pankrotimenetluses hääled. Asjakohatu on OÜ Offex Group väide, et PRIA nõude edasilükkava tingimuse saabumist ei saa pidada tõenäoliseks ning kalatööstuse kasutamine muul otstarbel on välistatud. AS Dagotar pidi investeeringutoetusi kasutama sihipäraselt, kuna ta seda ei teinud, on riigil tekkinud õigus saada toetusraha tagasi.

TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT

7.Kolleegium leiab, et erikaebuse väited ei anna alust ringkonnakohtu määruse tühistamiseks.
8.Kolleegium käsitab PRIA erikaebust Eesti Vabariigi erikaebusena. PRIA on Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas olev valitsusasutus ning vastavalt oma põhimäärusele esindab PRIA riiki.
9.Ringkonnakohus on õigesti leidnud, et kuivõrd PRIA 14. veebruari 2005. a ettekirjutused on tühistatud PRIA peadirektori 15. märtsi 2005. a käskkirjaga, ei ole põhjendatud ka PRIA-le häälte määramine. Vastavalt PankrS § 82 lg-le 3 määratakse võlausaldajale kuni nõuete kaitsmiseni häälte arv halduri kasutuses olevate dokumentide alusel. Euroopa Ühenduse komisjoni, kes esindab Euroopa

Ühendust, ja Eesti Vabariigi vahel sõlmitud Eesti Vabariigis põllumajanduse ja maaelu arendamise liitumiseelse programmi mitmeaastase rahastuslepingu ratifitseerimise seaduse (avaldatud RT II 2001, 14, 68) § 9 lg 2 p 1 alusel nõuab PRIA ettekirjutuse alusel toetusraha tagastamist, kui toetusraha või investeeringuobjekti ei ole kasutatud sihipäraselt ja rikkumise kõrvaldamiseks määratud tähtpäevaks ei ole toetusraha või investeeringuobjekti kasutamist nõuetekohaseks viidud või rikkumist ei saa kõrvaldada. Vastavalt sellele sättele pidi PRIA esitama lisaks nõudeavaldusele ka dokumendid selle kohta, et AS Dagotar ei ole toetusraha või investeeringuobjekti sihipäraselt kasutanud. Kolleegium leiab, et üksnes toetusraha või investeeringu mittesihipärane kasutamine saab olla aluseks AS-ile Dagotar ettekirjutuse tegemiseks, mille alusel on võlausaldajale õigus hääli määrata. Riik kontrollis toetusraha kasutamist 9. märtsil 2005. a ja tegi ettekirjutuse 15. märtsil samal aastal.

10.Lääne Maakohus on ekslikult leidnud, et riigile (PRIA kaudu) tuleb hääled määrata PankrS § 82 lg 2 alusel. Selle sätte kohaselt annab nõue, mis tuleneb tingimuslikust tehingust, mille edasilükkav tingimus ei ole saabunud, hääleõiguse üksnes juhul, kui tingimuse saabumine on tõenäoline või kui tingimus on saabunud. Kolleegium leiab, et maakohus on 14. veebruari 2005. a ettekirjutusi ekslikult lugenud tingimuslikuks tehinguks. Samas märgib kolleegium, et PRIA peadirektori 15. märtsi 2005. a ettekirjutused võivad olla aluseks häälte määramisele võlausaldajate järgmisel üldkoosolekul, kuna enne ettekirjutuste tegemist on 9. märtsil 2005. a kontrollitud AS-i Dagotar (pankrotis) investeeringuobjektide sihipärast kasutamist.
11.Kolleegium märgib, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 57 lg 4 alusel on kautsjoni tasumisest vabastatud riik ja kohaliku omavalitsuse üksus. Kolleegium on eelnevalt põhjendanud, miks ta loeb PRIA kaebuse Eesti Vabariigi kaebuseks. Sellest tulenevalt ei olnud vaja erikaebuse esitamisel kautsjoni tasuda. 11. mail 2005. a tasutud kautsjon tuleb tagastada kui alusetult tasutu. T. Tampuu, P. Jerofejev, L. Laarmaa

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.