Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number 3-2-1-88-05 Otsuse kuupäev Tartu, 27. september 2005. a Kohtukoosseis Eesistuja A. Kull, liikmed H. Jõks ja L. Laarmaa Kohtuasi OÜ BREM Kinnisvarabüroo hagi VM Steel OÜ (endine ärinimi VM Steel AS) vastu 119 301 krooni 65 sendi saamiseks. Vaidlustatud kohtulahend Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a otsus tsiviilasjas nr 2-2/461/05 Kaebuse esitaja ja kaebuse liik VM Steel OÜ (endine ärinimi VM Steel AS) kassatsioonkaebus Asja läbivaatamise kuupäev 12. september 2005. a Istungil osalenud isikud Istungile osalejaid ei ilmunud Resolutsioon Jätta Tallinna Ringkonnakohtu 14. veebruari 2005. a otsus muutmata ja kassatsioonkaebus rahuldamata.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.OÜ BREM Kinnisvarabüroo (Baltic Real Estate Management Aktsiaseltsi, OÜ BREM Kinnisvaraagentuur ja OÜ Brem Viimsi Kinnisvarahooldus ühinemisel võetud ärinimi) esitas Tallinna Linnakohtule hagi VM Steel OÜ (hagi esitamise aegne ärinimi VM Steel AS) vastu, milles palus kostjalt tema kasuks välja mõista rendilepingutest tuleneva võlgnevuse 119 301 krooni 65 senti. Hagiavalduse kohaselt kasutas kostja 1993. aastast OÜ-le Kalandustarve kuulunud vara 15. oktoobri 1993. a kontori- ja laoruumide rendilepingu, 17. novembri 1993. a sildkraana rendilepingu ja
14.augusti 1997. a töökoja-garaaþi rendilepingu alusel. OÜ Kalandustarve ja OÜ MKO (OÜ BREM Kinnisvaraagentuur varasem ärinimi) sõlmisid 18. veebruaril 2001. a lepingu, mille järgi läksid rendileandja õigused ja kohustused üle hagejale. Kostja jättis kontori- ja laoruumide rendilepingu ja töökoja-garaaþi rendilepingu järgsed maksed tasumata summas 69 301 krooni 65 senti. Hageja palus kostjalt välja mõista rendi- ja kommunaalteenuste võlgnevuse ja viivise kohustuse täitmisega viivitamise eest kogusummas 119 301 krooni 65 senti.
2.Kostja hagi ei tunnistanud. Kostja väitel nõuab hageja arvete tasumist aja eest, mil kostja ruume enam ei kasutanud. 8. juunil 2001. a saatis kostja hagejale teate lepingute lõpetamise kohta alates
31.augustist 2001. a, sest rendileandja ei täitnud oma kohustust hoida renditavate ruumide kapitaalsed osad kasutuskõlblikena. 21. augustil 2001. a teatas kostja hagejale kirjalikult, et soovib ruumid üle anda. Kostja andis ruumid 31. augustiks 2001. a rendileandjale üle. Asjas tuleb menetlus lõpetada, sest samade poolte vaidluses sama hagieseme üle on 23. septembril 2002. a jõustunud Tallinna Linnakohtu otsus. Ka selles tsiviilasjas oli hagi esemeks pooltevaheliste rendilepingute alusel nõutav rent ja kommunaalteenuste tasu. Pärast kohtu poolt väljamõistetud raha tasumist andis hageja kostjale kinnituskirja, et tal ei ole kostja suhtes pretensioone. Käesolevas hagiasjas esitatud arved on fiktiivsed ja tehtud tagantjärele.
3.Tallinna Linnakohus rahuldas 26. novembri 2004. a otsusega hagi. Kohtuotsuse põhjenduste kohaselt on arvetega nr 4368, 4464, 4382, 4655, 5071, 4654 ja 5170 tõendatud, et kostja võlgneb hagejale alates 1. augustist 2001. a töökoja-garaaþi kasutamise eest kuni 10. oktoobrini 2001. a ja muude renditud ruumide kasutamise eest kuni 1. oktoobrini 2001. a kokku 69 301 krooni 65 senti.
ENSV Tsiviilkoodeksi (TsK) § 173 ja § 174 kohaselt tuleb kohustised täita nõuetekohasel viisil ja kindlaksmääratud tähtajaks ning ühepoolne keeldumine kohustise täitmisest ei ole lubatud.
