Tsiviilasi nr 2-05-18430
Otsuse teinud kohtu nimi
Tallinna Linnakohus
Otsuse kuupäev
Tallinn, 17.veebruar 2006
Kohtukoosseis
kohtunik Imbi Sidok OÜ BREM Kinnisvarabüroo (regkood 10368497, asukoht: Tulika 15/17 Tallinnas) avaldus OÜ VM Steel (regkood 10174385, asukoht: Betooni 15 Tallinnas) pankroti välja kuulutamiseks
Asja läbivaatamise kuupäev
26.jaanuaril 2006 avalikul kohtuistungil
Istungil osalenud protsessiosalised
võlausaldaja esindaja A.P võlgniku esindajad V.M ja K.U-T Ajutine haldur A.A
Kohtuotsuse resolutsioon Jätta rahuldamata OÜ BREM Kinnisvarabüroo avaldus OÜ VM Steel pankroti välja kuulutamiseks. Määrata ajutise halduri tasuks 8 600.00 (kaheksa tuhat) krooni, milline summa mõista Andres Aro kasuks välja OÜ-lt BREM Kinnisvarabüroo. Mõista OÜ-lt BREM Kinnisvarabüroo välja OÜ VM Steel kasuks kohtukulud 13 688.00 (kolmteist tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) krooni.
Edasikaebamise kord Pooltel on õigus Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel Harju Maakohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 632 ja § 633). I Asjaolud OÜ VM Steel on asutatud alates 07.02.1997 põhitegevusaladega metallitööd ja elumajade ehitus..
Riigikohtu 27.09.2005 otsusega nr 3-2-1-88-05 jäeti rahuldamata OÜ VM Steel kassatsioonikaebus ja jõustus Tallinna Ringkonnakohtu 14.02.2005 otsus nr 2-2/461/05, millisega omakorda oli jäetud jõusse Tallinna Linnakohtu 26.11.2004 otsus, kus oli OÜ-lt VM Steel (edaspidi võlgnik) mõistetud välja OÜ BREM Kinnisvarabüroo (edaspidi võlausaldaja) kasuks 119 301.65 krooni. 30.09.2005 esitas võlausaldaja pankrotihoiatuse ja 17.10.2005 avalduse võlgniku pankrotimenetluse algatamiseks ja pankroti välja kuulutamiseks. Määrusega 16.11.2005 algatas Tallinna Linnakohus võlgniku pankrotimenetluse ning määras ajutiseks halduriks Andres Aro. II Võlausaldaja nõude põhjendused Avalduse kohaselt on võlausaldaja nõude aluseks jõustunud kohtuotsus, mida võlgnik ei täitnud ka mitte peale pankrotihoiatuse saamist. Nimetatud asjaolust järeldab võlausaldaja, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Kohtuistungil jäi võlausaldaja esindaja pankrotiavalduse juurde, seletades, et nõue on pankrotiavaldusele lisatud tõenditega tõendatud; võlgnik on võlgnevusest tasunud vaid 30 000.00 krooni; võlgnik ei suuda rahuldada nõuet täies ulatuses; tema maksujõuetus ei ole ajutine, kuna võlgniku vara ei kata tema kohustusi. III Võlgniku seisukoht Võlgnik püsivat maksejõuetust ei tunnista. Nii kirjalike vastuväidete kui esindajate seletuste kohaselt on kohtuotsus täies ulatuses tõepoolest täitmata, kuid see toimub osade kaupa, kuna võlgnikule laekumata nõuete ja toimuvate kohtuvaidluste tõttu on tegemist võlgniku ajutise maksejõuetusega. IV Ajutise halduri aruanne Ajutise halduri aruande ja selle täienduse (t lk 80-89, 113-117) kohaselt puudub võlgnikul nii põhivara kui faktiliselt ka bilansis märgitud kaubavarud, kuid pangaarvele laekub igakuiselt keskmiselt 10 000.00 kuni 20 000.00 krooni. Võlgnikul on töötasuvõlgnevus 100 834.00 krooni juhatuse liikme V.Metsaroosi ees. Samas on võlgnikul nõudeid, millede lahendamiseks osaliselt toimuvad kohtuvaidlused (eraisiku M.Miller ja võlausaldaja), osaliselt on saavutatud võla tasumiseks kokkulepe ja kooskõlastatud maksegraafik (Läti äriühing Asko Metalcentrs SIA) ning osaliselt toimuvad kohtueelsed läbirääkimised (Soome äriühing OY Crister Lindberg AB). Raamatupidamist on peetud korrektselt, maksuvõlad riigile puuduvad. Ajutine haldur hindab võlgniku majanduslikku seisu rahuldavaks, kuid on likviidsuskriis ning tegemist on ajutise maksejõuetusega. V Kohtu seisukoht Kohus, kuulanud ära poolte esindajate seletused ja ajutise halduri aruande ning uurinud ja hinnanud kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlausaldaja avaldus rahuldamisele ei kuulu. Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg-de 2 ja 3 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine, ning juriidilisest isikust võlgnik ka siis, kui võlgniku vara ei kata tema kohustusi ja selline seisund ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Poolte vahel puudub vaidlus, et võlausaldajal oli avalduse esitamise hetke seisuga võlgniku vastu selge nõue suuruses 119 301.65 krooni, millest kohtuistungi toimumise päevaks oli tasutud 30 000.00 krooni. Seega tuleb võlgniku maksevõime hindamisel võtta aluseks kohustuse suuruses 89 301.65 krooni tasumise võime. Lisaks on võlgnikul ka palgavõlgnevus 100 834.00 krooni, kuid kuna selles osas on võimalikuks võlausaldajaks suures enamuses äriühingu juhatuse