15.oktoobri 1993. a kontori- ja laoruumide rendilepingu ja 14. augusti 1997. a töökoja-garaaþi rendilepingu järgi on hagejal õigus nõuda viivist 1,0% tasumata summalt päevas. Hageja esitas viivisenõude summas 50 000 krooni. Pooled ei vaidle viivise arvestuse üle. Hageja 6. septembri 2001. a kirjaga on tõendatud, et kostjaga lõpetati rendivõlgnevuse tõttu kontorija laoruumide rendileping 1. oktoobril 2001. a ja töökoja-garaaþi rendileping 10. oktoobril 2001. a. Kostja lepingute lõpetamist ei vaidlustanud. Kostja vastuväide, et ta edastas hagejale 8. juuni 2001. a kirja rendilepingute lõpetamise kohta 31. augustil 2001. a ja andis selleks ajaks hagejale ruumid üle, ei ole tõendatud. Hagejale 31. augustil 2001. a saadetud kirjas on kostja teatanud rendilepingu lõpetamisest 30. novembril 2001. a ja 3. septembril 2001. a saadetud kirjas on kostja taotlenud rendilepingu jätkamist 2004. aastani. Kostja taotlus menetluse lõpetamiseks ei ole põhjendatud, sest käesolevas tsiviilasjas vaieldakse teise hagieseme üle kui tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01.
4.Kostja esitas Tallinna Linnakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus otsuse tühistada ja saata asi samale kohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohtu lahend ja põhjendused
5.Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. veebruari 2005. a otsusega linnakohtu otsuse muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus ei nõustunud kostja apellatsioonkaebuse väitega hageja esitatud arvete fiktiivsuse kohta. Arvete esitaja nimi OÜ BREM Kinnisvaraagentuur kanti äriregistrisse alles 27. märtsil 2003. a. Arveid ei saa lugeda fiktiivseteks ainuüksi seetõttu, et arvetel on esitajaks märgitud OÜ BREM Kinnisvaraagentuur, kuigi need kannavad varasemat kuupäeva kui 27. märts 2003. a. Hageja on seda asjaolu põhjendanud raamatupidamisprogrammi kasutamisega, milles äriühingu nimes tehtud muudatused kajastuvad kohe ka väljatrükitavates arvetes. Tõendamata on kostja väide, et ta edastas hagejale kirja rendilepingute lõpetamise kohta 31. augustil 2001. a ja andis selleks tähtajaks hagejale ruumid üle. Väide, et renditud ruumid selleks tähtajaks vabastati, on vastuolus kostja enda saadetud kirjadega 31. augustist 2001. a ja 3. septembrist 2001. a. Kostja väide, et ta ei ole hageja 6. septembri 2001. a kirja saanud ja see kiri on esitatud tsiviilasja nr 2/4/2546464/01 toimikusse, on vastuoluline. Varasemas tsiviilasjas esitas selle kirja 22. oktoobri 2001. a vastuhagiavalduse lisana just kostja. Kirja, mida kostja väidetavalt ei saanud, poleks olnud võimalik vastuhagiavaldusele lisada.
6.septembri 2001. a kirja varasema tsiviilasja toimikusse võtmisega ei määratud kindlaks lepingute kehtivuse perioodi. Selles tsiviilasjas vaieldi võla üle, mida kostja võlgnes hagejale varem esitatud arvete järgi, ja ei määratud kindlaks lepingute lõppemise aega. Ekslik on ka kostja viide kinnituskirjale, sest selles kinnitati võlgnevuse puudumist võla suhtes, mille üle vaieldi varasemas tsiviilasjas. See tsiviilasi ei käsitlenud võlga, mis tuleneb arvetest nr 4368, 4464, 4382, 4655, 5071, 4654 ja 5170. Seega järeldas linnakohus õigesti, et pooled vaidlevad teise hagieseme üle.
ASJAOSALISTE PÕHJENDUSED
6.Kassatsioonkaebuses palub kostja ringkonnakohtu otsuse tühistada ja saata asi samale ringkonnakohtule uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus ei hinnanud tõendeid nõuetekohaselt, kui leidis, et hageja esitatud arved ei ole fiktiivsed. Hageja väide, et OÜ BREM Kinnisvaraagentuur ärinime märkimine arvetele enne 27. märtsi 2003. a tulenes raamatupidamisprogrammi eripärast, on tõendamata ja paljasõnaline. Kostja saatis 8. juunil 2001. a hagejale kirja pooltevaheliste lepingute lõpetamise kohta ning andis 31. augustiks 2001. a renditavad ruumid hagejale üle. Ringkonnakohus leidis ebaõigesti, et need asjaolud pole tõendatud. Hageja kirjad 31. augustist 2001. a ja
3.septembrist 2001. a ei tõenda, et lepingud ei lõppenud 31. augustil 2001. a. Hageja püüdis saada kostjalt kokkulepet edaspidiseks ruumide kasutamiseks, kuid 31. augustiks 2001. a olid renditud ruumid vabastatud. Kostja ei ole hageja 6. septembri 2001. a kirja saanud, küll aga on viidatud kiri esitatud tõendina varasemas tsiviilasjas. See tõend kinnitab, et eelmises tsiviilasjas käsitleti võlgnevuse osas pooltevaheliste lepingute kogu perioodi. Selles tsiviilasjas luges kohus lepingud lõppenuks 31. augustil 2001. a. Pealegi andis hageja kostjale kinnituskirja, milles hageja kinnitas, et tal ei ole kostja suhtes enam pretensioone. Ringkonnakohus pole nendele kostja väidetele hinnangut andnud. Kohus ei pööranud tähelepanu ka sellele, et hageja poolt 6. märtsil 2003. a saadetud saldoteatisest tulenes, et mõlemad pooled pidasid vaidlusaluste rendilepingute alusel tekkinud nõudeid rahuldatuks. Seega pole tõenditega kooskõlas ringkonnakohtu järeldus, et käesoleva ja eelmise hagi ese on erinevad.