liige ja ainuosanik V.Metsaroos ise (teisele töötajale võlg veidi üle 5000.00 krooni t lk 106), kes vaidles pankrotiolukorrale vastu, siis seda võlgnevust kohus antud asja lahendamisel arvesse ei võta. Muud võlgnevused võlgnikul puuduvad. Samal põhjusel ei arvesta kohus laenuvõlga V.Metsaroosile suuruses 63 981.60 krooni (t lk 106). Poolte vahel puudub ka vaidlus, et bilansijärgne põhivara võlgnikul puudub. Ka ei toimu majandustegevust. Samas on tõendatud, et juhatuse liige tegeleb senises majandustegevuses tekkinud nõuete sissenõudmisega nii kohtu- kui kohtuvälises menetluses. Tallinna Linnakohtu otsuse nr 2/3/19-8973/01 10.10.2005 (t lk 64) kohaselt mõisteti eraisikult M.Millerilt võlgniku kasuks tasaarvestuse tulemusena välja 155 824.30 krooni. Otsus on edasi kaevatud, kuid tegemist ehituse töövõtust tulenevate vastastikuste nõuetega, millised I astme poolt olid mõlema suhtes osaliselt rahuldatud (t lk 65, 97-103). Endise Tallinna Linnakohtu menetluses on võlgniku hagi muuhulgas võlausaldaja vastu 370 992.00 krooni sisse nõudmiseks (t lk 66). Läti äriühingu ASKO Metalcentrs SIA kiri võlgnikule nr 33 01.11.2005, mille kohaselt nimetatud äriühing kohustus alates novembrikuust 2005 tasuma võlgnevuse igakuiselt 10 000.00 krooni kaupa (t lk 96). Võlgniku esindaja ja ajutise halduri seletuste kohaselt on laekumised ka toimunud ja nende arvel on vähendatud võlgnevust võlausaldajale. Nimetatud tõendite alusel nõustub kohus võlgniku ja ajutise halduri seisukohtadega, et on reaalne nimetatud kohtulahendite ja kokkuleppe alusel sellises ulatuses rahasumma laekumine võlgnikule, et täita väljapakutud maksegraafiku alusel (t lk 121) kohustus võlausaldaja ees ning et tegemist on võlgnikul vaid ajutiste makseraskustega. Ainsal võlausaldajal on reaalne võimalus saada oma nõue rahuldatud pankrotiväliselt ja vajadusel sundtäitmise abil. Lisaks on esitatud kirjavahetus Soome äriühinguga OY Christer Lindberg AB, kust nähtub võlgniku poolt neile nõude esitamine suuruses 62 681.16 EUR-i, aga ka vastunõue suuruses 108 750.86 EUR-i (t lk 122-135). Nimelt vastunõude esitamise põhjusel ei arvesta kohus Soome äriühingule esitatud nõuet kui reaalselt laekuvat. Eeltoodu alusel on kohus seisukohal, et vaid menetluse aluseks oleva nõude alusel ei ole piisavalt tõendatud võlgniku alaline maksejõuetus ega põhjendatud pankroti välja kuulutamine. PankrS § 23 ja justiitsministri 18.12.2003.a. määruse nr 71 Pankrotihalduri ja ajutise pankrotihalduri tasude piirmäärad ja hüvitamisele kuuluvate kulutuste arvestamise kord on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu ja hüvitist ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste katteks. Ajutine haldur esitas aruande ja taotleb tasu välja mõistmist ajutise halduri ülesannete täitmise eest antud menetluses kokku 14 tunni eest tunnihinnaga 600.00 krooni. Aruandes on esitatud tööaja arvestus tundides koos viidetega teostatud vajalikele toimingutele. Kohus, tutvunud ajutise halduri aruande ja selle täiendusega nii võlgniku majandusliku olukorra kui selleks kulunud töötundide kohta, leiab, et viimaste kohta esitatud andmed vastavad tegelikkusele eelpool nimetatud korra § 2 lg 4 mõttes. Ka võlgniku ja võlausaldajate esindajad ajutise halduri poolt aruandes näidatud tehtud tööde mahtu ja tasu suurust ei vaidlustanud. Seega, arvestades kohtumääruse alusel tehtud töö mahtu, keerukust ja ajutise halduri kutseoskusi, määrab kohus ajutise haldurile välja maksmisele kuuluvaks tasuks kohtumääruse alusel tööülesannete täitmise eest 600.00 krooni 1 töötunni eest, s o kokku 8 600.00 krooni. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse § 3 alusel kohaldatakse enne käesoleva seaduse jõustumist (01.01.2006) alustatud menetluse puhul menetluskulude jaotamisele ja nende kindlaksmääramisele seni kehtinud tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatut. Seega tuleb antud juhul avalduse rahuldamata jätmisel kohtukulud, s h ka ajutise halduri töötasu, välja mõista tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS/ § 60 lg 1 ja § 61 lg 1 p 2 ning PankrS § 15 lg 4 alusel avalduse esitajalt. Võlgniku õigusabikulud loeb kohus vajalikeks ja põhjendatuteks kogu ulatuses, s o summas 13 688.00 krooni.
Imbi Sidok kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.