7.Vastuses kassatsioonkaebusele pidas hageja kaebust põhjendamatuks ja vaidles sellele vastu.
TSIVIILKOLLEEGIUMI SEISUKOHT
8.Kolleegium leiab, et kassatsioonkaebuse väited ei anna alust apellatsioonikohtu otsuse tühistamiseks.
9.Kohtud on tuvastanud, et kostja võlgneb hagejale tulenevalt 15. oktoobri 1993. a ja 14. augusti 1997. a rendilepingutest perioodi eest 1. august 2001. a kuni 10. oktoober 2001. a kokku 69 301 krooni 65 senti, millele lisandub viivis summas 50 000 krooni. Asjas ei vaielda selle üle, et kostja kasutas rendilepingute esemeks olevaid ruume kuni 31. augustini 2001. a. Pooled vaidlevad selle üle, kas rendilepingutest tulenevad kostja kohustused kehtisid ka pärast viidatud kuupäeva, mil kostja arvates pooltevahelised lepingud lõpetati. Samuti leiab kostja, et hageja esitatud arvete alusel ei ole nõue tõendatud, sest need on fiktiivsed ning tehtud tagantjärele.
10.Kohtud on poolte seletustele ja asjas esitatud dokumentaalsetele tõenditele tuginedes lugenud tõendatuks, et hageja lõpetas kostjaga kontori- ja laoruumide rendilepingu 1. oktoobril 2001. a ja töökoja-garaaþi rendilepingu 10. oktoobril 2001. a. Ringkonnakohus nõustus linnakohtuga, et hageja nõue rendilepingutest tuleneva võlgnevuse ja viivise väljamõistmiseks perioodi eest 1. august 2001. a kuni 10. oktoober 2001. a tuleb seega rahuldada. Kolleegium leiab, et ringkonnakohus ei ole rikkunud protsessiõiguse norme, kui tegi järelduse, et kostja ei ole tõendanud pooltevaheliste lepingute lõppemist juba 31. augustil 2001. a. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 353 lg 3 kohaselt põhineb Riigikohtu otsus alama astme kohtu otsusega tuvastatud asjaoludel ning Riigikohtu menetluses ei ole võimalik tõendeid hinnata.
11.Kolleegium nõustub ringkonnakohtuga, et kostja väited hageja esitatud arvete fiktiivsuse kohta ei ole põhjendatud. Ringkonnakohus on põhjendatult leidnud, et arveid ei muuda olematuks see, et nendel on esitajaks märgitud OÜ Brem Kinnisvaraagentuur, kuigi arved kannavad varasemat kuupäeva kui 27. märts 2003. a. Samuti ei ole kostja välja toonud, kas ja kuidas võib arvete väidetav fiktiivsus mõjutada tema lepingujärgsete maksete tasumise kohustust.
12.Kolleegium peab põhjendamatuks ka kassatsioonkaebuse väidet, et käesoleva tsiviilasja hagi ese kattub poolte vahel varasemas vaidluses lahendatud hagi esemega. Kohtud on otsustes piisavalt selgitanud, et 15. oktoobri 1993. a ja 14. augusti 1997. a lepingutest tulenev võlanõue on käesolevas tsiviilasjas teine kui tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01. Tsiviilasjas nr 2/4/254-6464/01 tehtud kohtuotsusega ei ole tuvastatud pooltevaheliste rendilepingute lõppemise aega. Ringkonnakohus on otsuses vastanud kostja apellatsioonkaebuse väidetele hageja antud kinnituskirja kohta. Kohtud ei saanud väidetavalt hageja poolt 6. märtsil 2003. a saadetud saldoteatist hinnata, sest asjast ei nähtu, et see oleks dokumentaalse tõendina asja juurde võetud. A. Kull, H. Jõks, L. Laarmaa
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.